LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Ratas lubas leida Haapsallu perearsti
[caption id="attachment_292540" align="alignnone" width="2000"]
Opositsiooni küsimustele vastates jagas peaminister Jüri Ratas Haapsalu perearstipraksise kohta lubadusi, mida täita pole tõenäoliselt võimalik. Stanislav Moshkov / Õhtuleht/ Scanpix[/caption]
Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et videosild pole tema meelest sobilik perearsti tööks. Peaminister lubas, et sotsiaalministeerium leiab puuduva arsti Haapsallu.
„Videosild, kus ühel pool kaamerat on doktor ja teisel pool patsient, ei saa olla lahenduseks esmatasandi arstiabi pakkumisel. See võib olla selline lühiajaline, väga ajutine lahendus,” ütles Ratas.
„Videosild võib olla üks võimalus ajal, kui perearst ei tööta, aga maakonnakeskustes peame kindlasti tagama selle, et võimalikult palju esmatasandi arstikohti saaks täidetud. Perearstide leidmine on suur ülesanne, väga suur proovikivi, millele ei ole ühtset retsepti, et kohe homme on kogu esmatasandi arstiabi igal pool arstina olemas, nimistud formeeritud,” jätkas Ratas riigikogu liikmete Taavi Rõivase ja Aivar Sõerdi küsimustele vastates.
Opositsiooni küsimustele vastates jagas peaminister Jüri Ratas Haapsalu perearstipraksise kohta lubadusi, mida täita pole tõenäoliselt võimalik. Stanislav Moshkov / Õhtuleht/ Scanpix[/caption]
Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et videosild pole tema meelest sobilik perearsti tööks. Peaminister lubas, et sotsiaalministeerium leiab puuduva arsti Haapsallu.
„Videosild, kus ühel pool kaamerat on doktor ja teisel pool patsient, ei saa olla lahenduseks esmatasandi arstiabi pakkumisel. See võib olla selline lühiajaline, väga ajutine lahendus,” ütles Ratas.
„Videosild võib olla üks võimalus ajal, kui perearst ei tööta, aga maakonnakeskustes peame kindlasti tagama selle, et võimalikult palju esmatasandi arstikohti saaks täidetud. Perearstide leidmine on suur ülesanne, väga suur proovikivi, millele ei ole ühtset retsepti, et kohe homme on kogu esmatasandi arstiabi igal pool arstina olemas, nimistud formeeritud,” jätkas Ratas riigikogu liikmete Taavi Rõivase ja Aivar Sõerdi küsimustele vastates. 
Läänemaal tegutseb sõna otseses mõttes idufirma
[caption id="attachment_292474" align="alignnone" width="2000"]
Piret Hill ja perefirma võrsetuba, mis näeb välja nagu värvikirev lapitekk. Urmas Lauri[/caption]
Kaks aastat võrsete ja salatite kasvatamisega tegelenud Piret ja Matthew Hill said oma äri juba esimeste kuudega nii hästi käima, et kõrvaltvaatajaile tundus see muinasjutuna.
„Ise ka mõtleme vahel, et ei tea, millal me sellest unenäost üles ärkame,” nentis Piret. „Me ei julgegi sel teemal eriti rääkida, sest tegelikult on kõik väga hästi läinud. Aga kui oled ise positiivselt meelestatud, siis kõik sujubki. Tahtmises ja pealehakkamises on asi. Kui ise tahad ja teed ning kui teised saavad aru, et sa teed seda hea meelega, siis on see ju ka osa turundusest.”
Piret Hill ja perefirma võrsetuba, mis näeb välja nagu värvikirev lapitekk. Urmas Lauri[/caption]
Kaks aastat võrsete ja salatite kasvatamisega tegelenud Piret ja Matthew Hill said oma äri juba esimeste kuudega nii hästi käima, et kõrvaltvaatajaile tundus see muinasjutuna.
