LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Tänavaremont ja hotellide sulgemine andis turismis tunda
[caption id="attachment_333442" align="alignnone" width="1024"]
Suletud Promenaadi hotell. Arvo Tarmula[/caption]
Juulis oli Eesti majutuskohtades rekordarv siseturiste ja nii oli see ka Läänemaal, võrreldes aga ajavahemikku jaanuarist juulini, on Läänemaa seis muu Eesti taustal kehvapoolne.
Statistikaameti andmetel peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üleelmise aasta juuliga võrreldes.
Posti tänava mõju
„Haapsalu pidi isegi oma peatänava üles kaevama, et turistid ligi ei pääseks,” kommenteeris Haapsalu linnapea Urmas Sukles augustis raudteejaamas toimunud Euroopa Liidu suvekooli vestlusringis, kus tuli samuti jutuks siseturismi plahvatuslik kasv.
„Sukles ütles kohe, kui selgusid peatänava remondi tähtajad, et turismi mõttes tuleb 2021. aasta väga keeruline,” meenutas sihtasutuse Läänemaa turundusjuht Lemmi Kann. Seega oli Posti tänava remonti juba ette turistide arvu langus sisse kirjutatud. Haapsalule ei tulnud Kannu sõnul kasuks ka Posti tänava puude mahavõtmisele järgnenud ja üleriigiliseks paisunud negatiivne meediakajastus.
Ööbimiste arvu Läänemaal mõjutas seegi, et Haapsalus oli kahe hotelli võrra ööbimiskohti vähem.
35 numbritoaga Promenaadi hotell on suletud si
Suletud Promenaadi hotell. Arvo Tarmula[/caption]
Juulis oli Eesti majutuskohtades rekordarv siseturiste ja nii oli see ka Läänemaal, võrreldes aga ajavahemikku jaanuarist juulini, on Läänemaa seis muu Eesti taustal kehvapoolne.
Statistikaameti andmetel peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üleelmise aasta juuliga võrreldes.
Posti tänava mõju
„Haapsalu pidi isegi oma peatänava üles kaevama, et turistid ligi ei pääseks,” kommenteeris Haapsalu linnapea Urmas Sukles augustis raudteejaamas toimunud Euroopa Liidu suvekooli vestlusringis, kus tuli samuti jutuks siseturismi plahvatuslik kasv.
„Sukles ütles kohe, kui selgusid peatänava remondi tähtajad, et turismi mõttes tuleb 2021. aasta väga keeruline,” meenutas sihtasutuse Läänemaa turundusjuht Lemmi Kann. Seega oli Posti tänava remonti juba ette turistide arvu langus sisse kirjutatud. Haapsalule ei tulnud Kannu sõnul kasuks ka Posti tänava puude mahavõtmisele järgnenud ja üleriigiliseks paisunud negatiivne meediakajastus.
Ööbimiste arvu Läänemaal mõjutas seegi, et Haapsalus oli kahe hotelli võrra ööbimiskohti vähem.
35 numbritoaga Promenaadi hotell on suletud si 
Galerii: Nõva mets upub männiriisikatesse
[caption id="attachment_341808" align="alignnone" width="2000"]
Männiriisikad. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi ämbritäie männiriisikaid saab kätte vähem kui tunniga, on seenesügis kuiva ja kuuma suve järel liigivaene.
Puravikulisi napib ja silmailu samuti – täpilistest punase kärbseseene väljadest ja põdramokakolooniatest võib Nõval vaid unistada.
Nõva loodusmaja retkejuhi Silja Silveriga suundume leebel ja päikeselisel 14. septembril Nõva metsa – täpsemalt metskonna alla, nagu nõvakad ütlevad. Just metskonnaalune on Silveri sõnul Nõva elanike marja- ja seenemets, mitte kuulus Peraküla, mida teab võõras rahvas.
Nii et seeneaasta on kehv?
„Ei, ma ei ütleks nii, aga liike on vähe,” ütleb Silver. Võrreldes uskumatu küllusega Peraküla metsas, kuhu Silver meid kolm aastat tagasi oktoobrikuus viis, ei tundu vastus eriti julgustav.
Nõva kogudusemaja ette lauakesele on Silver sättinud eelmise päeva saagi, silma torkab ilus erkkollane kukeseen. Olen kogu aeg teadnud, et Nõval kukeseeni ei ole. „Ei olnudki
Männiriisikad. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi ämbritäie männiriisikaid saab kätte vähem kui tunniga, on seenesügis kuiva ja kuuma suve järel liigivaene.
Puravikulisi napib ja silmailu samuti – täpilistest punase kärbseseene väljadest ja põdramokakolooniatest võib Nõval vaid unistada.
