LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB

Lääne-Nigula vald jagab laiali 40 000 eurot

[caption id="attachment_300404" align="alignnone" width="1152"] Palivere lasteaia juhataja Kerda Ledis. Uus ronimislinnak kerkib tema selja taha platsile. Arvo Tarmula[/caption] Eilseks oli Lääne-Nigula valla kaasava eelarve ettepanekute hääletusel osalenud ligi 400 elanikku. Kuigi hääletus kestab 4. juunini, käib juba esimestest päevadest peale enim hääli saanute vahel tasavägine heitlus – 5000 eurot saab igast Lääne-Nigula valla piirkonnast vaid see, kes kogub rohkem poolehoidjaid. Raha saab kaheksa ettevõtmist, seitse jääb ilma. Eilseks oli enim hääli kogunud Palivere lasteaed, kes vajab laste ronimislinnakut. Lasteaed võistleb Palivere tervisespordikeskuse piknikuplatsi varjualusega. Eile oli varjualune kümne häälega maas.

Politsei tabas üürimaja ehituselt neli tööloata ukrainlast

Politsei tabas kolmapäeval Haapsalu üürimaja ehituselt neli tööloata ukrainlast, kes tuleva nädala lõpuks peavad riigist lahkuma. Üürimaja ehitaja Eviko projektijuht Alar Ivanson kinnitas Lääne Elule, et selline asi juhtus. „Alltöövõtja meestel olid tööload aegunud,” ütles Ivanson. „Järgmisel nädalal on load korras, siis on nad tööl tagasi.” Alltöövõtja nime polnud Ivanson nõus ütlema. Üürimaja ehituse tellija on Haapsalu linnavalitsuse ettevõte Haapsalu Linnamajandus.
Autod
Kadunud
Kinnisvara
Koolitus
Loomad
Mets
Mitmesugust
Müük
Ost
Soovin üürida
Teenus
Tööotsimine
Tööpakkumine

ARVAMUS

Jüri Saar: mõeldes Jakob Hurdale

[caption id="attachment_235480" align="alignnone" width="675"] Jüri Saar. Foto: erakogu[/caption] Mõne aja eest juhtusin kuulama raadiosaadet Eesti välispoliitikast, kus saatejuht pidevalt korrutas: „Me oleme nii väikesed… Saatejuht juhatas nii sisse peaaegu iga küsimuse, mille intervjueeritavale esitas. Selline oli tema n-ö muutumatu vahelause, üleminek teema sujuvaks vahetuseks. Praegu kohtab meie avalikus sõnakasutuses niisugust mõttekäiku hämmastavalt sageli. Võibolla on toimumas paradigma nihe võrreldes Jakob Hurda kuulsa mõtteteraga: „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!” Tema 1869. aastal välja öeldud idee on meid, eestlasi, poolteist sajandit innustanud. See lause võiks olla suurepärane ideaal, juhtidee, mille poole saame lausa igavesti püüelda. Ja nüüd korraga räägime üha sagedamini enda väiksusest, miks ometi? Pakun järgnevalt välja versiooni sellest, kuidas on aegade jooksul muutunud või üritatud muuta meie rahvuslikku juhtparadigmat.

Anvar Samost: igale soomlasele kaks edasi-tagasi piletit Tallinna

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti võiks koroonaepideemia tekitatud tavapäratut majanduskriisi ravida tavapäratu abimeetmega. Praegu on veel vara öelda, kas koroonaviiruspuhangu tekitatud majanduskriis jääb lühiajaliseks või piiratuks majanduse teatud sektoritega. Esiteks ei tea me jätkuvalt selle viiruse kohta eriti midagi ja seega ei oska vähimalgi määral prognoosida nakkuse edasist levikut. Nii need, kes ennustavad kindlat teist lainet, kui ka need, kes ootavad, et uus koroonaviirus kümne aasta taguse seagripi moel lihtsalt ise vaibub ja ära kaob, lihtsalt oletavad midagi, ei enamat.

Kas ootate eriolukorra lõppu?


GALERIID

SPORT

KULTUUR JA ÜRITUSED

SISUTURUNDUS