Silt: Jaak Aab

Riik ei jaksa kogu energiahindade tõusu enda kanda võtta. Kuid see ei tähenda, et pered ja ettevõtted tuleb jätta sellega üksi. Statistikaameti andmeil pöördus inflatsioon septembris taas tõusule. Aastaga kasvas transpordikulu 7,4 ja eluasemekulu 14,9 protsenti. Bensiin kallines 33,8, diisel 58 ja torugaas 44,5 protsenti. Ainuüksi augustiga võrreldes kallines torugaas 22,2 protsenti. Kui aasta varem maksis gaas Euroopa börsil 32 eurot megavatt-tunni eest, siis nüüd 76 eurot. Selle taga on USA ja Iraani konflikti mõju energiaturgudele. Eesti valitsus seda konflikti lahendada ei saa, kuid hinnatõusu tagajärgi leevendada saab küll. Energeetikaekspert Marko Allikson selgitas „Esimeses stuudios”, et praeguse gaasihinna juures maksab sellest toodetud elekter 200 eurot megavatt-tunni eest. Mida külmem talv, seda suurem on energiavajadus ja surve gaasihinnale. Samal ajal tuleb tiputundidel kasutada rohkem gaasist toodetud elektrit. Gaasi kallinemine tabab ka kaugkütet. Eriti valusa

Eesti vajab tuuleenergiat, kuid me ei vaja tuulikuid igasse valda ega iga arendaja pakutud asukohta. Vajame ca kümmet hästi kavandatud maismaatuule- ja üht meretuuleparki ning energiasüsteemi, kus tootmine, võrk, salvestus ja juhitavad võimsused moodustavad ühe terviku. Eesti vajab juurde elektritootmist. Selles ei ole enam põhjust vaielda. Viimastel aastatel oleme märkimisväärse osa tarbitavast elektrist importinud (37% 2025.a.) ning elektrifitseerimine kasvatab tulevikus nõudlust veelgi. Uusi tootmisvõimsusi vajavad nii kodutarbijad kui ka Eesti tööstus ja majandus tervikuna. Tuuleenergia on kõige odavam ja kättesaadavam lahendus elektritootmise mahtu kiiresti tõsta. Rohkem kodumaist elektritootmist aga on vaja nii varustuskindluse, energiajulgeoleku kui ka odavama elektri hinna saavutamiseks. Küsimus ei ole enam selles, kas tuuleenergiat arendada, vaid selles, kui palju, kus ja mil