Silt: eestirootslased

[gallery ids="433662,433663,433664,433665,433666,433667,433668,433669,433670,433671,433672,433673,433674,433675,433676,433677,433678,433679,433680,433681,433682,433683,433684,433685,433686,433687,433688,433689,433690,433691,433692,433693"]   Laupäeval muutus Nõva koolimaja ja selle ümbrus eestirootslaste keskuseks, sest seal peeti rannarootsi kultuuripäeva. Päev, mille täitsid, väike laat, ettekanded ja esinemised, lõppes koolimaja juures rannarootslaste traditsiooniliste roogade maitsmisega ning jätkus õhtul veel Nõva sadamas filmivaatamise ja muinastule süütamisega.

[caption id="attachment_350068" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi rahvarõivastes nukud. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Rootsi hariduse selts korraldab laupäeval Nõval rannarootsi kultuuripäeva „Rannarootsi radadel: Nõva“. „Nõval sellepärast, et oleme siin hakanud viimase ajal küsima, et kuidas on rannarootsi asutus olnud kogu aeg meile nii lähedal – Keibul ja Riguldis – aga mitte Nõval,“ selgitas üks kultuuripäeva korraldajatest Ingrid Sieberk.

Eestirootslaste suurpidu on peetud, suurem ja võimsam kui kunagi varem. Haapsalu piiskopilinnuse õuel said laupäeval kokku 1200 lauljat-tantsijat-pillimeest, korraldusmeeskonna liikmed ja vabatahtlikud, kes peo kordaminekule kaasa aitasid. „Ilus pidu oli,” tõdes vähemalt suurem osa neist, kes laval ja tantsumurul või pealtvaatajana peost osa said. Eks peo õnnestumise nimel ole ka kolm aastat vaeva nähtud.

[gallery ids="429093,429092,429094,429095,429096,429097,429098,429099,429100,429101,429102,429103,429104,429105,429106,429107,429108,429109,429110,429111,429112,429113,429114,429115,429116,429117,429118,429119,429120,429121,429122,429123,429124,429125,429126,429127,429128,429129,429130,429131,429132,429133,429134,429135,429136,429137,429138,429139,429140,429141,429142,429143,429144,429145,429146,429147,429148,429149,429150,429151,429152,429153,429154,429155,429156,429157,429158,429159,429160,429161,429162,429163,429164,429165,429166,429167,429168,429169,429170,429171,429172,429173,429174,429175,429176,429177,429178,429179,429180,429181,429182,429183,429184,429185,429186,429187,429188,429189,429190,429191,429192,429193,429194,429195,429196,429197,429198,429199,429200,429201,429202,429203,429204,429205,429206,429207,429208,429209,429210,429211,429212,429213,429214,429215,429216,429217,429218,429219,429220,429221,429222,429223,429224,429225,429226,429227"]   Ilmselt on vanajumal siiski eestirootslane, ütles laupäeval nii mõnigi eestirootsi laulu- ja tantsupeo pealtvaataja ja korraldajad, sest vaatamata üsna nutusele ilmaennustusele ja hommikuses proovis saadud vihmasahmakale, tuli peo ajal päike välja ja säras seal peo lõpuni.

[caption id="attachment_428927" align="alignnone" width="1920"] Tõenäoliselt maailma suurim hiiu kandle orkester on talv läbi käinud Haapsalus rannarootsi muuseumis peoks harjutamas. Foto: Andra Kirna[/caption] Laupäeval kõlab Haapsalu lossiõuel eesti- ja rootsikeelne laul, sest rannarootslased peavad oma viiendat laulu- ja tantsupidu. Koos korraldajate ja vabatahtlike abilistega on peole tulemas 1200 inimest, kellest 900 on Eestist, 130 Soomest ja 120 Rootsist. Peol astub üles läbi aegade teadaolevalt suurim hiiu kandle orkester, kus lööb kaasa 35 talharpa-mängijat. Päev algab kl 11 jumalateenistusega Haapsalu toomkirikus. Pool tundi hiljem marsivad peolised rongkäigus Vaba tänavalt mööda Karja tänavat linnusesse ja keskpäeval algab linnuseõuel kolm tundi kestev laulu- ja tantsupidu.

[caption id="attachment_417693" align="alignnone" width="1920"] Kolm aastat tagasi peetud eelmisel laulupeol oli vahepealsete koroona-aastate tõttu lauljaid kasinamalt, kuid nüüd on peole oodata üle 600 osalise. Foto: Andra Kirna[/caption] Eestirootslased peavad juuli alguses Haapsalus oma viiendat laulupidu, mille muudavad eriliseks Eesti suurim hiiu kandle orkester ja vanadest laulikulauludest kokku seatud koorisüit. 6. juulil Haapsalu piiskopilinnuses toimuv laulupidu kannab pealkirja „Kaugemalt ja lähemalt” ning toob kokku 600–700 lauljat, tantsijat ja muusikut Eestist, Rootsist ja Soomest. Eestistki on esindatud tunduvalt laiem piirkond kui rannarootslaste asualad – esinema tullakse ka Saare- ja Hiiumaalt, Kesk- ja isegi Lõuna-Eestist ning Ida-Virumaalt.

[caption id="attachment_388042" align="alignnone" width="2000"] Einar Hamberg (paremal). Erakogu.[/caption] Riguldist pärit eestirootslane Einar Hamberg on Rootsi võrkpalli kuulsuste hallis kõige kõrgemal kohal. Rootsi võrkpalli kuulsuste hall loodi küll juba 2021. aastal, mil Rootsi võrkpalliliit tähistas 60. aastapäeva, kuid vahepealse koroonapandeemia tõttu said tosin halli valitut tunnustuskirjade kättesaamiseks kokku alles tänavu jaanuari lõpus. Praegu 97aastane Hamberg ise galal kohal ei olnud, tunnustuskirja võttis vastu tema poeg Magnus Hamberg. „Isa on väga õnnelik ja tänulik,” tänas poeg isa nimel. „Einar ei ole elu jooksul huvitunud ühestki teisest spordialast peale võrkpalli,” lisas ta.