Silt: Haapsalu

Üle 30 aasta kestnud maareformi järel on Haapsalu linnas ning Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna vallas maa- ja ruumiameti andmetel seni ligi 245 hektarit reformimata maad. Haapsalu territooriumil on seda ligi 19,8 hektarit, Lääne-Nigulas 192,7 hektarit, Läänerannas 29,1 hektarit ja Vormsil kolm hektarit. Suurim reformimata maatükk neis omavalitsustes on Lääne-Nigulas Saaremõisa lahe ja Riimi mere kandis paiknev üle 118 hektari suurune kinnistu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis nüüd kooskõlastusele maareformi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega plaanitakse lõpetada üle 30 aasta kestnud maareform. VKTs on märgitud, et maareform on valdavas osas lõpu

[caption id="attachment_367197" align="alignnone" width="1920"] Uputus. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu linn on asunud kaardistama piirkondi, kus esineb probleeme liigvee või -kuumusega. Linna kodulehele on üles pandud küsitlus, milles palutakse linnaelanikel kirja panna piirkondi, kus paduvihmade ja lume sulamise tagajärjel tekivad üleujutused ning paiku, mis on suviste kuumalainete ajal probleemsed. Küsimused puudutavad esmalt kliimamuutusi üldisemalt ning seejärel uuritakse üleujutuste ja kuumaprobleemide kohta. Vastused kodulehe teatel on sisend Haapsalu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavasse, et planeerida elanike vajadustest lähtuvaid lahendusi.

Politsei sai teate, et 10. juulil helistati Haapsalus 53aastasele naisele väidetavalt Omnivast, politseist ja pangast. Kõnede ajal veendi kannatanut sisestama Sm

[caption id="attachment_478584" align="alignnone" width="1920"] Kultuurikilomeeter lõpeb Haapsalu promenaadil. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu kultuurikilomeetrit tähistavad üle kahe meetri kõrgused infotulbad mõjuvad seitsmekesi kokku nagu väike entsüklopeedia keset linna. Seisan Haapsalu raekoja ees, kultuurikilomeeter selja taga. Olen just mõelnud, kui tore linn see Haapsalu ikka on. Kõigi oma pinkide, poekeste, kohvikute, tänavakaevude, luuletajate, rooside, mere ja luikedega, tuttpütid peale selle. Piiskopilinnuse vahitorni kell lööb täistundi. Maarja kell. Aga esialgu ei tea ma Maarja kellast veel õhkagi. Esialgu seisan ma poolteist tundi varem Posti tänaval – Haapsalu

[caption id="attachment_460302" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Haapsalu hea maine kuurortlinnana on püsinud juba kaugelt üle sajandi. Kuid praegu seostub linn pigem hooajalise vaba aja veetmise, mitte aga innovatsiooniga, millega Pärnu ja Kuressaare kasu lõikavad. 90 aastat tagasi, 1936. aastal, kirjutas tolleaegne Päevaleht: „Kui veel viis aastat tagasi võidi ütelda: Pärnu minnakse flirtima, Kuressaare laulatama, Narva-Jõesuusse sarvi saama ja Haapsallu lahutama, siis nüüd saab julgesti konstateerida, et Haapsalu on moderniseerunud moodsaks supellinnaks saamise suunas sinnamaale, et ta juba väga hästi kõlbab kõikideks seikadeks. Ta tempo on tormitsev igal alal.”

Teisipäeval, 30. juunil alustati menetlust juhtumis, kus Haapsalus varastati seni tuvastamata inimese poolt tanklasse pargitud autost sülearvuti. Esialgne tekitatud

[caption id="attachment_478278" align="alignnone" width="1920"] Kiltsi teel on ka abilinnepea Peep Aedviiru sõnul parkimiskontrolli info kohas, kus seda on keeruline lugeda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Juuni algusest Haapsallu saabunud parkimiskontrolörid on toonud linna sissesõitudele ka infotahvlid, mida autoroolist on keeruline lugeda. Haapsalu abilinnapea Peep Aedviir ütles, et tahvlid on väikesed ega olegi mõeldud autost lugemiseks. Linna sissesõitudel on väljas Haapsalu kodulehelt leitav linna parkimise kaart ja tingimused. Samas tunnistas Aedviir, et näiteks Kiltsi teel on teave pandud kohta, kus sellega ohutu tutvumine ongi võimatu. Linnapiiril asuvast teabest pida

[caption id="attachment_475956" align="alignnone" width="1920"] Välisministeeriumi kantseler Jonatan Vseviov Haapsalu linnavalitsuses. Foto: Juhan Hepner[/caption] Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov saabus neljapäeval koos mõne lähema kolleegiga Haapsallu, et tutvuda sellega, mida on Haapsalul pakkuda Eesti välisteenistuse ja -poliitika vaates. "Meie töö on esindada Eestit väljaspool Eesti territooriumi ja Eesti koosneb muu hulgas ka Eesti linnadest," märkis Vseviov. "Kui toome külalisi Eestisse, siis aitavad meie lugu rääkida ka meie linnad ja maapiirkonnad," ütles ta. Ta ütles, et praegu tuntakse sageli huvi, kas Narvas on olukord stabiilne ja välisministeeriumi esindajad

[gallery ids="475933,475941,475940,475917,475918,475919,475920,475922,475921,475923,475926,475924,475925,475927,475928,475929,475930,475931,475932,475934,475935,475936,475937,475938"]   Haapsalu linnavalitsus kinkis neljapäeva hommikul Eesti lipu päeva puhul Haapsalu päästekomandole majalipu. Haapsalu linn kingib alates 2014. aastast igal aastal lipu asutusele või organisatsioonile, kes panustab kogukonna hüvanguks. "Minu arvates on see väga ilus traditsioon, et anda Eesti lipu päeval pühitsetud lipp kellegi panuse või saavutuse tunnustamiseks. Ühelt poolt tunnustab see tehtut ja tehtavat ja teisalt tõstab ausse Eesti lippu. Lipp sümboliseerib vabadust ja oma riiki. Mulle tund

[caption id="attachment_470789" align="alignnone" width="1920"] Sellel suvel näeb taas mullu esietendunud Valge Daami lavastust, kus on peaosas õhuakrobaat Grete Gross. Foto: Juhan Hepner[/caption] Järgmiseks aastaks uue Valge Daami vabaõhuetenduse leidmiseks välja kuulutatud loomingulisele konkursile laekus viis tööd. „Ooperist balletini,” ütles Haapsalu kultuurikeskuse direktor Triin Jugapuu. Kuna konkursi tähtaeg oli esmaspäev, polnud ta jõudnud veel ideedega lähemalt tutvust teha. Viiest oma idee konkursile esitanud seltskonnast üks on Jugapuu sõnul kohalik ja kahel juhul on kohalikud sellega seotud. „Neid kaasatakse ka helilooja või kunstnikuna ja lavastuslikul poolel,” rääkis ta