Nõva loodusmaja retkejuhi Silja Silveriga suundume leebel ja päikeselisel 14. septembril Nõva metsa – täpsemalt metskonna alla, nagu nõvakad ütlevad. Just metskonnaalune on Silveri sõnul Nõva elanike marja- ja seenemets, mitte kuulus Peraküla, mida teab võõras rahvas.
Nii et seeneaasta on kehv?
„Ei, ma ei ütleks nii, aga liike on vähe,” ütleb Silver. Võrreldes uskumatu küllusega Peraküla metsas, kuhu Silver meid kolm aastat tagasi oktoobrikuus viis, ei tundu vastus eriti julgustav.
Nõva kogudusemaja ette lauakesele on Silver sättinud eelmise päeva saagi, silma torkab ilus erkkollane kukeseen. Olen kogu aeg teadnud, et Nõval kukeseeni ei ole. „Ei olnudki 
ARVAMUS
Hannes Rumm: iseseisvus käes, riigi ehitamine veel ees
[caption id="attachment_327504" align="alignnone" width="1347"]
Hannes Rumm. Arhiiv[/caption]
Mõnel 20–30aastasel eestlasel võis juubelipidustustest jääda mulje, et kui kolmapäeval, 20. augustil 1991 hääletas 69 Eesti Vabariigi ülemnõukogu liiget iseseisvuse taastamise poolt, siis hakkas meie väike tubli riik järgmisest esmaspäevast toimima nagu Soome.
Mulje võis tekkida põhjusel, et pärast suurejoonelist iseseisvuse taastamise juubeli tähistamist pole üldse räägitud sellest, mis Eesti riigist edasi sai.
Kuigi ettevalmistused oma riigi taastamiseks olid 1991. aasta sügiseks poole peal, tuli kohutavalt palju selliseid asju, mida me praegu enesestmõistetavaks peame, 30 aastat tagasi peaaegu tühja koha pealt ülehelikiirusel ära teha.
Esimene näide on oma riigi piiride valvamine. Mis te arvate, kes aitas Eesti vabariigil kiirkorras piirivalvureid välja õpetada? Ei, need ei olnud soomlased ega ameeriklased. 2. septembrist 1991 hakkasid vastavalt peaminister Edgar Savisaare ja Balti sõjaväeringkonna piirivalvevägede ülem
Hannes Rumm. Arhiiv[/caption]
Mõnel 20–30aastasel eestlasel võis juubelipidustustest jääda mulje, et kui kolmapäeval, 20. augustil 1991 hääletas 69 Eesti Vabariigi ülemnõukogu liiget iseseisvuse taastamise poolt, siis hakkas meie väike tubli riik järgmisest esmaspäevast toimima nagu Soome.
Mulje võis tekkida põhjusel, et pärast suurejoonelist iseseisvuse taastamise juubeli tähistamist pole üldse räägitud sellest, mis Eesti riigist edasi sai.
Kuigi ettevalmistused oma riigi taastamiseks olid 1991. aasta sügiseks poole peal, tuli kohutavalt palju selliseid asju, mida me praegu enesestmõistetavaks peame, 30 aastat tagasi peaaegu tühja koha pealt ülehelikiirusel ära teha.
Esimene näide on oma riigi piiride valvamine. Mis te arvate, kes aitas Eesti vabariigil kiirkorras piirivalvureid välja õpetada? Ei, need ei olnud soomlased ega ameeriklased. 2. septembrist 1991 hakkasid vastavalt peaminister Edgar Savisaare ja Balti sõjaväeringkonna piirivalvevägede ülem 
Aidi Vallik: umbrohupiirded ja peenraäärised
[caption id="attachment_333269" align="alignnone" width="758"]
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur[/caption]
Umbrohi satub peenrasse kolme moodi: kas pealt, kõrvalt või alt. Pealt saabub umbrohi seemnetega, mida kas linnukesed kohale kannavad, peenra kõrval kasvav emataim laiali paiskab või tuuleke toob. Kuni me neid seemnekesi idanema ei lase, seni need probleemi ei põhjusta. Siinkohal on korralik multšikiht hea abimees.
Peab ainult meeles pidama, et iga kord, kui multšikihti ja mulda mingi tegevusega segame, näiteks midagi peenrasse juurde istutades või midagi sealt üles tõmmates, loome võimaluse umbrohu idanemiseks. Võimaldame seemnel ligipääsu mullale ja mullas seni valguse käest peidus olnud seemned toome jälle üles pinnale, kus nad oma elutegevust alustada suudavad. Sellepärast võiks pärast taolisi tegevusi peenras need kohad jälle üle multšida.
Juhtub ka, et umbrohuseeme lendab püsilillepuhmasse ja idaneb seal, teise taime võrsete ja võsude vahel. Sinna ei saa midagi teha, sest kurguni üles me oma taimi ju ei multši, muidu jääme ka neist ilma. Ainus variant ongi püüda miski terava orgi või umbrohujuurijaga see paharet kuidagi kätte saada. Õnneks pole sellega siiski liiga palju tööd.
