LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Turvalepa raba turbavaru hakatakse taas uurima
[caption id="attachment_336479" align="alignnone" width="1600"]
Mis uuringute järel saab, sõltub sellest, kas Turvalepa rabas on piisavalt turvast. Urmas Lauri[/caption]
Poolteist aastat tagasi said Turvalepa ja Võntküla elanikud kergemalt hingata, sest Turvalepa rabas turvast kaevandada soovinud Peatec OÜ loobus plaanist. Nüüd on kaevandamisoht taas tekkimas, sest osaühing Eesti Killustik on rabas alustamas geoloogilisi uuringuid.
Aastal 2016 kandis keskkonnaminister oma määrusega Turvalepa turbatootmisala kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja ning seda ümbritseva turbamaardla kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Sellest määrusest lähtuvalt tahabki Eesti Killustik uurida Turvalepa mahajäetud tootmisala ja seda ümbritseva ala turbavaru.
Varem on turbavaru uuritud 1987. aastal ning 1995. aastal tehti seal mahajäetud turbatootmisala jääkvaru uuring. Hinnanguliselt on Turvalepas vähelagunenud turvast 30 000 tonni ja hästilagunenud turvast 70 000 tonni.
Eesti Killustik tahab aga täpsemalt teada, palju se
Mis uuringute järel saab, sõltub sellest, kas Turvalepa rabas on piisavalt turvast. Urmas Lauri[/caption]
Poolteist aastat tagasi said Turvalepa ja Võntküla elanikud kergemalt hingata, sest Turvalepa rabas turvast kaevandada soovinud Peatec OÜ loobus plaanist. Nüüd on kaevandamisoht taas tekkimas, sest osaühing Eesti Killustik on rabas alustamas geoloogilisi uuringuid.
Aastal 2016 kandis keskkonnaminister oma määrusega Turvalepa turbatootmisala kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja ning seda ümbritseva turbamaardla kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Sellest määrusest lähtuvalt tahabki Eesti Killustik uurida Turvalepa mahajäetud tootmisala ja seda ümbritseva ala turbavaru.
Varem on turbavaru uuritud 1987. aastal ning 1995. aastal tehti seal mahajäetud turbatootmisala jääkvaru uuring. Hinnanguliselt on Turvalepas vähelagunenud turvast 30 000 tonni ja hästilagunenud turvast 70 000 tonni.
Eesti Killustik tahab aga täpsemalt teada, palju se 
Joonistatud Põhjamaa ehk pärlitest ihupesu ja teisi asju
[caption id="attachment_336476" align="alignnone" width="2000"]
Evald Okase muuseumi pööningugaleriis eksponeerivad oma loomingut noored moekunstnikud. Andres Hion[/caption]
Evald Okase muuseumi kaks uut näitust mõjuvad nagu öö ja päev, ürgmets ja metropol, New York ja Peraküla.
Ühesõnaga – vastanditena.
Kurioosumina on need maailmad teineteisest vaid mõneteistkümne trepiastme kaugusel. Teisi nii kontrastsetena mõjuvaid näitusi ei tulegi meelde – üks selline klassikaline, kuigi krutskitega, looduspildid (kui ühe väärika väljapaneku kohta nii tohib ütleda), teine pöörane karneval nimetu suurlinna labürintjas ihus, kus kedagi ei saa usaldada, kõik peeglid on kõverpeeglid ja tänavad-ööklubid kujumuutjaid-libasid täis.
Aga nüüd asja juurde.
Kes meist ei teaks papa Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude” Günther Reindorffi, kelle ülipeeni rikkalikke illustratsioone võis lõpmata kaua uurida. Reindorffi pilved ja valgusvihud ilmusid pärast seda suvetaevasse, ilmuvad siiamaani, sest on silmapõhja graveeritud. Ja muidugi Põhja konn!
