LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
8
Haapsalus läheb prügivedu kallimaks
[caption id="attachment_278919" align="alignnone" width="5041"]
Prügiauto juht Guido Kruusma tühjendab konteinerit, see teenus maksab praegu omanikule 10 senti. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnavalitsus valmistab ette jäätmeveo hanget järgmiseks viieks aastaks, sest detsembris lõpeb senine leping prügiveofirmaga Ragn-Sells.
Uue hankega lisandub kohustus sorteerida biojäätmeid ja vanapaberit. Haapsalu keskkonnaspetsialisti Remi Treieri sõnul muutuvad uuest aastast elanike jaoks kindlasti ka hinnad. Esimene hinnatõus on juba augustis.
Prügiauto juht Guido Kruusma tühjendab konteinerit, see teenus maksab praegu omanikule 10 senti. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnavalitsus valmistab ette jäätmeveo hanget järgmiseks viieks aastaks, sest detsembris lõpeb senine leping prügiveofirmaga Ragn-Sells.
Uue hankega lisandub kohustus sorteerida biojäätmeid ja vanapaberit. Haapsalu keskkonnaspetsialisti Remi Treieri sõnul muutuvad uuest aastast elanike jaoks kindlasti ka hinnad. Esimene hinnatõus on juba augustis. 
Keskkonnaametnikud ei karista RMKd
[caption id="attachment_276838" align="alignnone" width="1280"]
RMK raietöö Silma looduskaitselal. Foto: MTÜ Roheline Läänemaa[/caption]
Keskkonnaameti hinnangul ei tekitanud riigimetsa majandamise keskus (RMK) mullu sügisel Silma looduskaitsealal metsa välja vedades loodusele pöördumatut kahju.
Keskkonnainspektsioon alustas mullu detsembris Noarootsis Silma looduskaitsealal Kudani piiranguvööndis puiskarjamaa ja rannaniidu taastamiseks tehtud raietööde üle väärteomenetlust, sest RMK tehtud tööde käigus tekkisid karjamaale rööpad ja pinnas sai kahjustada.
RMK raietöö Silma looduskaitselal. Foto: MTÜ Roheline Läänemaa[/caption]
Keskkonnaameti hinnangul ei tekitanud riigimetsa majandamise keskus (RMK) mullu sügisel Silma looduskaitsealal metsa välja vedades loodusele pöördumatut kahju.
Keskkonnainspektsioon alustas mullu detsembris Noarootsis Silma looduskaitsealal Kudani piiranguvööndis puiskarjamaa ja rannaniidu taastamiseks tehtud raietööde üle väärteomenetlust, sest RMK tehtud tööde käigus tekkisid karjamaale rööpad ja pinnas sai kahjustada. 
ARVAMUS
Veerandsada aastat esimestest Viiulimängudest
Jüri-Ruut Kangur. Foto: Ave-Maria Mõistlik
Jägmisel nädalal tähistatakse Haapsalu omaaegse keelpillifestivali „Viiulimängud“ 25. juubelit kontsertidega Haapsalu kuursaalis ja toomkirikus, kirjutab üleriigiliste Haapsalu keelpillikursuste korraldaja 1995-2005 Jüri-Ruut Kangur.
Kontsertidega austame festivali asutaja ja kunstilise juhi professor Tõnu Reimanni (1947-2016) mälestust ning toome linna taas selle omaaegse tippfestivali ja keelpillimängijate suvekursuste vaimu ja hõngu.
Kuidas festival veerandsada aastat tagasi alguse sai? Tollane Haapsalu linnavalitsuse kultuurinõunik Piret Hallik-Sass meenutas, et sel ametipostil alustades pani ta kirja linna kultuuristrateegia: Haapsalu kui kultuurilinna maine loomiseks peaksid siin kindla intervalliga toimuma kvaliteetsed kultuurisündmused, ühtlasi tuleks linnaga siduda kultuuriinimesi, kes panustaksid korraldaja, esineja või mingil muul moel. 
Ene Pajula: kolmkümmend aastat kõrvuti ja risti-rästi
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"]
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kolisin Haapsallu 2. juulil 1989 ja kümne päeva pärast ilmus esimene Lääne Elu. Nii oleme kõrvuti kulgenud ja meil on nii mõndagi ühist, mõlemal vähemasti sama tähtpäev tähistada. Viimasel ajal on meie teed järjest rohkem ka ristunud ja mul on selle üle hea meel.
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kolisin Haapsallu 2. juulil 1989 ja kümne päeva pärast ilmus esimene Lääne Elu. Nii oleme kõrvuti kulgenud ja meil on nii mõndagi ühist, mõlemal vähemasti sama tähtpäev tähistada. Viimasel ajal on meie teed järjest rohkem ka ristunud ja mul on selle üle hea meel. 
