LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Margus Linnamäe ostab Linnamäe lihatööstuse
[caption id="attachment_283594" align="alignnone" width="1860"]
Margus Linnamäe Tallinnas kohtumaja ees 2012. aastal. Avalikkuse eest varju hoidvast ettevõtjast pole palju fotosid. Andras Kralla / Äripäev / Scanpix[/caption]
Suurärimees Margus Linnamäe investeerimisfirma UP Invest ostab ära üle 30aastase ajalooga Linnamäe lihatööstuse, ettevõtte juhatuse liikme Tarmo Küla sõnul otsis ta ettevõttele uut osanikku.
Nii Tarmo Küla kui ka UP Investi juhatuse liige Sven Nuutmann kinnitasid, et pärast tehingu toimumist jäävad oma kohale nii ettevõtte juhtkond kui ka töötajad.
Margus Linnamäe Tallinnas kohtumaja ees 2012. aastal. Avalikkuse eest varju hoidvast ettevõtjast pole palju fotosid. Andras Kralla / Äripäev / Scanpix[/caption]
Suurärimees Margus Linnamäe investeerimisfirma UP Invest ostab ära üle 30aastase ajalooga Linnamäe lihatööstuse, ettevõtte juhatuse liikme Tarmo Küla sõnul otsis ta ettevõttele uut osanikku.
Nii Tarmo Küla kui ka UP Investi juhatuse liige Sven Nuutmann kinnitasid, et pärast tehingu toimumist jäävad oma kohale nii ettevõtte juhtkond kui ka töötajad. 
Mais on lehmale nagu banaan inimesele
[caption id="attachment_283587" align="alignnone" width="1365"]
Leediküla piimafarmi juhataja Väino Naruski sõnul oli tänavune suvi maisile soodne. Eduard Laur[/caption]
Eestist on taas saamas maisimaa nagu nõukogude ajal, viimase 15 aastaga on meil maisikasvatus suurenenud 12 korda.
Kui veel viie aasta eest oli maisipõld Eestis, sh Läänemaal haruldus, siis nüüd võib tee ääres tihti silmata suuri ja lopsakaid maisivälju, nagu neid mäletavad praegu üle 50aastased Eesti elanikud. Nagu oleks nõukogude aeg tagasi tulnud – maisipõllud on kõikjal ja neid tuleb üha juurde. Läänemaal on tänavu maisi külvatud kuus korda rohkem kui viis aastat tagasi ja 15 korda rohkem kui üheksa aastat tagasi.
Praegustele üle 50aastastele meenutavad maisipõllud lapsepõlve. „Isegi lõhn tuleb meelde, selline soe ja imal, niiske mulla lõhn,” ütles Taebla kandis Nigulas kasvanud Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.
Leediküla piimafarmi juhataja Väino Naruski sõnul oli tänavune suvi maisile soodne. Eduard Laur[/caption]
Eestist on taas saamas maisimaa nagu nõukogude ajal, viimase 15 aastaga on meil maisikasvatus suurenenud 12 korda.
Kui veel viie aasta eest oli maisipõld Eestis, sh Läänemaal haruldus, siis nüüd võib tee ääres tihti silmata suuri ja lopsakaid maisivälju, nagu neid mäletavad praegu üle 50aastased Eesti elanikud. Nagu oleks nõukogude aeg tagasi tulnud – maisipõllud on kõikjal ja neid tuleb üha juurde. Läänemaal on tänavu maisi külvatud kuus korda rohkem kui viis aastat tagasi ja 15 korda rohkem kui üheksa aastat tagasi.
Praegustele üle 50aastastele meenutavad maisipõllud lapsepõlve. „Isegi lõhn tuleb meelde, selline soe ja imal, niiske mulla lõhn,” ütles Taebla kandis Nigulas kasvanud Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. 
ARVAMUS
Anvar Samost: lennundus Eesti ja Läti moodi
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Keset tavapärast halbade uudiste tiksumist on Eesti lennunduse pilti kerkinud edulugu, mida keegi ei oodanud.
Kõik on kuulnud uudise definitsiooni: uudis on see, kui inimene hammustab koera, mitte see, kui koer hammustab inimest. Tõsi, enamasti täidavad avalikku ruumi siiski uudised, mis seda reeglit ei täida. Nüüd on aga Eesti riigile kuuluva lennundusettevõttega toimunud areng, mis sõna otseses mõttes ületab päris uudise läve.
Paari nädala eest selgus, et Nordica kaubamärki kasutav riigi lennuettevõte ei suuda isegi uut juhti palgata, ilma et midagi vussi läheks. Enne seda oli Nordica just teada andnud, et oktoobri lõpust selle nime alla otselennud Tallinnast lõpevad – kahjumi vähendamise nimel. Valitsuse liikmed ei tahtnud või ei suutnud detailselt selgitada, mis on omaniku strateegia ja ootus ning mitmed poliitikud ütlesid otse, et kui ostja oleks, siis võiks sellise ettevõtte üldse ära müüa.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Keset tavapärast halbade uudiste tiksumist on Eesti lennunduse pilti kerkinud edulugu, mida keegi ei oodanud.
Kõik on kuulnud uudise definitsiooni: uudis on see, kui inimene hammustab koera, mitte see, kui koer hammustab inimest. Tõsi, enamasti täidavad avalikku ruumi siiski uudised, mis seda reeglit ei täida. Nüüd on aga Eesti riigile kuuluva lennundusettevõttega toimunud areng, mis sõna otseses mõttes ületab päris uudise läve.
Paari nädala eest selgus, et Nordica kaubamärki kasutav riigi lennuettevõte ei suuda isegi uut juhti palgata, ilma et midagi vussi läheks. Enne seda oli Nordica just teada andnud, et oktoobri lõpust selle nime alla otselennud Tallinnast lõpevad – kahjumi vähendamise nimel. Valitsuse liikmed ei tahtnud või ei suutnud detailselt selgitada, mis on omaniku strateegia ja ootus ning mitmed poliitikud ütlesid otse, et kui ostja oleks, siis võiks sellise ettevõtte üldse ära müüa.
SPORT
Argo Vooremaa oli Tartu rattamaratoni kiireim läänlane
Pühapäeval vihmas ja poris toimunud 22. Tartu rattamaratoni kõige kiirem läänlane oli Argo Vooremaa, kes sõitis end 1959 finišeerinud ratturi seas 96. kohale.
Vooremaa aeg oli 3.28, ta kaotas võitjale Gert Jõeäärele 36 minutiga.
Vooremaa jaoks oli see kolmas Tartu rattamaraton, kusjuures ratast on mees sõitnud vaid neli aastat. „Ei saa tulemuse üle nuriseda. Eesmärk oligi saja sisse tulla ja see õnnestus,” ütles Vooremaa.
Enamaks poleks tal seekord enda sõnul jaksu jagunud. „Ega mul üle küll mitte midagi ei jäänud,” tõdes ta.
