LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Haapsalu kärbib kulusid
Haapsalu linnavalitsus koostab lisaeelarvet, millega vähendatakse majandamiskulusid ja toetusi ning kaalutakse jätta tegemata investeeringuid 700 000 euro eest.
Lisaeelarve kogumahtu või muid summasid pole Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul praegu võimalik välja öelda ega ka mõelda, sest muutujaid on liiga palju.
„Kui riigi lisaeelarve võetakse vastu, saame teha täpsemaid arvestusi. Praegu planeerime Haapsalu eelarve arutamist maisse, aga kuna elu muutub tundidega, ei saa välistada ka juunit. Praegu on kõik veel kahjuks ennustamine seapõrna pealt,” nentis Sukles.
Marje Loide: loodusvaatlustega võib alustada kodu ümbrusest
Lihula gümnaasiumi loodusainete õpetaja Marje Loide sõnul ei pea praegu kevadiste loodusmärkide otsimiseks üldse kaugele minema, alustada võib ka oma aiast või linnapargist.
„Linnainimene võiks kõigepealt läbi kammida pargid ja haljasalad, hekiääred ja naabri aiaservad. Varaseid õitsejaid on praegu päris palju ja midagi peaks sealt ikka leidma,” ütles Loide.
Kui lumikellukeste õitsemise aeg hakkab läbi saama, siis praegu võib parkidest leida kollaste õitega kuldtähte ja kanakoolet. Loide sõnul kasvavad kuldtähed tavaliselt puude ümber. „Neil on sellised pikad ja peenikesed lehed ning õis on tõesti nagu täht, teravate kroonlehtedega,” kirjeldas ta. Päris külmaga pole kuldtähte kerge märgata, sest siis hoiab ta õit kinni, nii et kollast värvi peaaegu ei paistagi.
ARVAMUS
Anneli Aken: koroonaelust Euroopa ristteel
Üleilmsesse koroonastatistikasse lisandus 27. jaanuaril esimene „linnuke” Saksamaal. Seal kuskil kaugel Baieris – pealegi kirjutati, et nakkuse edasise levimise oht on olematu. 20. veebruaril istusin Haapsalus köögilaua taga ja lõin käed Taani ansambliga Efterklang, et kümme Luksemburgi eestlast on nende 3. märtsi kontserdil taustalauljatena kohal. Olimegi. 1. märtsil teatati esimesest koroonahaigest Luksemburgis. Ah, üks, ja seegi sissetoodu! Ei saa öelda, et ma üldse ei muretsenud, aga mitte nii palju, et oleks loobumismõteteni jõudnud. Kontsert Luxembourgis möödus meeleolukalt ning keegi ei haigestunud. See jäi Efterklangi suurejoonelise Euroopa tuuri eelviimaseks. 5. märtsil Milanos ja päev hiljem Lausanne’is kohalikud taustakoorid enam lavale ei saanudki.
Jääb ära, ei toimu, lükkame edasi – sellest sai mõne päeva möödudes minu ja miljonite korraldajate argipäev.
Aidi Vallik: varakevadine aiaülevaatus
Üks mõnusamaid asju on varakevaditi aias ringi käia ja otsida kõikvõimalikke otsakesi ja tutsukesi ja õiekesi, mis end külmast mullast välja on upitanud. Oh, siin on krookused – ma ei mäletanudki, et ma siia sellised olen pannud! Näe, minu sordilumikellukesed õitsevad – ja küll on ikka suured ja isevärki õied neist mõnelgi! Aga mis lõhn sealtpoolt ometi tuleb? Oih – minu lillepeenra-näsiniin on üleöö plahvatanud roosadesse õitesse, ise veel üleni lehitu!
Ja siis: appi! Siin on mutt käinud! Suure, suuuuuure kuhja mulda üles ajanud – jumal tänatud, et mitte mu kollaseokkalise kääbusmännikese all, aga… oot-oot… Pagan. Siia ma istutasin ju suve lõpus väikese ja väga sinise ogaputke – kus see on?