Näitus „Joonistatud Põhjamaa. Reindorffist ja Ulasest kaasajani” Haapsalus Okase muuseumi esimese korruse galeriis pakub harukordset võimalust Reindorffi originaalis ja veidi teise külje pealt näha. Vana talumaja ja sügispõllulilled oma lihtsuses ja isegi lakoonilisuses on sootuks midagi muud, kui ennemuistsete juttude müütiline Reindorff, aga Reindorff igatahes – õrn, filigraanne ja peen.
Reindorffi kõrval saab imetleda 1960ndate läbimurdepõlvkonda kuulunud ja sotsrealismile otsustavalt selja pööranud Peeter Ulase püüdu hõlmata looduse stiihiat ja küsida koos kunstnikuga, kui palju kordi võib maalida ühte mändi. Lõpmata palju, nagu ühte mägegi või mistahes ühte. Kunagi ei hakka igav, kui seda õigesti teha. Reindorffi peenusele vastanduvaid sürreaalseid väändunud tüvesid võibki uurima jääda.
Evald Okase muuseumi pööningugaleriis eksponeerivad oma loomingut noored moekunstnikud. Andres Hion[/caption]
Evald Okase muuseumi kaks uut näitust mõjuvad nagu öö ja päev, ürgmets ja metropol, New York ja Peraküla.
Ühesõnaga – vastanditena.
Kurioosumina on need maailmad teineteisest vaid mõneteistkümne trepiastme kaugusel. Teisi nii kontrastsetena mõjuvaid näitusi ei tulegi meelde – üks selline klassikaline, kuigi krutskitega, looduspildid (kui ühe väärika väljapaneku kohta nii tohib ütleda), teine pöörane karneval nimetu suurlinna labürintjas ihus, kus kedagi ei saa usaldada, kõik peeglid on kõverpeeglid ja tänavad-ööklubid kujumuutjaid-libasid täis.
Aga nüüd asja juurde.
Kes meist ei teaks papa Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude” Günther Reindorffi, kelle ülipeeni rikkalikke illustratsioone võis lõpmata kaua uurida. Reindorffi pilved ja valgusvihud ilmusid pärast seda suvetaevasse, ilmuvad siiamaani, sest on silmapõhja graveeritud. Ja muidugi Põhja konn!
Näitus „Joonistatud Põhjamaa. Reindorffist ja Ulasest kaasajani” Haapsalus Okase muuseumi esimese korruse galeriis pakub harukordset võimalust Reindorffi originaalis ja veidi teise külje pealt näha. Vana talumaja ja sügispõllulilled oma lihtsuses ja isegi lakoonilisuses on sootuks midagi muud, kui ennemuistsete juttude müütiline Reindorff, aga Reindorff igatahes – õrn, filigraanne ja peen.
Reindorffi kõrval saab imetleda 1960ndate läbimurdepõlvkonda kuulunud ja sotsrealismile otsustavalt selja pööranud Peeter Ulase püüdu hõlmata looduse stiihiat ja küsida koos kunstnikuga, kui palju kordi võib maalida ühte mändi. Lõpmata palju, nagu ühte mägegi või mistahes ühte. Kunagi ei hakka igav, kui seda õigesti teha. Reindorffi peenusele vastanduvaid sürreaalseid väändunud tüvesid võibki uurima jääda. 
ARVAMUS
Daire Kaup: kas on päriselt võimalik end õnnelikuks süüa?
[caption id="attachment_336462" align="alignnone" width="1667"]
Grillitud puuviljad. Daire Kaup[/caption]
Puu- ja köögiviljade söömist on propageeritud aastakümneid kui tervisliku toitumise alustalasid. Aga miks? Peamiselt ikka seetõttu, et see aitab vähendada haigestumist eri südameveresoonkonna tõbedesse. Kuna hea tervis lisab inimese ellu portsu õnne, võib tõenäoliselt olla seos ka tervisliku toitumise ja õnne vahel, kuid ametlikult seda kinnitatud veel ei ole. Viimastel aastatel on uuritud seoseid ülekaalulisuse ja vaimse seisundi vahel, kuid toitumise ja õnne vahelist seost seni väga vaadeldud pole.
