Haapsalu nõuab ehitajalt uut asfalti

 

LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB

Haapsalu nõuab ehitajalt uut asfalti

[caption id="attachment_289691" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul ei võta linn rikutud katendiga teed vastu, sest rattamustrilist asfalti kõnniteel ei saa parandada ka pindamisega nagu sõiduteed. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linn keeldub Tallinna maanteed ehitanud Teearu Grupp OÜ-le kogu töötasu välja maksmast, kuna haljastusega tegelenud alltöövõtja rikkus ära kõnnitee asfaldi ja osapooled ei jõua lahenduses kokkuleppele. „Fakt on see, et kõnnitee on rikutud,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Summa, mida Haapsalu linnavalitsus kinni hoiab, on 107 312 eurot – 10 protsenti lepingu kogusummast, mis oli lepingu järgi mõeldudki ehitusaegseks ja garantiiaja tagatiseks.

Läänemaa sai 99 000 eurot katuseraha

[caption id="attachment_289232" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnavolinik, Uuemõisa kooli käsitööõpetaja Toomas Vallimäe kiikus eile fotograafi rõõmuks mänguväljakul, mis saab tänu tema parteisidemetele natuke ilusamaks. Arvo Tarmula[/caption] Riigikogu liikmed puistasid Läänemaale katuserahana tosin tillukest rahasüsti, et tänada erakonnakaaslasi toetuse eest valimistel. „Küsija suu pihta ei lööda. Küsige ja teile antakse, koputage ja teile avatakse,” ütles katuseraha kohta riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE). EKRE-lt tuli Läänemaale katuserahana 32 000 eurot kohtadesse, kuhu Helme käest seda küsiti – Uuemõisa, Vormsisse ja Läänemaa suurperede liidule. „Ainus koht, kuhu ise pakkusin, oli Hiiumaa haigla sünnitusosakond,” ütles Helme.
Autod
Kadunud
Kinnisvara
Koolitus
Loomad
Mets
Mitmesugust
Müük
Ost
Soovin üürida
Teenus
Tööotsimine
Tööpakkumine

ARVAMUS

Erkki Bahovski: Eesti PISA-torn seisab täitsa otse

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Teisipäevane uudis, mille järgi on Eesti kooliõpilased eelmise aasta PISA testide alusel maailmas esirinnas, näitas meie haridussüsteemi tugevust ja võttis maha mõne hirmu, mida kooliga seoses on väljendatud. Alustada võiks ajaloost. Juba 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul olid Läänemere provintsid suurima kirjaoskusega piirkond keiserlikul Venemaal. Alus eestlaste kirjaoskusele pandi sellesama koolihariduse ja eestikeelse ajakirjanduse levikuga 19. sajandil. Kui lugeda tolleaegseid mälestusi, saatsid talupojad ikka ühe poja linna gümnaasiumisse õppima. Eks ole see ka „Tõe ja õiguse” Indreku lugu. Sellele kõigele pani krooni eestikeelse Tartu ülikooli avamine 1. detsembril 1919; rahvusülikooli tähtpäeva tähistati äsja suure pidulikkusega. Eestlaste üheks põhijooneks on tõesti olnud Jakob Hurda nägemus suureks saamisest vaimult. Et eestlasi on maailmas ikka nii vähe, ei saa meie rahvuslikuks tunnuseks olla vallutused või muud moodi massiga löömine, vaid ikka nutikus. Üldiselt töötab haridussüsteem siis, kui on tahe õppida. Võib leiutada mistahes süsteeme, aga kui soovi õppida ei ole, ei aita suurt miski. Kuid nagu ülaltoodust nägime, on eestlaste soov õppida juba ajalooline.

Juhtkiri: Haapsalu sõna maksab

Juhtkiri: liiga palju koole

Kas võtate raha II pensionisambast välja?

GALERIID

SPORT

KULTUUR JA ÜRITUSED

SISUTURUNDUS