LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Reportaaž: kuidas Riisiperes liipreid pandi
[caption id="attachment_275175" align="aligncenter" width="1920"]
Montaažirongi kraana tõstis „redeli” õhku ja sättis paika eelmise jupi otsa. Töömehed ootasid seni kannatlikult. Foto: Andrus Karnau[/caption]
Kolmapäeval kutsus Eesti Raudtee ajakirjanikke Riisipere lähedale Kivitammile, kus näidistöölõigul pandi liiprid maha. Sellest saab Eesti kiireim raudteelõik.
Päike kõrvetas, õnneks oli tuult. Kella poole ühe ajal passisid kiivrites ja helkurvestides mehed montaažirongi ümber. Eks kella üheni, mil üritus pidi algama, oli aega ka veel. Pärisin, et miks nad juba tööga pihta ei hakka.
„Ministrit ootame,” kostis üks töömeestest. „Minister tuleb ja ajakirjanikud ning siis juuakse šampust ja lõigatakse lint läbi.”
Selge.
Teine mees ütles seepeale, et muidu oleks neil töö ammu valmis ja ise ka juba kodus lõunat söömas. Montaažirongil ootas neli „redelit”, igaüks 25 meetrit pikk, kokku sada meetrit.
Montaažirongi kraana tõstis „redeli” õhku ja sättis paika eelmise jupi otsa. Töömehed ootasid seni kannatlikult. Foto: Andrus Karnau[/caption]
Kolmapäeval kutsus Eesti Raudtee ajakirjanikke Riisipere lähedale Kivitammile, kus näidistöölõigul pandi liiprid maha. Sellest saab Eesti kiireim raudteelõik.
Päike kõrvetas, õnneks oli tuult. Kella poole ühe ajal passisid kiivrites ja helkurvestides mehed montaažirongi ümber. Eks kella üheni, mil üritus pidi algama, oli aega ka veel. Pärisin, et miks nad juba tööga pihta ei hakka.
„Ministrit ootame,” kostis üks töömeestest. „Minister tuleb ja ajakirjanikud ning siis juuakse šampust ja lõigatakse lint läbi.”
Selge.
Teine mees ütles seepeale, et muidu oleks neil töö ammu valmis ja ise ka juba kodus lõunat söömas. Montaažirongil ootas neli „redelit”, igaüks 25 meetrit pikk, kokku sada meetrit. 
Tuleval aastal tuleb hakata biojäätmeid eraldi sortima
[caption id="attachment_274795" align="alignnone" width="1134"]
Omanimelise taimetoidukohviku pidaja Beguta Kevvai kogub munakoori, et saata need tagasi
tallu, kust kohvik mune ostab. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu võttis möödunud reedel vastu uue jäätmehoolduseeskirja, mis ütleb, et tulevast aastast peavad rohkem kui viie korteriga majad hakkama biojäätmeid eraldi sortima. Biojäätmeid peavad hakkama eraldi sortima ka restoranid, kohvikud, lasteaiad, koolid, haiglad ja hoolekandeasutused. Sama kohustus ootab toidukaupade müüjaid, kui müügipind on suurem kui 50 m².
Omanimelise taimetoidukohviku pidaja Beguta Kevvai kogub munakoori, et saata need tagasitallu, kust kohvik mune ostab. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu võttis möödunud reedel vastu uue jäätmehoolduseeskirja, mis ütleb, et tulevast aastast peavad rohkem kui viie korteriga majad hakkama biojäätmeid eraldi sortima. Biojäätmeid peavad hakkama eraldi sortima ka restoranid, kohvikud, lasteaiad, koolid, haiglad ja hoolekandeasutused. Sama kohustus ootab toidukaupade müüjaid, kui müügipind on suurem kui 50 m².