Altpoolt saab umbrohi tulla siis, kui oleme peenra rajamisel läbikaevamise faasis olnud hooletud ja jätnud mõne umbrohujuurekese mulda. Kui on umbrohurikas maa, siis on peaaegu paratamatu, et mingi tükike kuhugi ikka jääb. Õnneks on see vaid tükike, ja me peaksime eemaldama selle otsekohe, kui see endast mõne sirguva rohelise liblekesega märku annab. Seda liigutust ei tohiks edasi lükkama hak
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur[/caption]
Umbrohi satub peenrasse kolme moodi: kas pealt, kõrvalt või alt. Pealt saabub umbrohi seemnetega, mida kas linnukesed kohale kannavad, peenra kõrval kasvav emataim laiali paiskab või tuuleke toob. Kuni me neid seemnekesi idanema ei lase, seni need probleemi ei põhjusta. Siinkohal on korralik multšikiht hea abimees.
Peab ainult meeles pidama, et iga kord, kui multšikihti ja mulda mingi tegevusega segame, näiteks midagi peenrasse juurde istutades või midagi sealt üles tõmmates, loome võimaluse umbrohu idanemiseks. Võimaldame seemnel ligipääsu mullale ja mullas seni valguse käest peidus olnud seemned toome jälle üles pinnale, kus nad oma elutegevust alustada suudavad. Sellepärast võiks pärast taolisi tegevusi peenras need kohad jälle üle multšida.
Juhtub ka, et umbrohuseeme lendab püsilillepuhmasse ja idaneb seal, teise taime võrsete ja võsude vahel. Sinna ei saa midagi teha, sest kurguni üles me oma taimi ju ei multši, muidu jääme ka neist ilma. Ainus variant ongi püüda miski terava orgi või umbrohujuurijaga see paharet kuidagi kätte saada. Õnneks pole sellega siiski liiga palju tööd.
Altpoolt saab umbrohi tulla siis, kui oleme peenra rajamisel läbikaevamise faasis olnud hooletud ja jätnud mõne umbrohujuurekese mulda. Kui on umbrohurikas maa, siis on peaaegu paratamatu, et mingi tükike kuhugi ikka jääb. Õnneks on see vaid tükike, ja me peaksime eemaldama selle otsekohe, kui see endast mõne sirguva rohelise liblekesega märku annab. Seda liigutust ei tohiks edasi lükkama hak 
VIIMATI LISATUD
SPORT
Koroonapiirangud on tühjendanud spordisaalid
[caption id="attachment_341858" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu spordibaaside rühmatreeningute koordinaator Mailiis Tammeveski tõdes, et kuna septembris on ilmad olnud ilusad, siis ongi spordisaalides vähem inimesi, kuid kindlasti on külastatavust mõjutanud ka valitsuse piirangud. Foto: Elen Freivald[/caption]
Augusti lõpust kehtima hakanud vaktsineerimistõendi küsimise või kiirtesti tegemise nõue on spordisaalide külastajate arvu tugevalt vähendanud ja pannud ettevõtted raskesse majanduslikku olukorda.
Haapsalu spordibaaside juhi Tarmo Tuisu sõnul peavad vanemad kui 18aastased külastajad nii spordihoonetes kui ka veekeskuses esitama tõendi vaktsineerituse, koroona läbipõdemise või tehtud koroonatesti kohta. „Need, kel tõend puudub, saavad teha kohapeal ka kiirtesti,” ütles ta. „Kes ikka väga tahab, leiab alati võimaluse tulla,” lisas Tuisk.
Haapsalu spordibaaside rühmatreeningute koordinaator Mailiis Tammeveski tõdes, et kuna septembris on ilmad olnud ilusad, siis ongi spordisaalides vähem inimesi, kuid kindlasti on külastatavust mõjutanud ka valitsuse piirangud. Foto: Elen Freivald[/caption]
Augusti lõpust kehtima hakanud vaktsineerimistõendi küsimise või kiirtesti tegemise nõue on spordisaalide külastajate arvu tugevalt vähendanud ja pannud ettevõtted raskesse majanduslikku olukorda.
Haapsalu spordibaaside juhi Tarmo Tuisu sõnul peavad vanemad kui 18aastased külastajad nii spordihoonetes kui ka veekeskuses esitama tõendi vaktsineerituse, koroona läbipõdemise või tehtud koroonatesti kohta. „Need, kel tõend puudub, saavad teha kohapeal ka kiirtesti,” ütles ta. „Kes ikka väga tahab, leiab alati võimaluse tulla,” lisas Tuisk. 
