LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Männa talu peremees unistab seenerevolutsioonist
[caption id="attachment_293818" align="aligncenter" width="2000"]
Tanel Heinsalu elab Üdrumal Männa talus. Soe talv paneb seened ka väljas kasvama. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tuleb teha seda, mida oskad, arutles 33aastane Tanel Heinsalu,ning otsustas Üdruma külla Männa tallu seenevabriku püsti panna.
Söögi- ja raviseente kasvatamise sai Tanel selgeks Guatemalas.Männa talus elab Tanel koos kihlatu Jaanela Poksi ja poja Elon Azriel Heinsaluga. Iga päev Männa talus seenesousti ei sööda. „Rätsep on püksata, kingsepp käib paljajalu ja seenekasvataja on seenteta. Iga kilo on nii väärtuslik, sest ostjad ootavad neid,” nentis Jaanela.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="293789,293790,293791,293792,293793,293794,293795,293796,293797,293798,293799,293800,293801,293802,293803,293804,293805,293806,293807,293808,293809,293810,293811,293812,293813,293814,293815,293816,293817,293819,293820,293821,293822,293823,293824,293825,293826,293827,293828,293829"]
Tanel Heinsalu elab Üdrumal Männa talus. Soe talv paneb seened ka väljas kasvama. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tuleb teha seda, mida oskad, arutles 33aastane Tanel Heinsalu,ning otsustas Üdruma külla Männa tallu seenevabriku püsti panna.
Söögi- ja raviseente kasvatamise sai Tanel selgeks Guatemalas.Männa talus elab Tanel koos kihlatu Jaanela Poksi ja poja Elon Azriel Heinsaluga. Iga päev Männa talus seenesousti ei sööda. „Rätsep on püksata, kingsepp käib paljajalu ja seenekasvataja on seenteta. Iga kilo on nii väärtuslik, sest ostjad ootavad neid,” nentis Jaanela.
...
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="293789,293790,293791,293792,293793,293794,293795,293796,293797,293798,293799,293800,293801,293802,293803,293804,293805,293806,293807,293808,293809,293810,293811,293812,293813,293814,293815,293816,293817,293819,293820,293821,293822,293823,293824,293825,293826,293827,293828,293829"]
ARVAMUS
Vello Kuhi: Kanepi karistamine
[caption id="attachment_294862" align="alignnone" width="2000"]
Vello Kuhi[/caption]
Enne Tallinnas toimunud Fed Cupi turniiri tõusis jälle üles Kaia Kanepi ja tenniseliidu (loe: tenniseliidu presidendi) vastasseis. Seekord aga teistpidises järjekorras: Kaia Kanepi avaldas soovi naiskonnas osaleda, aga tenniseliit nägi võimalust talle kätte maksta, mida ta oma võimupositsiooni ära kasutades ka tegi.
Löögi võttis enda peale naiskonna kapten Märten Tamla, üritades selgitada, et see on tema otsus ja et see on naiskonna ettevalmistamiseks parim. Peab olema väga lihtsameelne või päris pime, et selle taga mitte märgata leivaisa pikki kõrvu. Selgitused, et Kaia Kanepi väljajätmisega naiskond mänguliselt kaotas, aga mentaalselt võitis, selles olukorras lihtsalt ei päde. Milleks siis veel turniiril osaleda, kui mitte selleks, et minna tegema parimat tulemust? Jätta välja WTA (96. asetus) esisaja mängija ja panna mängima 553. Elena Malõgina ja 941. Katriin Saar?
Vello Kuhi[/caption]
Enne Tallinnas toimunud Fed Cupi turniiri tõusis jälle üles Kaia Kanepi ja tenniseliidu (loe: tenniseliidu presidendi) vastasseis. Seekord aga teistpidises järjekorras: Kaia Kanepi avaldas soovi naiskonnas osaleda, aga tenniseliit nägi võimalust talle kätte maksta, mida ta oma võimupositsiooni ära kasutades ka tegi.
Löögi võttis enda peale naiskonna kapten Märten Tamla, üritades selgitada, et see on tema otsus ja et see on naiskonna ettevalmistamiseks parim. Peab olema väga lihtsameelne või päris pime, et selle taga mitte märgata leivaisa pikki kõrvu. Selgitused, et Kaia Kanepi väljajätmisega naiskond mänguliselt kaotas, aga mentaalselt võitis, selles olukorras lihtsalt ei päde. Milleks siis veel turniiril osaleda, kui mitte selleks, et minna tegema parimat tulemust? Jätta välja WTA (96. asetus) esisaja mängija ja panna mängima 553. Elena Malõgina ja 941. Katriin Saar? 
Silvia Urgas: kuidas saada eestlaseks
[caption id="attachment_184334" align="alignnone" width="1024"]
Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Eestist väljaspool viibides võib eestlaseks olemine kaasa tuua parajalt jaburaid olukordi ja tundeid.
Isegi naaberriikide elanikel on sageli Eesti kaardile paigutamisega raskusi. Heaks näiteks on kuuldud lugu ühest Rootsi naisest, kes uuris, kas Eesti asub Aafrikas, ning suhtus äärmiselt skeptiliselt infosse, et tegu on tema kagunaabriga. Eestlaseks olemisega käib kaasas vastamine ühest äärmusest teise kõikuvatele välismaalaste küsimustele, nagu: „Kas teie keskmine palk on alla 3000 euro?” või „Kas te olete arengumaa?”. Ei pääse ka tummalt kaasa noogutamast Eesti nimest elavnenud inimeste kirjeldustele kaunist Vilniuse linnast, olgugi et sadade kilomeetrite kaugusel olevas Leedu pealinnas käisin esimest korda alles pool aastat tagasi.
Samas on selles teadmatuses ka oma võlu. Eesti keel on välismaal imeliseks keeleks, milles saab avalikes kohtades ära pidada kõige intiimsemaid ja piinlikumaid vestlusi. Arvestada tuleb muidugi üsna suure võimalusega, et selja taga peitub mõni pihku itsitav kaasmaalane. Ernest Hemingway ei öelnud küll, et igas sadamas on üks eestlane, aga ta leidis, et ükski korralik jahisadam pole täiuslik ilma kahe eestlaseta, mis on mõnes mõttes isegi uhkem tsitaat kui too pidevalt valesti tsiteeritu. Vähemalt üks neist kahest purjetajast kuulab su julgelt räägitud juttu pealt ning üritab meelde jätta, et ta ise järgmisel korral sama viga ei teeks.
Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Eestist väljaspool viibides võib eestlaseks olemine kaasa tuua parajalt jaburaid olukordi ja tundeid.
Isegi naaberriikide elanikel on sageli Eesti kaardile paigutamisega raskusi. Heaks näiteks on kuuldud lugu ühest Rootsi naisest, kes uuris, kas Eesti asub Aafrikas, ning suhtus äärmiselt skeptiliselt infosse, et tegu on tema kagunaabriga. Eestlaseks olemisega käib kaasas vastamine ühest äärmusest teise kõikuvatele välismaalaste küsimustele, nagu: „Kas teie keskmine palk on alla 3000 euro?” või „Kas te olete arengumaa?”. Ei pääse ka tummalt kaasa noogutamast Eesti nimest elavnenud inimeste kirjeldustele kaunist Vilniuse linnast, olgugi et sadade kilomeetrite kaugusel olevas Leedu pealinnas käisin esimest korda alles pool aastat tagasi.
Samas on selles teadmatuses ka oma võlu. Eesti keel on välismaal imeliseks keeleks, milles saab avalikes kohtades ära pidada kõige intiimsemaid ja piinlikumaid vestlusi. Arvestada tuleb muidugi üsna suure võimalusega, et selja taga peitub mõni pihku itsitav kaasmaalane. Ernest Hemingway ei öelnud küll, et igas sadamas on üks eestlane, aga ta leidis, et ükski korralik jahisadam pole täiuslik ilma kahe eestlaseta, mis on mõnes mõttes isegi uhkem tsitaat kui too pidevalt valesti tsiteeritu. Vähemalt üks neist kahest purjetajast kuulab su julgelt räägitud juttu pealt ning üritab meelde jätta, et ta ise järgmisel korral sama viga ei teeks.
