Riik ei jaksa kogu energiahindade tõusu enda kanda võtta. Kuid see ei tähenda, et pered ja ettevõtted tuleb jätta sellega üksi.
Statistikaameti andmeil pöördus inflatsioon septembris taas tõusule. Aastaga kasvas transpordikulu 7,4 ja eluasemekulu 14,9 protsenti. Bensiin kallines 33,8, diisel 58 ja torugaas 44,5 protsenti. Ainuüksi augustiga võrreldes kallines torugaas 22,2 protsenti.
Kui aasta varem maksis gaas Euroopa börsil 32 eurot megavatt-tunni eest, siis nüüd 76 eurot. Selle taga on USA ja Iraani konflikti mõju energiaturgudele. Eesti valitsus seda konflikti lahendada ei saa, kuid hinnatõusu tagajärgi leevendada saab küll.
Energeetikaekspert Marko Allikson selgitas „Esimeses stuudios”, et praeguse gaasihinna juures maksab sellest toodetud elekter 200 eurot megavatt-tunni eest. Mida külmem talv, seda suurem on energiavajadus ja surve gaasihinnale. Samal ajal tuleb tiputundidel kasutada rohkem gaasist toodetud elektrit.
Gaasi kallinemine tabab ka kaugkütet. Eriti valusa
