Jaanus Müür: seome taristu terviklikuks

Haapsalu kuvab end kogu maailmale kuurortlinnana, kuid taristut luues on ikkagi esikohal pigem autod.

Oleks ehk aeg senisest rohkem esile tõsta kergliiklusteid, mis võimaldaks inimestel rohkem just värskes õhus viibida – olgu selleks siis koos perega jalutamine või rattasõit. Paraku on meie kergliiklusteede edasiarendamine jäänud kuidagi soiku. Korralikult välja arendatud kergliiklusteede võrgustik annaks Haapsalule tõelise kuurortlinna näo. Seda eriti lähitulevikus, kus Haapsalus rongist väljudes võiks olla välja ehitatud ka taristu rattaliikluseks.

Turistidele piisab enamasti meie promenaadist, aga linnakodanikuna sooviksin midagi enamat. Näeksin, et kergliiklusteede võrgustik saaks alguse juba linnalähedastest asulatest: Linnamäe, Taebla, Jõõdre. Teiste omavalitsuste praktika näitab, et kui on loodud võimalused liikumiseks kergliiklusteedel, kasutatakse neid väga palju.

Siinkohal võime tuua näitena Kuressaare, kus linna ümber on rajatud mitmeid kergliiklusteid ja need moodustavad seotud võrgustiku. Näiteks võib Kuressaarest kuni Läätsani (20 km) sõita jalgratta või rulluiskudega. Selle kergliiklusteega on kaetud mitmed asulad ja ka populaarsed ujumiskohad ning lapsevanemana ei pea enam muretsema, kui laps soovib suvel rattaga randa sõita. Veelgi enam, kui oleks kergliiklustee rajatud Jõõdreni, peab see kindlasti olema ühendatud ka Rohuküla maanteega – nii moodustuks ring, kus inimesed saaksid käia jalutamas, jooksmas või rattaga sõitmas ning suvel ka mugavalt ja ohutult Valgevälja karjääri suvemõnusid nautima minna. Ka viimasena mainitud koht vajab linna poolt täiendavat tähelepanu.

Puudulik on ka linnas olev kergliiklusteede võrgustik. Olgugi et meil on olemas Euroopa tasandil hinnatud taastusravi asutus, puuduvad selle teenuseid vajavatel inimestel võimalused Haapsalut nautida. Ratastooliga inimene saab mugavalt liigelda ainult promenaadil, linna keskusesse jõudmiseks tuleb aga kasutada sõiduteed, mis ei ole kindlasti mugav ega praktiline. Mis oleks, kui liiguks selles suunas, et ka promenaad oleks ühendatud terviklahendusse? Näiteks tulles mööda kergliiklusteed Uuemõisast linna, saaks mööda kergliiklusteed liikuda promenaadile ja sealt edasi holmi piirkonda, kuhu vana kalakombinaadi asemele on kerkinud Haapsalu Noblessner ja uus suplusrand. Sealt omakorda viiks kergliiklustee Fra Mare juurde, kus saab jalutada metsas või aktiivsema inimesena turnida seikluspargis. Mis oleks, kui Põhjamaade Veneetsial oleks moodsa Euroopaliku kuurortlinna nägu? Selle jaoks on vaja suund seada ja hakata juba praegu täiendavaid vahendeid otsima.