LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Lavly Perling: Isamaa on kippunud nišistuma
[caption id="attachment_328386" align="alignnone" width="2000"]
Parempoolsete piknikutuuril „Toome Isamaa tagasi!” käis Lavly Perling Lääne Elu toimetuses.[/caption]
Endine riigiprokurör, värskelt Isamaa ja parempoolsetega liitunud Lavly Perling väitis, et külaskäik Haapsallu eelmisel esmaspäeval polnud veel päriselt kohalike omavalitsuste valimiste eelne käik.
„Parempoolsetel on käimas piknikutuur nimega „Toome Isamaa tagasi!”. Sõidame mööda Eestit ja räägime erakonna Isamaa liikmetega, kuulame neid ja nende ideid ning räägime oma plaanidest,” ütles Perling.
Kui otsustasite poliitikaga tegelema hakata, kuidas langes valik Isamaa kasuks?
Pean kohe ütlema, et ma ei valinud erakondade vahel. Kui poliitika, siis Isamaa.
Olen 20 aasta jooksul õigussüsteemis näinud selle riigi tugevust ja haprust. Mulle tundus Isamaa puhul Eesti-tunnetus kõige selgem.
Parempoolsete piknikutuuril „Toome Isamaa tagasi!” käis Lavly Perling Lääne Elu toimetuses.[/caption]
Endine riigiprokurör, värskelt Isamaa ja parempoolsetega liitunud Lavly Perling väitis, et külaskäik Haapsallu eelmisel esmaspäeval polnud veel päriselt kohalike omavalitsuste valimiste eelne käik.
„Parempoolsetel on käimas piknikutuur nimega „Toome Isamaa tagasi!”. Sõidame mööda Eestit ja räägime erakonna Isamaa liikmetega, kuulame neid ja nende ideid ning räägime oma plaanidest,” ütles Perling.
Kui otsustasite poliitikaga tegelema hakata, kuidas langes valik Isamaa kasuks?
Pean kohe ütlema, et ma ei valinud erakondade vahel. Kui poliitika, siis Isamaa.
Olen 20 aasta jooksul õigussüsteemis näinud selle riigi tugevust ja haprust. Mulle tundus Isamaa puhul Eesti-tunnetus kõige selgem. 
Volikogu lubab Posti tänava remondiks laenu võtta
[caption id="attachment_328334" align="alignnone" width="1218"]
Posti tänav saab suurremondi käigus uue ilme. Kuvatõmmis[/caption]
Haapsalu linnavolikogu andis reedel ühe vastuhäälega loa võtta linnavalitsusel Posti tänava remondiks 2,03 miljonit eurot laenu.
Kuigi Posti tänava ehitushange lõppes juba 21. aprillil, oli linnavalitsusel seni hanke võitjaga leping sõlmitata, sest linnal oli remondisummast puudu 2,03 miljonit eurot.
Algne plaan oli remontida Posti tänav 1,32 miljoni euroga, millest üks miljon on riigi toetus ja 320 000 linna omaosalus. „Tallinna maantee oli sama pikk ja läkski nii palju maksma,” põhjendas Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogule esialgset summat. Ehitaja leidmiseks välja kuulutatud hankel aga selgus, et odavaim pakkumine, mille tegi AS YIT, oli 3,675 miljonit eurot. Summast suurem osa ehk 3,14 miljonit kulub teeremondiks ja veidi üle 535 000 euro projekti koostamiseks.
Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul sai linn juba jaanuaris aru, et teeremont läheb plaanitust kallimaks, kuid toona eeldati, et summa jääb 2,5 miljonit euro piiresse. Et jaanuaris oli tegemist vaid eeldatava maksumusega, ei hakanud linn siis eelarvestrateegiat muutma.
Suklese sõnul ei saa Haapsalu peatänavat ehitada kehvemini, kui on planeeritud, sest tänavat tehakse järeltulevatele põlvedele. „Kui me seda praegu ei tee, siis me ei tee seda üldse,” ütles Sukles.
Posti tänav saab suurremondi käigus uue ilme. Kuvatõmmis[/caption]
Haapsalu linnavolikogu andis reedel ühe vastuhäälega loa võtta linnavalitsusel Posti tänava remondiks 2,03 miljonit eurot laenu.
Kuigi Posti tänava ehitushange lõppes juba 21. aprillil, oli linnavalitsusel seni hanke võitjaga leping sõlmitata, sest linnal oli remondisummast puudu 2,03 miljonit eurot.
Algne plaan oli remontida Posti tänav 1,32 miljoni euroga, millest üks miljon on riigi toetus ja 320 000 linna omaosalus. „Tallinna maantee oli sama pikk ja läkski nii palju maksma,” põhjendas Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogule esialgset summat. Ehitaja leidmiseks välja kuulutatud hankel aga selgus, et odavaim pakkumine, mille tegi AS YIT, oli 3,675 miljonit eurot. Summast suurem osa ehk 3,14 miljonit kulub teeremondiks ja veidi üle 535 000 euro projekti koostamiseks.
Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul sai linn juba jaanuaris aru, et teeremont läheb plaanitust kallimaks, kuid toona eeldati, et summa jääb 2,5 miljonit euro piiresse. Et jaanuaris oli tegemist vaid eeldatava maksumusega, ei hakanud linn siis eelarvestrateegiat muutma.
Suklese sõnul ei saa Haapsalu peatänavat ehitada kehvemini, kui on planeeritud, sest tänavat tehakse järeltulevatele põlvedele. „Kui me seda praegu ei tee, siis me ei tee seda üldse,” ütles Sukles. 
ARVAMUS
Ingrid Danilov: kutseharidusest täna ja homme
Põhikooli või gümnaasiumi lõpu lähenedes on ilmne, et paljudes peredes arutletakse tuleviku üle.
Kuidas planeerida oma laste, aga miks mitte ka enda haridusteed selliselt, et tuleviku tööturul, olgu see siis kolme, viie või kümne aasta pärast, sattuda vajalike töötajate hulka? Teisisõnu – kuidas olla selliste oskuste ja teadmistega, mis võimaldavad hästi toime tulla ka tulevikus? Et nendele küsimustele vastata, tuleb esmalt aru saada, millistest oskustest me tuleviku võtmes üldse räägime ja milliseid töötajaid ennekõike vajatakse.
Eelmisel aastal SA Kutsekoda tellimusel valminud uuringus „Eesti tööturg täna ja homme” öeldakse selgelt: „Tulevikus on vaja nutikaid töötajaid, kes oskavad tehnoloogiat eri elualadel kasutusele võtta, arendada, hooldada ja hallata. Suureneb ka inimestele teenuseid osutavate töötajate vajadus ning kahaneb selliste ametikohtade arv, kus täidetakse rutiinseid tööülesandeid, mida on lihtne tehnoloogiaga asendada”. Eriala- ja tehnoloogiaoskustele lisaks tuuakse esile k
Aidi Vallik: tulbiaeg ja tulbiaed
Tulbi tunneb ära igaüks, ka täiesti aianduskauge inimene – muidugi juhul, kui sordiaretus pole vahepeal hirmsasti möllanud ja mõne erilise sordi õisi näiteks liilia- või pojengilaadseks moondanud. Tulpe on aga terve suur perekond, kuhu kuulub sadakond eri liiki tulpe, ja erinevaid, rohkem või vähem edevamaid, tuntud ja tundmatumaid sorte on olemas lausa kümne tuhande ringis.
See kõige klassikalisem tulbi moodi tulp, mida lapsedki oma piltide peale joonistavad, on aga arvatavasti meie aedades kõige levinum, ja kõige kauem tuntud nn darvinhübriid, vana „taluaiatulp”. Kes ei teaks noid erepunaseid ja täiesti lollikindlaid „Apeldoorne” või kollaseid „Golden Apeldoorne”, mis ilma igasuguse hoolduseta elavad ja kasvavad sama koha peal aastakümneid, nii et pole häda midagi. Et see vana tulpide sordirühm on ülilihtne kasvatada, on arvatavasti ka põhjus, miks Eestis kõigepealt just need levima hakkasid: algul mõisaaedades, aga alates
VIIMATI LISATUD
SPORT
Krahviaia tennisekeskus avas suvehooaja
[gallery ids="328348,328350,328352,328354,328356,328358,328360,328363,328365,328367,328369,328371,328373,328375,328377"]
Arvo Tarmula fotod
Pühapäevane välishooaja avaturniir langes kokku tuttuue teenindushoone avamisega.
Suvehooaja avaturniirile meelitas päikeseline ja soe kevadilm osalema 38 mängijat, mis on Haapsalu tenniseklubi juhatuse liikme Vello Kuhi sõnul Haapsalu kohta suur hulk. „Mullu oli osalejaid 20 ja 30 vahel,” ütles Kuhi.
Igamehe paarismängu avavõistlused, kus koos mängivad tugevam ja nõrgem tennisist, pakkusid Kuhi sõnul põnevust. „Oli tasavägiseid mänge,” ütles Kuhi.
Turniiri võitsid Jaanus Karilaid ja Maily Märss Keven Ungerti ja Anželika Lavrušenko vastu seisuga 6:2. Võitjapaar oli Kuhi sõnul vastastest tublisti üle. „Märss on edukas noor mängija. Eks see natuke oodatud võit oli,” ütles Kuhi.
Pinget ja mänguilu pakkusid ka poolfinaalid. Esimese poolfinaali võitsid Karilaid ja Märss Indrek Tuule ja Kaja Männiku vastu seisuga 6:2. Teine poolfinaal Ungert ja Lavrušenko Hannes Rabi ja Maike Tellmanni vastu lõppes esimese paari kasuks tulemusega 6:3.
SISUTURUNDUS
