Kes selle tamme istutas: sügiselgi dekoratiivsed viirpuud

Kuula artiklit, 7 minutit ja 28 sekundit
0:00 / 7:28

Praegu, kui lehed puudelt-põõsastelt juba massiliselt langevad ning loodus on halliks raagumas, rõõmustavad siiski silma aeg-ajalt mõnes pargis või suuremas maa-aias kasvavad suured, erepunaste marjadega põõsad. Need on viirpuud – aga millise liigiga on just parasjagu tegu, nõuab juba natuke lähemalt uurimist, info otsimist ja mõttetööd.

Viirpuud, Crataegus, on suur ja mõnevõrra segase süstemaatikaga taimeperekond. Nende jaotamise suhtes jaguneb botaanikamaailm kaheks: üks koolkond, kes arvestab pisimaidki erinevusi, loeb maailmas viirpuuliike kokku umbes 1500. Teine seltskond jälle püüab neid liike võimalikult rohkem ühiste nimetajate alla koondada, liigitades need pisierinevused liigis esinevateks variantideks ning nende käsitluse järgi on maailmas viirpuuliike palju vähem – 250–300. Päris ühel nõul ei ole aga keegi ja teaduslikud vaidlused aina kestavad.

Kindel on siin ainult see, et viirpuid kasvab igal mandril ja igas maailmajaos. Ka Eestis on tervelt kümmekond looduslikult kasvavat liiki, millest umbes pooled on metsikult tekkinud hübriidid. Viirpuude asja ajabki keeruliseks see, et nende eri liigid annavad õige meelsasti omavahel hübriidseid järglasi, ja nii neid lii

Artikkel jätkub peale reklaami

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Reklaam