LÄÄNE ELU TOIMETUS SOOVITAB
Apteekide ühendus jagas valeinfot
[caption id="attachment_290175" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu kaubamaja apteek ei vasta aprillis jõustuva seaduse nõuetele, kuid selle omanik Tiiu Vaha lubas omandipaberid korda ajada. Urmas Lauri[/caption]
Suurte apteegikettide huve esindav apteekide ühendus jagas riigikogu liikmetele ekslikku
infot selle kohta, kui palju rohupoode jääb pärast reformi Lääne-Eestisse alles.
Neljapäeva õhtul potsatas LääneEesti valimisringkonnast valitud riigikogu liikmete postkasti kiri, kus oli kirjas, et apteegireformi jõustudes jääb Haapsallu tegutsema üks apteek, Hiiumaale ei jää ühtki. Saaremaal on olukord parem, seal peaks jääma tegutsema kuus apteeki. Tegelikkus on Lääne- ja Hiiumaal apteekide ühenduse juhi Timo Danilovi saadetud kaardist erinev.
Haapsalu kaubamaja apteek ei vasta aprillis jõustuva seaduse nõuetele, kuid selle omanik Tiiu Vaha lubas omandipaberid korda ajada. Urmas Lauri[/caption]
Suurte apteegikettide huve esindav apteekide ühendus jagas riigikogu liikmetele ekslikku
infot selle kohta, kui palju rohupoode jääb pärast reformi Lääne-Eestisse alles.
Neljapäeva õhtul potsatas LääneEesti valimisringkonnast valitud riigikogu liikmete postkasti kiri, kus oli kirjas, et apteegireformi jõustudes jääb Haapsallu tegutsema üks apteek, Hiiumaale ei jää ühtki. Saaremaal on olukord parem, seal peaks jääma tegutsema kuus apteeki. Tegelikkus on Lääne- ja Hiiumaal apteekide ühenduse juhi Timo Danilovi saadetud kaardist erinev. 
Ranna rantšo pidaja süüdistab mentorit pettuses
[caption id="attachment_289710" align="alignnone" width="1024"]
Järgmisel nädalal viib Ande Baikov oma loomad Ranna rantšost uude lauta. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kõmsi lähedal asuva Ranna rantšo pidaja Ande Baikovi ja rantšo omaniku Maario Laasi vaheline tüli on paisunud nii suureks, et Baikov koos oma 300 loomaga peab rantšost 15. detsembriks välja kolima.
Baikov ja Laas süüdistavad üksteist petmises. „Keeruline lugu on selle rantšo ümber, praegu on see advokaatide lahendada,” ütles Baikov.
Baikov ise elab juba mõned aastad rantšost kilomeeter eemal ja uuel nädalal viib ta sinna ka oma loomad. Praegu aitavad vabatahtlikud uues kohas lauta ehitada.
Järgmisel nädalal viib Ande Baikov oma loomad Ranna rantšost uude lauta. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kõmsi lähedal asuva Ranna rantšo pidaja Ande Baikovi ja rantšo omaniku Maario Laasi vaheline tüli on paisunud nii suureks, et Baikov koos oma 300 loomaga peab rantšost 15. detsembriks välja kolima.
Baikov ja Laas süüdistavad üksteist petmises. „Keeruline lugu on selle rantšo ümber, praegu on see advokaatide lahendada,” ütles Baikov.
Baikov ise elab juba mõned aastad rantšost kilomeeter eemal ja uuel nädalal viib ta sinna ka oma loomad. Praegu aitavad vabatahtlikud uues kohas lauta ehitada. 
ARVAMUS
Aidi Valliku aiandusblogi: sooja teki alla
[caption id="attachment_236325" align="alignnone" width="758"]
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur[/caption]
Üks iga-aastane hilissügisene või varatalvine aianduslik peavalu on külmahellade taimede katmine. Pean tunnistama, et teen seda küll aasta-aastalt järjest vähem, sest olen õppinud nii iseenda kui ka teiste aednike jagatud kogemustest, et mis meie arust hea, et pruugi taime jaoks siiski seda olla, ning et taimede talvitumise edukuse määravad peale talvekatte tõhususe veel väga paljud muud asjaolud. Määrabki õigupoolest terve tingimuste palett, mida me oleme taimele pakkunud, ja see, kuidas on kaetud taime vajadused. Kas ta kasvab õiges pinnase-, niiskus- ja valgusrežiimis, ega teda kimbuta haigused või kahjurid, ega ta ole saanud juure- või tüvekahjustusi jmt – see kõik mängib talvitumise juures rolli. Nõrk ja haige taim on talvele kerge saak, siin ei päästa ka katmine. Ning tugevat ja tervet taime võime läbimõtlemata katmisega hoopistükkis ise kahjustada.
Nii lihtne on taime surnuks armastada: muldame roosid üles, katame turba või kuuseokste ja koormakatetega… ja kevadel kurvastame ikkagi mustade tüügaste pärast, mis meile selle paksu teki alt vastu vaatavad. Haapsalu aias sain sellega mitu aastat valusaid õppetunde, kuni käega lõin ja enam oma roose ei katnudki, piirdusin vaid mõõduka tagasilõikusega ja kallasin pool ämbritäit kompostmulda igaühele ümber. Ja näe imet, roosid talvitusid nõnda hoopis paremini.
Kirjanik Aidi Vallik toimetab peenramaal. Ott Valliku karikatuur[/caption]
Üks iga-aastane hilissügisene või varatalvine aianduslik peavalu on külmahellade taimede katmine. Pean tunnistama, et teen seda küll aasta-aastalt järjest vähem, sest olen õppinud nii iseenda kui ka teiste aednike jagatud kogemustest, et mis meie arust hea, et pruugi taime jaoks siiski seda olla, ning et taimede talvitumise edukuse määravad peale talvekatte tõhususe veel väga paljud muud asjaolud. Määrabki õigupoolest terve tingimuste palett, mida me oleme taimele pakkunud, ja see, kuidas on kaetud taime vajadused. Kas ta kasvab õiges pinnase-, niiskus- ja valgusrežiimis, ega teda kimbuta haigused või kahjurid, ega ta ole saanud juure- või tüvekahjustusi jmt – see kõik mängib talvitumise juures rolli. Nõrk ja haige taim on talvele kerge saak, siin ei päästa ka katmine. Ning tugevat ja tervet taime võime läbimõtlemata katmisega hoopistükkis ise kahjustada.
Nii lihtne on taime surnuks armastada: muldame roosid üles, katame turba või kuuseokste ja koormakatetega… ja kevadel kurvastame ikkagi mustade tüügaste pärast, mis meile selle paksu teki alt vastu vaatavad. Haapsalu aias sain sellega mitu aastat valusaid õppetunde, kuni käega lõin ja enam oma roose ei katnudki, piirdusin vaid mõõduka tagasilõikusega ja kallasin pool ämbritäit kompostmulda igaühele ümber. Ja näe imet, roosid talvitusid nõnda hoopis paremini.
