LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
7
Haapsalus läheb prügivedu kallimaks
[caption id="attachment_278919" align="alignnone" width="5041"]
Prügiauto juht Guido Kruusma tühjendab konteinerit, see teenus maksab praegu omanikule 10 senti. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnavalitsus valmistab ette jäätmeveo hanget järgmiseks viieks aastaks, sest detsembris lõpeb senine leping prügiveofirmaga Ragn-Sells.
Uue hankega lisandub kohustus sorteerida biojäätmeid ja vanapaberit. Haapsalu keskkonnaspetsialisti Remi Treieri sõnul muutuvad uuest aastast elanike jaoks kindlasti ka hinnad. Esimene hinnatõus on juba augustis.
Prügiauto juht Guido Kruusma tühjendab konteinerit, see teenus maksab praegu omanikule 10 senti. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnavalitsus valmistab ette jäätmeveo hanget järgmiseks viieks aastaks, sest detsembris lõpeb senine leping prügiveofirmaga Ragn-Sells.
Uue hankega lisandub kohustus sorteerida biojäätmeid ja vanapaberit. Haapsalu keskkonnaspetsialisti Remi Treieri sõnul muutuvad uuest aastast elanike jaoks kindlasti ka hinnad. Esimene hinnatõus on juba augustis. 
Keskkonnaametnikud ei karista RMKd
[caption id="attachment_276838" align="alignnone" width="1280"]
RMK raietöö Silma looduskaitselal. Foto: MTÜ Roheline Läänemaa[/caption]
Keskkonnaameti hinnangul ei tekitanud riigimetsa majandamise keskus (RMK) mullu sügisel Silma looduskaitsealal metsa välja vedades loodusele pöördumatut kahju.
Keskkonnainspektsioon alustas mullu detsembris Noarootsis Silma looduskaitsealal Kudani piiranguvööndis puiskarjamaa ja rannaniidu taastamiseks tehtud raietööde üle väärteomenetlust, sest RMK tehtud tööde käigus tekkisid karjamaale rööpad ja pinnas sai kahjustada.
RMK raietöö Silma looduskaitselal. Foto: MTÜ Roheline Läänemaa[/caption]
Keskkonnaameti hinnangul ei tekitanud riigimetsa majandamise keskus (RMK) mullu sügisel Silma looduskaitsealal metsa välja vedades loodusele pöördumatut kahju.
Keskkonnainspektsioon alustas mullu detsembris Noarootsis Silma looduskaitsealal Kudani piiranguvööndis puiskarjamaa ja rannaniidu taastamiseks tehtud raietööde üle väärteomenetlust, sest RMK tehtud tööde käigus tekkisid karjamaale rööpad ja pinnas sai kahjustada. 
ARVAMUS
Ene Pajula: kolmkümmend aastat kõrvuti ja risti-rästi
[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"]
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kolisin Haapsallu 2. juulil 1989 ja kümne päeva pärast ilmus esimene Lääne Elu. Nii oleme kõrvuti kulgenud ja meil on nii mõndagi ühist, mõlemal vähemasti sama tähtpäev tähistada. Viimasel ajal on meie teed järjest rohkem ka ristunud ja mul on selle üle hea meel.
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kolisin Haapsallu 2. juulil 1989 ja kümne päeva pärast ilmus esimene Lääne Elu. Nii oleme kõrvuti kulgenud ja meil on nii mõndagi ühist, mõlemal vähemasti sama tähtpäev tähistada. Viimasel ajal on meie teed järjest rohkem ka ristunud ja mul on selle üle hea meel. 
Erkki Bahovski: väikeriigil ei tohiks olla mitut välispoliitikat
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"]
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Välispoliitikat defineeritakse üldiselt kui instrumenti, millega riik edendab ja kaitseb oma huve väljaspool riigipiire. Seda muidugi üldiselt, sest üleilmastumine on teinud ka sellesse klassikalisse definitsiooni oma korrektiivid: riigi huve tuleb edendada ja kaitsta ka riigipiiride sees ning tihti pole riigipiirid olulised ehk välispoliitika on segunenud sisepoliitikaga ja vastupidi.
Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption]
Välispoliitikat defineeritakse üldiselt kui instrumenti, millega riik edendab ja kaitseb oma huve väljaspool riigipiire. Seda muidugi üldiselt, sest üleilmastumine on teinud ka sellesse klassikalisse definitsiooni oma korrektiivid: riigi huve tuleb edendada ja kaitsta ka riigipiiride sees ning tihti pole riigipiirid olulised ehk välispoliitika on segunenud sisepoliitikaga ja vastupidi. 
