Lääne Elu

Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööõpetaja Marju Heldema on seda meelt, et tänapäeval autentsetest rahvarõivastest rääkida ei saa, sest nende kandmise traditsioon on katkenud. Laulu- ja tantsupeoaastatel on rahvariided suure tähelepanu all ja tänavu on korraldajad rõhutanud, et peolistel tahetakse seljas näha autentseid rõivaid. „Ainukesed, kellel on õigus rääkida autentsetest rahvarõivastest, on kihnlased, sest nemad on suutnud oma rõivaid läbi 20. sajandi siiani välja kanda,” leidis paarkümmend aastat rahvariietega tegelenud Heldema. Ta lisas, et Kihnus on traditsiooni põlvest põlve edasi antud ja nad teavad reegleid, mille piires mängida. Kõigi teiste puhul tuleks aga Heldema hinnangul rääkida koopiarõivastest, kuid ka nende kandmisel on oluline järgida reegleid ja pöörata tähelepanu detailidele.

Kui nüüdisajal üldse keegi rahvariiete kandmisest midagi praktilist teab, siis on need rahvatantsijad. Lääne Elu uurib, miks on vaja alusseelikut ja miks on üks üks igavene häda põlvpükstega. Läänemaal Linnamäel elavad Rita ja Andres Notton on rahvatantsurühmas Oru Jommid jalga keerutanud 30 aastat. Selle aja jooksul on nad läbi kulutanud kaks komplekti rahvariideid. Kolmas – Hiiumaa rõivad – on kasutusel olnud kümme aastat. Kõige kiiremini kuluvad kingad, mis on arusaadav, sest saavad kõige rohkem vatti, ja peakatted, mis on arusaamatu. Aga just need tuli tänavu uued tellida. Tallinnasse suurele tantsupeole minnakse vastsetes jalavarjudes, mis on meestel ja naistel täpselt ühesugused.