LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Uus jätkab vaidlust raudteetammi pärast
[caption id="attachment_297846" align="alignnone" width="2000"]
Keskerakonna valitsus lubas raudtee taastada Haapsaluni. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Koit Uusi ettevõte OÜ Muldkeha jäi majandusministeeriumiga (MKM) peetava kohtulahingu teises vaatuses raudteetammi pärast taas kaotajaks.
Ärimees ei kavatse veel alla anda ja räägib esimest korda, kuidas Eesti Raudtee neile tingimusi ette kirjutas. Tallinna halduskohus otsustas märtsis, et ei hakka läbi vaatama kaebust, mille Muldkeha esitas MKMi otsuse peale, millega viimane kuulutas Haapsalust Turbani ulatuva raudteetammi enda omaks.
„Kuidas saab õigusriigis ostetud vara – pole vahet, kas kullatolm või kruus – ühtäkki jälle müüja omandiks muutuda? Ja kui kaua saab ametnik „mitte oma raha eest” kohtus käia. Aga saame näha,” ütles Uus.
Keskerakonna valitsus lubas raudtee taastada Haapsaluni. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Koit Uusi ettevõte OÜ Muldkeha jäi majandusministeeriumiga (MKM) peetava kohtulahingu teises vaatuses raudteetammi pärast taas kaotajaks.
Ärimees ei kavatse veel alla anda ja räägib esimest korda, kuidas Eesti Raudtee neile tingimusi ette kirjutas. Tallinna halduskohus otsustas märtsis, et ei hakka läbi vaatama kaebust, mille Muldkeha esitas MKMi otsuse peale, millega viimane kuulutas Haapsalust Turbani ulatuva raudteetammi enda omaks.
„Kuidas saab õigusriigis ostetud vara – pole vahet, kas kullatolm või kruus – ühtäkki jälle müüja omandiks muutuda? Ja kui kaua saab ametnik „mitte oma raha eest” kohtus käia. Aga saame näha,” ütles Uus. 
Kulleritelt saab kaupa koju tellida kogu Läänemaal
[caption id="attachment_297860" align="alignnone" width="2000"]
Haapsallane Britta Põldäär alustas toidu kojuvedu tänasest. Valida saab Coopi kaupa. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi poest kauba kojutoojail on käed tööd täis, jõuab kraam hiljemalt järgmiseks päevaks igasse Läänemaa ja Lääne-Harju valla metsatallu Kasari jõest Padiseni.
Tänasest alustas kogu Läänemaal toidu kojuvedu vast loodud ettevõtte Hapsalfood omanik Britta Põldäär. „Homme või ülehomme üritame esimesed tellimused vastu võtta,” ütles Põldäär kolmapäeval Lääne Elule.
Varem küünetehnikuna töötanud ja viimasel ajal lastega kodus olnud Põldäär lõi firma vennaga kahasse. Bruno Põldäär tegeleb tellimuste vastuvõtmisega, kauba viib kodudesse Britta Põldäär – Haapsallu ja mujale Läänemaale. Esmaspäevast reedeni saab kauba koju Haapsalus ja linnast 15 km kaugusel. Teisipäeviti ja neljapäeviti hakkab Põldäär tegema maakonnas kaugemaid ringe.
Küsitlusele, kes vajaks sellist teenust, vastas mõne päevaga 147 inimest. „97 protsenti vastas, et vajab,” ütles Põldäär. Hapsalfoodist saab tellida kaupa Coopist – täna tellid, homme saad. „Coopi veebilehel olevad kaubad sealsete hindadega,” ütles Põldäär. „Inimene saadab nimekirja, meie saadame arve – kui see järgmiseks hommikuks on makstud, saabki samal päeval toidupaki kätte.”
Haapsallane Britta Põldäär alustas toidu kojuvedu tänasest. Valida saab Coopi kaupa. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi poest kauba kojutoojail on käed tööd täis, jõuab kraam hiljemalt järgmiseks päevaks igasse Läänemaa ja Lääne-Harju valla metsatallu Kasari jõest Padiseni.
Tänasest alustas kogu Läänemaal toidu kojuvedu vast loodud ettevõtte Hapsalfood omanik Britta Põldäär. „Homme või ülehomme üritame esimesed tellimused vastu võtta,” ütles Põldäär kolmapäeval Lääne Elule.
Varem küünetehnikuna töötanud ja viimasel ajal lastega kodus olnud Põldäär lõi firma vennaga kahasse. Bruno Põldäär tegeleb tellimuste vastuvõtmisega, kauba viib kodudesse Britta Põldäär – Haapsallu ja mujale Läänemaale. Esmaspäevast reedeni saab kauba koju Haapsalus ja linnast 15 km kaugusel. Teisipäeviti ja neljapäeviti hakkab Põldäär tegema maakonnas kaugemaid ringe.
Küsitlusele, kes vajaks sellist teenust, vastas mõne päevaga 147 inimest. „97 protsenti vastas, et vajab,” ütles Põldäär. Hapsalfoodist saab tellida kaupa Coopist – täna tellid, homme saad. „Coopi veebilehel olevad kaubad sealsete hindadega,” ütles Põldäär. „Inimene saadab nimekirja, meie saadame arve – kui see järgmiseks hommikuks on makstud, saabki samal päeval toidupaki kätte.” 
ARVAMUS
Anne-Mari Pender: koroonakriis ja rahakott
[caption id="attachment_292965" align="alignnone" width="1025"]
Anne-Mari Pender.[/caption]
Austraallased on maailma suurimate laenuvõtjate hulgas. Levinud käitumine on, et laenatakse võimalikult palju, et elada uhkes piirkonnas suurimas majas ja sõita luksusliku autoga. Pangad on alles viimase paari aasta jooksul hakanud laenu andmist rohkem piirama. Suur eraisikulaen on viinud paljud olukorda, kus isegi väike sissetuleku vähenemine võib viia kodulaenuvõtjad pankroti äärele.
Võrreldes Eestiga, kus suhtelises vaesuses elab umbes 21 protsenti inimestest, on Austraalia heal järjel, kuid jääb siiski alla näiteks Suurbritanniale, Saksamaale ja Uus-Meremaale. Austraalia viimase statistikaameti rapordi järgi elab 13,6 protsenti elanikkonnast suhtelises vaesuses. See tähendab, et ühe inimese sissetulek on pärast maksude tasumist väiksem kui 2000 Austraalia dollarit kuus [1 euro = 1,7967 AUD, seega 1113 eurot – toim.]. See on väiksem kui miinimumpalk, milleks on 2800 dollarit [1558 eurot] kuus ja kolm korda väiksem kui keskmine palk. Tundub suur, kuid võrdluseks võib tuua ühetoalise korteri üüri Sydneys – 1500–2000 Austraalia dollarit kuus.
Anne-Mari Pender.[/caption]
Austraallased on maailma suurimate laenuvõtjate hulgas. Levinud käitumine on, et laenatakse võimalikult palju, et elada uhkes piirkonnas suurimas majas ja sõita luksusliku autoga. Pangad on alles viimase paari aasta jooksul hakanud laenu andmist rohkem piirama. Suur eraisikulaen on viinud paljud olukorda, kus isegi väike sissetuleku vähenemine võib viia kodulaenuvõtjad pankroti äärele.
Võrreldes Eestiga, kus suhtelises vaesuses elab umbes 21 protsenti inimestest, on Austraalia heal järjel, kuid jääb siiski alla näiteks Suurbritanniale, Saksamaale ja Uus-Meremaale. Austraalia viimase statistikaameti rapordi järgi elab 13,6 protsenti elanikkonnast suhtelises vaesuses. See tähendab, et ühe inimese sissetulek on pärast maksude tasumist väiksem kui 2000 Austraalia dollarit kuus [1 euro = 1,7967 AUD, seega 1113 eurot – toim.]. See on väiksem kui miinimumpalk, milleks on 2800 dollarit [1558 eurot] kuus ja kolm korda väiksem kui keskmine palk. Tundub suur, kuid võrdluseks võib tuua ühetoalise korteri üüri Sydneys – 1500–2000 Austraalia dollarit kuus.
Aivar Õepa: kriisi kõige rumalam otsus
[caption id="attachment_296481" align="alignnone" width="2000"]
Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valitsus otsustas Eesti Energiale eraldada 125 miljonit eurot investeerimiseks uude õlitehasesse, mis on ilmselt praeguse majanduskriisi kõige lollim majandusotsus.
Hea küll, valitsuse võimekust arvestades võib juhtuda, et tehakse mõni veel rumalam otsus. Niisiis: seni kõige lollim. Ajal, mil riigil läheb hädasti raha vaja koroonakriisi mõjudest üle saamiseks, kui raha laenatakse kokku maa ja mere tagant, et tööta jäänuid toetada, kui koguni kärbitakse riigi makseid pensionisüsteemi, et ikka oleks varu kriisiga toime tulemiseks. Sel ajal annab valitsus Eesti Energiale 125 miljonit eurot.
125 miljonit. Selle rahaga võiks turgutada virelevat ja kohati välja surevat teadust mitu aastat. Seda raha võiks kasutada selle asemel, et teise pensionisambasse auk teha. Mida iganes.
Valitsus annab aga selle asemel raha Eesti Energiale, et too saaks jätkata mängimist naftaturul nagu kirp elevantide seas. Isegi veel väiksemana. Ta ei dikteeri seal ei hinda ega reegleid, vaid on kui tolmukübe tuules. Maailma naftaturust on meie n-ö naftapuurtorni toodang 0,000003 protsenti.
Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valitsus otsustas Eesti Energiale eraldada 125 miljonit eurot investeerimiseks uude õlitehasesse, mis on ilmselt praeguse majanduskriisi kõige lollim majandusotsus.
Hea küll, valitsuse võimekust arvestades võib juhtuda, et tehakse mõni veel rumalam otsus. Niisiis: seni kõige lollim. Ajal, mil riigil läheb hädasti raha vaja koroonakriisi mõjudest üle saamiseks, kui raha laenatakse kokku maa ja mere tagant, et tööta jäänuid toetada, kui koguni kärbitakse riigi makseid pensionisüsteemi, et ikka oleks varu kriisiga toime tulemiseks. Sel ajal annab valitsus Eesti Energiale 125 miljonit eurot.
125 miljonit. Selle rahaga võiks turgutada virelevat ja kohati välja surevat teadust mitu aastat. Seda raha võiks kasutada selle asemel, et teise pensionisambasse auk teha. Mida iganes.
Valitsus annab aga selle asemel raha Eesti Energiale, et too saaks jätkata mängimist naftaturul nagu kirp elevantide seas. Isegi veel väiksemana. Ta ei dikteeri seal ei hinda ega reegleid, vaid on kui tolmukübe tuules. Maailma naftaturust on meie n-ö naftapuurtorni toodang 0,000003 protsenti.
