LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Keskkonnakaitsjad nõuavad Valgeväljal mustikametsade säilimist
[gallery ids="332577,332579,332581,332583,332585,332587,332589,332591,332593,332595,332597,332599,332601,332603,332605,332607"]
Urmas Lauri fotod
Keskkonnakaitsjad pole rahul sellega, et RMK plaanib lageraiet Haapsalu külje all Valgevälja riigimetsas, mis on kuulutatud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alaks.
„Oleme hinnanud, et tegu võib olla metsaga, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks,” ütles RMK Läänemaa metsaülem Tanel Ehrpais. „Valgevälja mets on marjakorjajate, seeneliste ja niisama kõndijate huviorbiidis. Seetõttu moodustasime KAH-ala ja panime paika raied. Nüüd on esimese raie aeg kätte jõudnud, see peaks toimuma novembris. Siis on marja- ja seeneaeg läbi ning raie ei häiri kohalikke elanikke.”
Politsei hoiab jaanipäevalistel silma peal
[caption id="attachment_332571" align="alignnone" width="2000"]
Suvised pühad on politseile läbi aastate olnud tõsised tööpäevad. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Võidupüha ja jaanipäev ning sellele järgnev nädalavahetus on politseinikele tõsine tööaeg, erilise tähelepanu all on roolijoodikud.
„Politsei teeb kõik selleks, et jaaniaeg oleks turvalisuse mõttes sama kena, nagu Eesti loodus praegu on,” ütles Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem Indrek Tohter. Ta lisas, et võidupüha ja jaanipäeva tähistades peaks mõtlema sellele, et üritused mööduks sujuvalt ja turvaliselt ning neist ei saaks kellelegi jaoks kurvad sündmused.
Suvised pühad on politseile läbi aastate olnud tõsised tööpäevad. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Võidupüha ja jaanipäev ning sellele järgnev nädalavahetus on politseinikele tõsine tööaeg, erilise tähelepanu all on roolijoodikud.
„Politsei teeb kõik selleks, et jaaniaeg oleks turvalisuse mõttes sama kena, nagu Eesti loodus praegu on,” ütles Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem Indrek Tohter. Ta lisas, et võidupüha ja jaanipäeva tähistades peaks mõtlema sellele, et üritused mööduks sujuvalt ja turvaliselt ning neist ei saaks kellelegi jaoks kurvad sündmused. 
VIIMATI LISATUD
SPORT
Puureketiturniiril läheb enampakkumisele Kaia Kanepi reket
Haapsalu tennise 90. sünnipäeva tähistava puureketiturniiri järel läheb kuursaalis enampakkumisele Haapsalust pärit tennisisti Kaia Kanepi reket.
Kanepi mängis sellega tunamullu Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel. Haapsalu tenniseklubi juhatuse liige Vello Kuhi ei osanud veel alghinda öelda. Oksjoni tulu läheb Haapsalu tennisekoolile, enampakkumisele tuleb teisigi rariteete.
Puureketiturniiri Haapsalu tennise sünnipäeval Krahviaias peetakse teist korda. Esimene oli 2015, kui Haapsalu tennis sai 85aastaseks. Tennist on Kuhi sõnul Haapsalus mängitud läinud sajandi algusest peale, selle kohta on fotosid, aga mängijad ei olnud eestlased.
Korvpallurid mängisid võrkpalli
[caption id="attachment_332630" align="alignnone" width="2000"]
Kuumusest hoolimata mängisid korvpallurid laupäeval omapäraste reeglitega turniiril. Foto: Tiit Päkk[/caption]
Rudolf Lumiste korraldatud korvpalliturniiri „Rannarootsi šašlõkk” võitis Orissaare meeskond.
Tegelikult mängiti Haapsalu spordihoones ja välisväljakul ikka korvpalli, ainult et peakorraldaja Rudolf Lumiste nuputas välja uue hindamissüsteemi. Esmalt kohtuti 4 x 5 minutit (puhas mänguaeg). Kui ühel osapoolel õnnestus kolm korda viieminutiline geim võita, siis oli ta ka matši võitja. Kui aga geimid lõppesid üldseisul 2:2, siis viskasid kummagi meeskonna algviisikud ühe minuti jooksul vabaviskeid. Enim tabanud sats oli kohtumise võitja.
„Tuli ühel päeval selline mõte, et võtaks õige võrkpallist eeskuju,” rääkis Lumiste ise. „Uurisin mitmest kohast järele, aga analoogset võistlust ei ole kusagil peetud. Võibolla on ka esimest korda maailmas, kui selliste reeglite järgi mängitakse.”
Kuumusest hoolimata mängisid korvpallurid laupäeval omapäraste reeglitega turniiril. Foto: Tiit Päkk[/caption]
Rudolf Lumiste korraldatud korvpalliturniiri „Rannarootsi šašlõkk” võitis Orissaare meeskond.
Tegelikult mängiti Haapsalu spordihoones ja välisväljakul ikka korvpalli, ainult et peakorraldaja Rudolf Lumiste nuputas välja uue hindamissüsteemi. Esmalt kohtuti 4 x 5 minutit (puhas mänguaeg). Kui ühel osapoolel õnnestus kolm korda viieminutiline geim võita, siis oli ta ka matši võitja. Kui aga geimid lõppesid üldseisul 2:2, siis viskasid kummagi meeskonna algviisikud ühe minuti jooksul vabaviskeid. Enim tabanud sats oli kohtumise võitja.
„Tuli ühel päeval selline mõte, et võtaks õige võrkpallist eeskuju,” rääkis Lumiste ise. „Uurisin mitmest kohast järele, aga analoogset võistlust ei ole kusagil peetud. Võibolla on ka esimest korda maailmas, kui selliste reeglite järgi mängitakse.” 
SISUTURUNDUS
