LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB

Haapsalu näo kujundaja läks pensionile

[caption id="attachment_300809" align="alignnone" width="2000"] Anu Joost. Foto: Eduard Laur[/caption] Reedel pani ligi 26 aastat Haapsalu linnaarhitekti tööd teinud Anu Joost linnavalitsuse ukse enda järel kinni, et hakata nautima pensionipõlve. „Ausalt, olen oma tööd teinud nii hästi, kui suutsin, aga nüüd võiks tulla seda tegema keegi teine,” ütles Joost, kes on linnaarhitektina töötanud 1994. aastast.

Õiguskantsler nõuab Haapsalu lasteaedade sulgemise kohta linnalt aru

[caption id="attachment_300487" align="alignnone" width="2000"] Pärast eriolukorra lõppu võtab Haapsalus lapsi vastu kaks lasteaeda. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus on pärast eriolukorra lõppu avatud vaid kaks lasteaeda – Endla tänaval asuv Päikesejänku ja Põllu tänaval olev Tareke. Et kolm Haapsalu lasteaeda on pärast eriolukorra lõppu endiselt suletud, on teinud pahaseks lapsevanemad ning selle kohta on selgitust nõudnud õiguskantsler. Läinud nädala kolmapäeval saatis õiguskantsleri kantselei Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele kirja, kus küsib, millistel õiguslikel alustel ei võimaldata kõigil lastel pärast eriolukorra lõppu käia lasteaias, kus on neile koht antud. Õiguskantsleri poole pöördus sama küsimusega üks Haapsalu lapsevanem. Õiguskantsleri kantseleist saabunud kirjas tuletatakse linnapeale meelde, et Eestis on eriolukord lõppenud. „See tähendab, et lasteaedade töö korraldamisel tuleb taas lähtuda õigusaktidest, mille alusel seda avalikku teenust tavaolukorras võimaldatakse,” seisab kirjas. „Me ei oska praegu kommenteerida, tahame teada, millistele õigusaktidele linn tugineb,” ütles kirja koostanud õiguskantsleri kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Aigi Kivioja.
Autod
Kadunud
Kinnisvara
Koolitus
Loomad
Mets
Mitmesugust
Müük
Ost
Soovin üürida
Teenus
Tööotsimine
Tööpakkumine

ARVAMUS

Aidi Valliku aiandusblogi: eksperimendid kahjuritõrjes

[caption id="attachment_236325" align="alignnone" width="758"] Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur[/caption] Suure ja väikese kapsaliblika lendlus algab juulikuus ja kestab mitme lainena sügiseni välja. Ega nende välimusel suurt vahet olegi, ongi ühed suuremad ja teised väiksemad, muidu ühed valged mõlemad, ja ka nende röövikud on täiesti ühtemoodi triibulised, ainult ühed kaks korda suuremad kui teised. Suve teise poole sumedatel öödel aga tegutseb veel kolmas liblikas – kapsaöölane, kelle munetud munadest kooruvad kapsalehti järama rammusad rohelised ussikesed, suuruselt suure ja väikse kapsaliblika rööviku vahepealsed. Kui maakirpude tõrje olen juba peaaegu ära õppinud, kapsakärbsele kaotatud paari-kolme taimega kah osanud leppida ning kapsakoi rüüste suutnud tagasihoidlikes mõõtmetes hoida, siis kapsaliblikate ja -öölaste vastu pole mul lõpuni toimivat strateegiat välja kujunenud. Ma lihtsalt katsetan erinevaid asju ja vaatan, mis töötab ja mis mitte. Aga mittetöötamise tagajärjed on paraku ulatuslikud ja hirmsad, seetõttu ei ole need lahingud möödunud kaotusteta. Igatahes ma õpin, ja saan iga suvega järjest targemaks, ja kunagi tulevikus ühel hetkel, ma loodan tõesti, olengi õppinud kasvatama kapsaid sada protsenti looduslike vahenditega. Olen külvanud kapsaste vahele palju tilli. Võibolla see hoidis osa kapsakahjureid eemale, ei tea, igatahes ülejäänud osa lasi ikkagi kapsastel hea maitsta.

Millise ürituse ärajäämisest on kõige rohkem kahju?

GALERIID

SPORT

KULTUUR JA ÜRITUSED

SISUTURUNDUS