Eile õhtupoolikul peeti Haapsalu piiskopilinnuses eestirootslaste laulupeo osana maha ka II eestirootsi tantsupidu, kus tantsiti nii eestirootsi pärandisse kuuluvaid rahvatantse kui ka lihtsalt eesti ja rootsi tantsukultuuride kokkupuutepunkte peegeldavaid tantse.
Peo alguses tehti kummardus 1933. aastal Haapsalus peetud esimesele eestirootsi laulupäevale, mil lisaks lauludele esitati ka rahvatantse. Toonasest kavast tantsisidki nüüd kõigi 11 tänavusest peost osa võtnud rühmade esindajad Rootsi rahvatantsu Tantoli.
Järjepidevust näitas ka järgmisena ette kantud põimik Pakri pulmatantsudest, mis samuti oli 83 aasta taguse peo kavas. Pulmaloo esitas Stockholmis tegutsev pakrilaste tantsurühm, mille liikmetest mitmed on esimesel laulupeol üles astunud tantsijate otsesed järeltulijad. Sel korral olid nad lavale appi kutsunud ka sõpru ja noori tantsijaid Tallinnas tegutsevast tantsurühmast Leesikad.
Et pakrilased olid eestirootslastest kõige rikkama tantsutraditsiooniga, andis see oma näo kogu peole. Võrreldes teiste rannarootsi piirkondadega nägi peokavas kõige rohkem just Pakri saartelt pärit või pakrilaste tantsurühmalt õpitud tantse, kuid peokavva jõudsid ka Ruhnult ja Vormsilt pärit tantsud.
Omatte osa tantsupeo kavas moodustasid eesti ja rootsi tantsukultuuride kokkupuutepunkte peegeldavad tantsud. Nii on näiteks Eesti tuntud tantsuloojad Anna Raudkats ja Kristjan Torop seadnud rahvatantsurühmadele mitmeid nii Rootsi kui ka eestirootslaste tantse. Oma repertuaarist tõi laval näiteid Stockholmis tegutsev eesti rahvatantsurühm.
Tantsijaid saatis tantsupeo orkester koosseisus Jaan Sarv (lõõts), Kaarel Pogga (akordion), Kadri Lepasson (kaherealine lõõts), Leanne Barbo (torupill), Maarja Sarv (viiul); lauljad; Endel Enggrön; Ürgleigarite pillimehed.
Orkestri koosseis on samuti märk järjepidevusest, sest Jaan ja Maarja Sarv on omal ajal eestirootslaste rahvatraditsiooni uurinud ja Eestis eestirootslaste organisatsioonide loomist vedanud Ain Sarve lapsed, pakrilane Endel Enggrön on aga olnud üks neist, kest pakri viise tänaseni elus hoidnud.
Fotod Arvo Tarmula
