Kes selle tamme istutas: kuldsed lehised

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Lehis. Foto Vikipeedia

Lehtpuud on oma värvilised leherüüd juba pea täiesti maha poetanud. Kuid parkides ja suurtes taluaedades vilksatab ikka veel aeg-ajalt mõni tüse ja tihe kuldkollane kasukas. Lehis! Ainuke Euroopas kasvav okaspuu, kes pole igihaljas, vaid langetab oma okkad hilja sügisel maha. Enne raagumist on lehis aga tervelt kuu aega järjest kollane ja särav nagu sügishallide madalate pilvede vahelt välja piiluv päike.

Männiliste sugukonda kuuluvas lehiste perekonnas (Larix) on umbes 11 liiki, mis kasvavad põhjapoolkera parasvöötme ja lähisarktika looduses. Lõuna poolt neid ei leia – lehised vajavad jahedat ja niisket kliimat. Kõik lehiseliigid on ka väga valgusnõudlikud. Nad pole pinnase suhtes pirtsakad, kuid kõrget põhjavett ei armasta. Seevastu kasvavad nad hästi näiteks jahedamate piirkondade mägedes. Lehised võivad looduses sirguda väga suureks ja võimsaks, kuni 50 m kõrgeks, mis teeb neist loodusliku leviku paikades hinnatud tootmispuidu allika. Üks Venemaa ehituspuidu eksportartikleid ong

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam