LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Õiguskantsler nõuab Haapsalu lasteaedade sulgemise kohta linnalt aru
[caption id="attachment_300487" align="alignnone" width="2000"]
Pärast eriolukorra lõppu võtab Haapsalus lapsi vastu kaks lasteaeda. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus on pärast eriolukorra lõppu avatud vaid kaks lasteaeda – Endla tänaval asuv Päikesejänku ja Põllu tänaval olev Tareke.
Et kolm Haapsalu lasteaeda on pärast eriolukorra lõppu endiselt suletud, on teinud pahaseks lapsevanemad ning selle kohta on selgitust nõudnud õiguskantsler.
Läinud nädala kolmapäeval saatis õiguskantsleri kantselei Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele kirja, kus küsib, millistel õiguslikel alustel ei võimaldata kõigil lastel pärast eriolukorra lõppu käia lasteaias, kus on neile koht antud. Õiguskantsleri poole pöördus sama küsimusega üks Haapsalu lapsevanem.
Õiguskantsleri kantseleist saabunud kirjas tuletatakse linnapeale meelde, et Eestis on eriolukord lõppenud. „See tähendab, et lasteaedade töö korraldamisel tuleb taas lähtuda õigusaktidest, mille alusel seda avalikku teenust tavaolukorras võimaldatakse,” seisab kirjas.
„Me ei oska praegu kommenteerida, tahame teada, millistele õigusaktidele linn tugineb,” ütles kirja koostanud õiguskantsleri kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Aigi Kivioja.
Pärast eriolukorra lõppu võtab Haapsalus lapsi vastu kaks lasteaeda. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus on pärast eriolukorra lõppu avatud vaid kaks lasteaeda – Endla tänaval asuv Päikesejänku ja Põllu tänaval olev Tareke.
Et kolm Haapsalu lasteaeda on pärast eriolukorra lõppu endiselt suletud, on teinud pahaseks lapsevanemad ning selle kohta on selgitust nõudnud õiguskantsler.
Läinud nädala kolmapäeval saatis õiguskantsleri kantselei Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele kirja, kus küsib, millistel õiguslikel alustel ei võimaldata kõigil lastel pärast eriolukorra lõppu käia lasteaias, kus on neile koht antud. Õiguskantsleri poole pöördus sama küsimusega üks Haapsalu lapsevanem.
Õiguskantsleri kantseleist saabunud kirjas tuletatakse linnapeale meelde, et Eestis on eriolukord lõppenud. „See tähendab, et lasteaedade töö korraldamisel tuleb taas lähtuda õigusaktidest, mille alusel seda avalikku teenust tavaolukorras võimaldatakse,” seisab kirjas.
„Me ei oska praegu kommenteerida, tahame teada, millistele õigusaktidele linn tugineb,” ütles kirja koostanud õiguskantsleri kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Aigi Kivioja. 
Haapsalu linnavalitsus sulgeb nädalavahetustel Karja tänava autodele
[caption id="attachment_299723" align="alignnone" width="960"]
Haapsalu vanalinnas on suvistel nädalavahetustel rohkem ruumi jalutada. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu vanalinna peatänav, Karja tänav suletakse juunist augusti lõpuni nädalavahetustel autoliikluseks, et inimestel oleks rohkem ruumi jalutamiseks ja kohvikud saaks tegevust tänava arvelt laiendada.
Karja tänav suletakse autodele alates Kalda tänavast Rootsituru ringini reedeti kl 17 ja avatakse taas pühapäeva õhtul kl 18. Liiklust Ehte tänavalt üle Rootsituru Lossiplatsile kinni ei panda.
Haapsalu vanalinnas on suvistel nädalavahetustel rohkem ruumi jalutada. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu vanalinna peatänav, Karja tänav suletakse juunist augusti lõpuni nädalavahetustel autoliikluseks, et inimestel oleks rohkem ruumi jalutamiseks ja kohvikud saaks tegevust tänava arvelt laiendada.
Karja tänav suletakse autodele alates Kalda tänavast Rootsituru ringini reedeti kl 17 ja avatakse taas pühapäeva õhtul kl 18. Liiklust Ehte tänavalt üle Rootsituru Lossiplatsile kinni ei panda. 
ARVAMUS
Marju Himma: kuus kilomeetrit rauda Riisiperest Turbasse
[caption id="attachment_299545" align="alignnone" width="1920"]
Marju Himma[/caption]
Vahel teeb kuus kilomeetrit rööpaid tõhusama töö kui rahvusvaheline kiirrong.
Minu viimasest rongisõidust Turbast Tallinnasse 1995. aastal meenuvad kaks asja: rong sõitis nii aeglaselt, et rongi kõrval joostes oleks saanud kiiremini, ning et mu rahakott jäi rongi ja rongijuht tagastas selle, paraku küll ilma selle suve jooksul teenitud rahata.
Paarkümmend aastat pärast seda sidus mind Turbaga vanaema, kelle juurde sai bussi ja ühe umbse marsruuttaksoga. Varsti pärast rongide kadumist kadus alevi keskusest kõrts, siis tööstuskaupade pood. Mänguväljak ja spordiplats olid juba varem rohtu kasvanud.
Suurema osa minu teadlikust elust on Turba olnud elatanud memmede alevik, kellest jäävad pisitasa alles vaid õisi täis aiad. Ilmselt on see äravahetamiseni sarnane lugu paljude taoliste alevikega.
Marju Himma[/caption]
Vahel teeb kuus kilomeetrit rööpaid tõhusama töö kui rahvusvaheline kiirrong.
Minu viimasest rongisõidust Turbast Tallinnasse 1995. aastal meenuvad kaks asja: rong sõitis nii aeglaselt, et rongi kõrval joostes oleks saanud kiiremini, ning et mu rahakott jäi rongi ja rongijuht tagastas selle, paraku küll ilma selle suve jooksul teenitud rahata.
Paarkümmend aastat pärast seda sidus mind Turbaga vanaema, kelle juurde sai bussi ja ühe umbse marsruuttaksoga. Varsti pärast rongide kadumist kadus alevi keskusest kõrts, siis tööstuskaupade pood. Mänguväljak ja spordiplats olid juba varem rohtu kasvanud.
Suurema osa minu teadlikust elust on Turba olnud elatanud memmede alevik, kellest jäävad pisitasa alles vaid õisi täis aiad. Ilmselt on see äravahetamiseni sarnane lugu paljude taoliste alevikega. 
SISUTURUNDUS
