LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Pensionär pani pensionisamba katusele
[caption id="attachment_316204" align="alignnone" width="2000"]
Heino Rebane võttis päikesejaama esimese aasta kokku tõdemusega, et jäi tuhande euroga plussi. Urmas Lauri[/caption]
Päikeseenergia populaarsus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Praegu on Eestis ligi 6000 päikeseelektrijaama.
Palivere mees Uno Hinno ja Haapsalus elav Heino Rebane on mõlemad pensionil ning mõlema kodus on katusel ports päikesepaneele, mida mehed nimetavad oma pensionisambaks.
„Mul on majas palju elektripõrandakütet, see oli üks põhjus, miks ma päikesepaneelid katusele panin,” ütles Haapsalu linna servas elav Heino Rebane.
Eleringi leheküljelt saab graafikuid jälgides investeeringu tasuvust hinnata. Rebane pani 14 kW päikesepaneele katusele mullu oktoobris. Nüüdse rehkenduse järel tõdes ta, et hoidis aastaga elektri pealt kokku ligi tuhat eurot.
Uno Hinno pani suvel oma Palivere pritsimaja vastas asuva maja katusele 5,8 kW võimsusega päikesejaama. „Tegin endale pensionisamba. Nüüd saan teise pensionisambaga võrrelda. Teine pensionisammas on palju viletsam, ma arvan,” muheles esimesi kuid päikeseelektrit püüdev mees.
Heino Rebane võttis päikesejaama esimese aasta kokku tõdemusega, et jäi tuhande euroga plussi. Urmas Lauri[/caption]
Päikeseenergia populaarsus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Praegu on Eestis ligi 6000 päikeseelektrijaama.
Palivere mees Uno Hinno ja Haapsalus elav Heino Rebane on mõlemad pensionil ning mõlema kodus on katusel ports päikesepaneele, mida mehed nimetavad oma pensionisambaks.
„Mul on majas palju elektripõrandakütet, see oli üks põhjus, miks ma päikesepaneelid katusele panin,” ütles Haapsalu linna servas elav Heino Rebane.
Eleringi leheküljelt saab graafikuid jälgides investeeringu tasuvust hinnata. Rebane pani 14 kW päikesepaneele katusele mullu oktoobris. Nüüdse rehkenduse järel tõdes ta, et hoidis aastaga elektri pealt kokku ligi tuhat eurot.
Uno Hinno pani suvel oma Palivere pritsimaja vastas asuva maja katusele 5,8 kW võimsusega päikesejaama. „Tegin endale pensionisamba. Nüüd saan teise pensionisambaga võrrelda. Teine pensionisammas on palju viletsam, ma arvan,” muheles esimesi kuid päikeseelektrit püüdev mees. 
Politseis käib verevahetus
[caption id="attachment_316201" align="alignnone" width="2000"]
Tänavu juulis tööle tulnud patrullpolitseinik Markus Rannamäe (vasakul) on Haapsalu jaoskonna üks nooremaid politseinikke, patrullitalituse juhil Meelis Laurmannil on aga politseipension juba välja teenitud. Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi riigikontrolöri aastaaruande järgi on Läänemaa politseinike keskmine vanus Eestis kõige kõrgem, ei ole Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhini sõnul ohtu, et maakond jääks mõne aasta pärast politseiniketa.
Selle aasta alguses olid Haapsalu jaoskonna politseinikest enam kui pooled 45aastased ja vanemad, selgub riigikontrolöri aruandest. Et politseinikud saavad pensionile jääda 50aastaselt, tähendaks see, et mõne aasta pärast on Haapsalu jaoskond inimestest pooltühi.
Tänavu juulis tööle tulnud patrullpolitseinik Markus Rannamäe (vasakul) on Haapsalu jaoskonna üks nooremaid politseinikke, patrullitalituse juhil Meelis Laurmannil on aga politseipension juba välja teenitud. Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi riigikontrolöri aastaaruande järgi on Läänemaa politseinike keskmine vanus Eestis kõige kõrgem, ei ole Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhini sõnul ohtu, et maakond jääks mõne aasta pärast politseiniketa.
Selle aasta alguses olid Haapsalu jaoskonna politseinikest enam kui pooled 45aastased ja vanemad, selgub riigikontrolöri aruandest. Et politseinikud saavad pensionile jääda 50aastaselt, tähendaks see, et mõne aasta pärast on Haapsalu jaoskond inimestest pooltühi. 
ARVAMUS
Jüri Saar: mitteriigimehelik poliittsirkus
[caption id="attachment_235480" align="alignnone" width="675"]
Jüri Saar. Foto: erakogu[/caption]
Ajal, mil kogu maailma ja ka Eestit kimbutavad tõelised kriisid, tegeleb meie küünte ja hammastega võimu külge klammerdunud valitsusliit poliittsirkusega.
Tsirkuse all pean silmas kevadeks kavandatavat abieluteemalist referendumit, kus rahvalt tahetakse küsida: „Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?” Kuigi niiviisi püütakse väidetavalt likvideerida patiseisu püsiväärtuste hoidjate ja lammutajate vahel, on praeguseks valitsuserakondade poolt kokku lepitud küsimus umbes sama sisukas, kui oleks: „Kas eestlane olla on uhke ja hea?”
Jüri Saar. Foto: erakogu[/caption]
Ajal, mil kogu maailma ja ka Eestit kimbutavad tõelised kriisid, tegeleb meie küünte ja hammastega võimu külge klammerdunud valitsusliit poliittsirkusega.
Tsirkuse all pean silmas kevadeks kavandatavat abieluteemalist referendumit, kus rahvalt tahetakse küsida: „Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?” Kuigi niiviisi püütakse väidetavalt likvideerida patiseisu püsiväärtuste hoidjate ja lammutajate vahel, on praeguseks valitsuserakondade poolt kokku lepitud küsimus umbes sama sisukas, kui oleks: „Kas eestlane olla on uhke ja hea?”
VIIMATI LISATUD
SPORT
SISUTURUNDUS