Enamik inimesi on mures oma õnne pärast, seda nagu napiks, osade meelest ei taha õnn üldse nende õuele tulla ning seega otsitakse erinevaid võimalusi oma õnne suurendamiseks. Valdavat osa õnne määravaid tegureid ei suuda me ise kontrollida – nt keskkond, kuhu sünnime, maailm, milles elame, õhk, mida
Grillitud puuviljad. Daire Kaup[/caption]
Puu- ja köögiviljade söömist on propageeritud aastakümneid kui tervisliku toitumise alustalasid. Aga miks? Peamiselt ikka seetõttu, et see aitab vähendada haigestumist eri südameveresoonkonna tõbedesse. Kuna hea tervis lisab inimese ellu portsu õnne, võib tõenäoliselt olla seos ka tervisliku toitumise ja õnne vahel, kuid ametlikult seda kinnitatud veel ei ole. Viimastel aastatel on uuritud seoseid ülekaalulisuse ja vaimse seisundi vahel, kuid toitumise ja õnne vahelist seost seni väga vaadeldud pole.
Enamik inimesi on mures oma õnne pärast, seda nagu napiks, osade meelest ei taha õnn üldse nende õuele tulla ning seega otsitakse erinevaid võimalusi oma õnne suurendamiseks. Valdavat osa õnne määravaid tegureid ei suuda me ise kontrollida – nt keskkond, kuhu sünnime, maailm, milles elame, õhk, mida 
Andrei Korobeinik: presidendivalimised vajavad remonti
[caption id="attachment_336460" align="alignnone" width="1760"]
Andrei Korobeinik. Erakogu[/caption]
Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üksteise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaidi võit meenutab Austraalia kiiruisutaja Steven Bradbury saavutust 2002. aasta taliolümpial. Bradbury tõi Austraaliale riigi ajaloo esimese taliolümpia kuldmedali, kuna kõik tema vastased kukkusid enne finišisse jõudmist. Tegusõna to bradbury tähendab nüüd Austraalias ootamatut edu saavutama – ja just selline edu saatis eelmistel presidendivalimistel Kersti Kaljulaidi. Ühe inimese võit on aga kaotus tervele riigile – eelmiste presidendivalimiste tulemus ja selle tulemuseni jõudmine jääb meie poliitilist eliiti kummitama kauaks. Avatud arutelude ja pika presidendikandidaatide kampaania asemel näeme nüüd presidendivalimistel mustade hobuste karja, mis lastakse välja mõni päev enne valimiste päeva. Presidendi institutsioon kaugeneb rahvast veelgi.
Prantsuse kirjanikule Voltaire’ile omistatak
Andrei Korobeinik. Erakogu[/caption]
Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üksteise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaidi võit meenutab Austraalia kiiruisutaja Steven Bradbury saavutust 2002. aasta taliolümpial. Bradbury tõi Austraaliale riigi ajaloo esimese taliolümpia kuldmedali, kuna kõik tema vastased kukkusid enne finišisse jõudmist. Tegusõna to bradbury tähendab nüüd Austraalias ootamatut edu saavutama – ja just selline edu saatis eelmistel presidendivalimistel Kersti Kaljulaidi. Ühe inimese võit on aga kaotus tervele riigile – eelmiste presidendivalimiste tulemus ja selle tulemuseni jõudmine jääb meie poliitilist eliiti kummitama kauaks. Avatud arutelude ja pika presidendikandidaatide kampaania asemel näeme nüüd presidendivalimistel mustade hobuste karja, mis lastakse välja mõni päev enne valimiste päeva. Presidendi institutsioon kaugeneb rahvast veelgi.
Prantsuse kirjanikule Voltaire’ile omistatak 
VIIMATI LISATUD
SISUTURUNDUS