„Ise ka mõtleme vahel, et ei tea, millal me sellest unenäost üles ärkame,” nentis Piret. „Me ei julgegi sel teemal eriti rääkida, sest tegelikult on kõik väga hästi läinud. Aga kui oled ise positiivselt meelestatud, siis kõik sujubki. Tahtmises ja pealehakkamises on asi. Kui ise tahad ja teed ning kui teised saavad aru, et sa teed seda hea meelega, siis on see ju ka osa turundusest.” 
ARVAMUS
Silvia Urgas: ajaloo ja monarhia lõpp
[caption id="attachment_184334" align="alignnone" width="1024"]
Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Lapsena oli mul tihtipeale tunne, et minu sünniga lõppes ka ajalugu.
Ilmselt oli see eeskätt mõjutatud sündimisest pärast Nõukogude Liidu lagunemist, mistõttu vanemate sugulaste ja tuttavate jutud esimesest Eesti vabariigist, järgnenud maailmasõjast, Nõukogude okupatsioonist, laulvast revolutsioonist ning Eesti taasiseseisvumisest tundusid väljamõeldistena. Kuigi teoreetiliselt poleks minulgi olnud võimatu oma silmaga toidutalonge või Vene tanke näha, tundusid need mulle kogu lapsepõlve lihtsalt lõikudena ajalooraamatutest, sama kauged kui Ümera lahing või Jüriöö ülestõus, samamoodi läks minust mööda Estonia hukk. Tundus, et nüüdsest jätkab maailm rahulikult edasitiksumist, meeldejäämatult, kuid turvaliselt.
Võibolla ei olnudki mu tollane arusaam lihtsalt ühe koolieeliku enesekesksus segatuna puudulike ajalooteadmisega. Üheksakümnendatel võis tõepoolest uskuda, et ajalugu ongi otsas, seda arvasid ka mitmed minust märksa vanemad ja targemad inimesed. Minu sünniaastal ilmus ameerika politoloogi Francis Fukuyama raamat „Ajaloo lõpp ja viimane inimene” . Fukuyama raamatu peamiseks postulaadiks oli, et koos Nõukogude Liidu lagunemisega jõudis inimkond oma ideoloogilises evolutsioonis lõpp-punkti, mistõttu on läänelik liberaalne demokraatia valitsemise lõppvorm.
Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Lapsena oli mul tihtipeale tunne, et minu sünniga lõppes ka ajalugu.
Ilmselt oli see eeskätt mõjutatud sündimisest pärast Nõukogude Liidu lagunemist, mistõttu vanemate sugulaste ja tuttavate jutud esimesest Eesti vabariigist, järgnenud maailmasõjast, Nõukogude okupatsioonist, laulvast revolutsioonist ning Eesti taasiseseisvumisest tundusid väljamõeldistena. Kuigi teoreetiliselt poleks minulgi olnud võimatu oma silmaga toidutalonge või Vene tanke näha, tundusid need mulle kogu lapsepõlve lihtsalt lõikudena ajalooraamatutest, sama kauged kui Ümera lahing või Jüriöö ülestõus, samamoodi läks minust mööda Estonia hukk. Tundus, et nüüdsest jätkab maailm rahulikult edasitiksumist, meeldejäämatult, kuid turvaliselt.
Võibolla ei olnudki mu tollane arusaam lihtsalt ühe koolieeliku enesekesksus segatuna puudulike ajalooteadmisega. Üheksakümnendatel võis tõepoolest uskuda, et ajalugu ongi otsas, seda arvasid ka mitmed minust märksa vanemad ja targemad inimesed. Minu sünniaastal ilmus ameerika politoloogi Francis Fukuyama raamat „Ajaloo lõpp ja viimane inimene” . Fukuyama raamatu peamiseks postulaadiks oli, et koos Nõukogude Liidu lagunemisega jõudis inimkond oma ideoloogilises evolutsioonis lõpp-punkti, mistõttu on läänelik liberaalne demokraatia valitsemise lõppvorm. 
