Maaülikooli aiandusteadlane Leila Mainla ütleb, et ilusa muru suurimateks vaenlasteks on umbrohi ja põud ning toob välja parimad võtted nendega võitlemiseks.
Mainla rõhutab, et kõige alus on tugev murutaim, mis aitab paremini umbrohu ja põua üle elada. “Tugeva taime saamiseks tuleb muru kevadel ja sügisel õhutada, väetada ning kindla sagedusega ja õigelt kõrguselt niita,“ lisab Husqvarna tootespetsialist Aivo Smitt.
Kevad on tähtsam aeg umbrohu tõrjumiseks
Praegu on alanud kõige aktiivsem umbrohu leviku aeg. Murus hakkavad levima võililled, ristik, kirikakar, mailased, käbihein, maajalg, naat ja raudrohi. „Kõige tõhusam keemiavaba viis umbrohu tõrjumiseks on paraku taimede käsitsi eemaldamine,“ kinnitab Mainla. Rahva seas levinud võtted nagu äädikas, sool või leek ei anna spetsialisti hinnangul head tulemust. Need kahjustavad lisaks umbrohule ka murutaimi ning võivad murupinna hoopis hõredamaks muuta. „Võilille on kõige efektiivsem tõrjuda enne õitsemist. Kui õis on juba väljas, jõuab taim seemned valmis teha ja levik jätkub,“ ütles Mainla. Kõige keerulisemaks peab spetsialist maajalast lahti saamist. „Maajalg võib muru täiesti ära lämmatada ja niitmisest siin abi ei ole. Siin aitab vaid taime eemaldamine muru seest,“ hoiatas Mainla. Samas saab naati, kirikakart ja võilille niitmisega küll kontrollida, kuid taimed kohanevad ka sellega kiiresti. Näiteks hakkab võilill korduva niitmise korral kasvatama õisi järjest madalamale.
Kui umbrohi moodustab juba suure osa murust, võib olla mõistlik kahjustunud ala üles kaevata ja seeme uuesti külvata. Külvamiseks tuleks aga valida vihmasem aeg, sest ilma veeta muru kasvama ei hakka ja linnud võivad seemned kiiresti ära nokkida. Selektiivset herbitsiiti, mis toimiks ainult laialeheliste taimede tõrjumiseks, kahjuks Eestis käsimüügis saadaval ei ole. Seda võivad kasutada ainult taimekaitse tunnistuse saanud aednikud, keda võib endale aeda appi tellida.
Tugeva murutaime saamiseks võiksid esimene õhutamine ja väetamine juba praeguseks tehtud olla, kuid ka hilisem tegutsemine aitab muru turgutada. Mainla soovitab kevade ja suve esimeses pooles kasutada lämmastikurikast väetist, mis aitab murul aktiivselt kasvada ja tihedamaks muutuda. “Kuiva ja sooja ilmaga ei pruugi väetisegraanul mullas lahustuda ning võib jääda murutaimede peale neid kõrvetama. Kui väetada kuivaga, tuleb kindlasti kasta,” lisas Mainla.
Ilmaoludest sõltub ka niitmise sagedus. Kevadel ja varasuvel tuleb muru kõige sagedamini niita, sest siis on kasv kiire. Erandiks on kuivad kevaded nagu tänavune, siis võib niitmise sagedust vähendada. Husqvarna spetsialist Smitt soovitab niita tavalise muruniidukiga mitte rohkem kui 1/3 murukõrgusest. Näiteks kui te soovite hoida 4 sentimeetri kõrgust muru, siis niidate umbes 6 sentimeetri kõrguseks kasvanud 2 sentimeetrit maha. Soovitav on enne esimest niitmist lasta taimel vähemalt 8 cm pikkuseks kasvada. “Kevadisel kasvuperioodil võib niitmist vaja minna isegi kaks korda nädalas. Robotniidukite omanikud peaksid niitmissagedust aktiivsel kasvuperioodil tõstma,” rääkis Smitt.
Juulis tuleb põuaga hakkama saada
Kesksuvel muutub suurimaks probleemiks põud. Nädalase või isegi kahenädalase kuivaperioodi peab muru enamasti vastu, kuid liivases mullas võib murupind kuivada palju kiiremini kui savisel pinnasel. Smitti sõnul tehakse suvel sageli viga sellega, et muru niidetakse liiga madalaks. Põuaperioodil tuleks niitmist hoopis vähendada ja jätta muru kõrgemaks. „Kõrgem muru katab maapinda ja aitab niiskust säilitada,“ selgitas Smitt. Suvel võiks niitekõrguse tõsta umbes kuue sentimeetrini ning niita tavaniidukiga üle kahe nädala. Ka robotniidukid tuleks põuaperioodil ümber seadistada, et need ei töötaks iga päev.
Mainla sõnul aitab põua vastu vaid kastmine, kuid tihti ei ole see kuival perioodil lubatud ja siis tuleb loota, et taim elab raske aja üle. “Kui kasta, siis tuleks seda teha harvem, kuid põhjalikult, et niiskus jõuaks sügavamale mulda. Pinnapealne kastmine muudab murutaimed põua suhtes veelgi õrnemaks. Kõige parem aeg kastmiseks on varahommikul või hilisõhtul, kui maapind on jahtunud. Keskpäeval kastmisest pole spetsialisti sõnul kasu, sest vesi aurustub kiiresti. Taime õhulõhed on kuumaga suletud, et vähendada aurumist, kuid kastmine annab signaali, et vett on piisavalt ja siis võib kastmine isegi kahju teha,” rääkis Mainla. Juulis ei soovita Mainla enam muru väetada. Suvine väetamine võiks toimuda enne jaanipäeva. Juulikuu kuumuses on muru stressis ning lisaväetamine ei pruugi anda head tulemust.
Augustis vajab muru taastamist
Suve lõpus hakkab muru taastuma ning siis on taas õige aeg väetamiseks. Augustis soovitab spetsialist kasutada fosfori- ja kaaliumirikast väetist, mis tugevdab juurestikku ja aitab murul talveks valmistuda. Lämmastikku peaks sügisväetises olema vähem, et taim ei hakkaks enam tugevalt kasvama. Augustis võib vajadusel teha ka paranduskülvi ning hinnata, millised alad on põua üle elanud ja millised hävinenud. Niitmist võiks sügise poole jätkata kord nädalas. Robotniidukitel tasub lasta sama ala harvemini üle käia. Hooaja viimane niide võiks jääda kõrgem, umbes 6 sentimeetrit.
Mainla sõnul ei pea ilusa muru nimel tegema keerulisi töid, kuid oluline on järjepidevus. „Kui murule läheneda vastavalt aastaajale ja ilmaoludele, püsib see tugevam, rohelisem ja peab paremini vastu nii umbrohule kui ka põuale,“ ütles ta.