LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Koomiks pani kunstniku päevauudiseid lugema
Läääne Elu uus koomiksikunstnik Karel Rahu on nagu hunt Kriimsilm, kellel on üheksa ametit.
Lääne Elus laupäeviti ilmuva koomiksi joonistamine on seni tema viimane amet. „Kaks kuud tuli täis jah,” ütLleb Rahu. Isegi nagu veidi imestunult.
Rahu võttis kunstnik Ott Vallikult teatepulga üle 6. märtsist. Valliku signatuur koomiksi ülemises nurgas vahetus küll Rahu lakoonilise K vastu. Formaat aga – üks suur, kolm väikest pilti nädala uudistest – jäi samaks. Nii et – nii imelik, kui see ka pole – kunstniku vahetus on jäänud paljudel kahe silma vahele. Isegi Rahu isa ei märganud. Või õigemini märkas küll, aga… „Isa arvas, et Vallik on stiili muutnud,” ütleb Rahu. K-tähte koomiksi nurgas ei pannud isa tähele.
Vastutasuks pani Rahu isa koomiksi sisse – tõukerattaga sõitma. Uudise peale, et Haapsallu saabus sada moodsat Bolti rendiväntlauda. Aeg-ajalt peidabki Rahu peale põhisõnumi pildi sisse selliseid pisikesi detaile. „Ma ei tea, kas seda on osatud märgata,” ütleb ta.
Haapsalu uksetehas vahetab omanikku
Haapsalu uksetehase suuromanik Koit Uus teatas, et müüb tänavu 30. sünnipäeva tähistava uksetehase puidutööstuse ja metsandusega tegelevale firmale AS Telver.
„ASi Haapsalu Uksetehas enamusomanik Investeeringute Hoolduse OÜ otsustas 30 aastat tagasi tehtud investeeringust väljuda,” teatas Uus.
90 protsenti uksetehase aktsiatest kuulus Investeeringute Hoolduse OÜ-le, mis omakorda kuulub Uusile. Kümme protsenti aktsiatest kuulus kahasse tehase juhtidele – juhataja Ago Soomrele ja arendusjuht Rene Sergile.
„Tehingu hind rahuldas mõlemaid pooli ja müügivõimalust kasutasid kõik aktsionärid, sealhulgas juhtkond,” selgitas Uus. See tähendab, et uksetehase ainuomanikuks saab suurärimees Janek Veeberile kuuluv Telve
ARVAMUS
Ingrid Danilov: kutseharidusest täna ja homme
Põhikooli või gümnaasiumi lõpu lähenedes on ilmne, et paljudes peredes arutletakse tuleviku üle.
Kuidas planeerida oma laste, aga miks mitte ka enda haridusteed selliselt, et tuleviku tööturul, olgu see siis kolme, viie või kümne aasta pärast, sattuda vajalike töötajate hulka? Teisisõnu – kuidas olla selliste oskuste ja teadmistega, mis võimaldavad hästi toime tulla ka tulevikus? Et nendele küsimustele vastata, tuleb esmalt aru saada, millistest oskustest me tuleviku võtmes üldse räägime ja milliseid töötajaid ennekõike vajatakse.
Eelmisel aastal SA Kutsekoda tellimusel valminud uuringus „Eesti tööturg täna ja homme” öeldakse selgelt: „Tulevikus on vaja nutikaid töötajaid, kes oskavad tehnoloogiat eri elualadel kasutusele võtta, arendada, hooldada ja hallata. Suureneb ka inimestele teenuseid osutavate töötajate vajadus ning kahaneb selliste ametikohtade arv, kus täidetakse rutiinseid tööülesandeid, mida on lihtne tehnoloogiaga asendada”. Eriala- ja tehnoloogiaoskustele lisaks tuuakse esile k
Aidi Vallik: tulbiaeg ja tulbiaed
Tulbi tunneb ära igaüks, ka täiesti aianduskauge inimene – muidugi juhul, kui sordiaretus pole vahepeal hirmsasti möllanud ja mõne erilise sordi õisi näiteks liilia- või pojengilaadseks moondanud. Tulpe on aga terve suur perekond, kuhu kuulub sadakond eri liiki tulpe, ja erinevaid, rohkem või vähem edevamaid, tuntud ja tundmatumaid sorte on olemas lausa kümne tuhande ringis.
See kõige klassikalisem tulbi moodi tulp, mida lapsedki oma piltide peale joonistavad, on aga arvatavasti meie aedades kõige levinum, ja kõige kauem tuntud nn darvinhübriid, vana „taluaiatulp”. Kes ei teaks noid erepunaseid ja täiesti lollikindlaid „Apeldoorne” või kollaseid „Golden Apeldoorne”, mis ilma igasuguse hoolduseta elavad ja kasvavad sama koha peal aastakümneid, nii et pole häda midagi. Et see vana tulpide sordirühm on ülilihtne kasvatada, on arvatavasti ka põhjus, miks Eestis kõigepealt just need levima hakkasid: algul mõisaaedades, aga alates
VIIMATI LISATUD
SISUTURUNDUS
