Kas pole nii, et sõna karantiin tuleb sõnast quaranta (itaalia k 40 (päeva)), mitte kaks nädalat, nagu meil viirusega seoses rõhutatakse?
Meie kaasa Üllega istume jätkuvalt eraldatuses kodus, õigemini küll tööl Haapsalus. Õnneks ongi meie töökoht selline kodune paik, kus olla ja toimetada. Inimestega kokku ei puutu, hoiame distantsi. Müüme veini inimestele kaasa. Pudeliga ostetakse harva, pigem ikka kastiga. Kui varem tegime plaane mitu kuud ette, siis praegu oleme ootel. Keeruline olukord.
Siiski tuleb aeg-ajalt poest süüa ja majapidamistarbeid osta. Meie pole peale veini midagi varunud. Kempsupaber, jahu, tatar, sool ja tuletikud on kõik siiani toredalt müügil.
Vahe on vaid selles, et teistega kohtumisel enam ei emba, suudle ega kätle. Igav. Uudiseid ei taha enam ka vaadata – oh, kuidas tüütab.
