Sõda Ukrainas on kestnud kaks nädalat. Meile siin Eestis ja Läänemaal on need kaks nädalat lisaks õhus olevale ärevusele, uudiste jälgimisele ja abilaviinile kaasa toonud esimesed saabuvad sõjapõgenikud ning Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu veelgi kiiremini kerkivad hinnad.
Ilmselt on meid endidki üllatanud suur poolehoid sõtta kistud Ukrainale – väga paljud on valmis ukrainlasi raha või vajaminevate esemetega toetama ning avama enda kodu uksed otse sõjakoldest saabujatele, rääkimata sõnadest ja väikestest tegudest, millega oma poolehoidu Ukrainale väljendame.
Kriisi esimene faas, mis tõi kaasa ehmatuse ja ärevuse, on läbi, ja käes on faas, kus igaüks püüab abivajajaid kuidagi aidata. Kuid see tuhin ei kesta igavesti ning ühel hetkel peavad ka abistajad naasma oma igapäevaellu ja igapäevaste tööde-tegemiste juurde, sest elu tahab elamist. See elu aga ei saa vähemalt mitte niipea olema selline, nagu see oli enne 24. veebruari.
Me keegi ei tea, kui kaua sõda Ukrainas kestab – päevi, kuid või aastaid. Me ei oska ennustada sedagi, kui palju põgenikke Eestisse ja Läänemaale saabuda võib ning kui kauaks nad siia jäävad, sest me ei tea, mis tulevik toob. Kui meenutada teise maailmasõja lõppu, mil kümned tuhanded inimesed läände põgenesid, siis paljud toonasedki põgenejad lootsid peatselt kodumaale naasta. See võimalus avanes neil aga alles pool sajandit hiljem ja enamik ei jõudnud seda aega ära oodata.
Ka praegu on lihtne põgenikud kuuks kaheks oma koju võtta, aga kas oleme valmis seda tegema ka aastateks? Ehk et kui põgenikele esmavajalik on tagatud, peab kohe hakkama mõtlema ka sellele, mis saab edasi, kust leiavad nad püsivama elukoha ja töö, millega endale ise leiva lauale saavad tuua. Sellepärast ei tohi me end sprindiga ära väsitada, vaid peame valmis olema maratonijooksuks ehk meil peab olema ka pikk plaan.
nii on putja lapsed ka kannatavad
putleri röövsõjas
Aga veel on ka lühike plaan st see madin algas just õigel ajal varjab ära kogu maailma covidi teema,elektri,gaasi hinnatõusu jne. osavalt räägitakse pidevalt ainult sõjast,edastatakse kontrollimatuid uudiseid ja kõigil hea meel !
Pikk plaan on see,et sõda lõpeb ja osa põgenikke leiab Eesti elu olevat kehva st.suunduvad kibekiiresti läände.Muist aga seavad siin endid sisse ega mõtlegi kuhugi minna.
Kui see ukraina elu nii suurepärane on siis miks juba ennem sõjategevust oli sealt ca 6 miljonit leebet teinud ?
Väga kummaline, aitame võõraid ja teeme pikki plaane? Mina sooviks rohkem arutelusi, kuidas toetada Eesti inimesi (müstilise hinnatõusuga). Muidugi meil käib Euroopas sõda ja sellega peab tegelema, küll tavakodanik on solitaarne ja mõistab hinnatõusu. Kindel, et sõda mõjutab meid kõiki ja suurosa eestlasi on solitaarsed ja pakuvad erinevat abi võõrsilt tulnud inimestele, Aga samas ei tohi ka unustada oma inimest!
Solidaarne on see sõna, äpu!
ärev seis poliitikas
isamaa ja kesikud on audis
isamaa tõuseb, sest pesi selja puhtaks, aga kesikud vaatavad ikka metsa poole
Mingit aastatepikkust sõda ei tule tänapäeval. Põgenikega ei ole vaja teha ”pikki plaane”, sest ülimalt tõenäoline on, et nad liiguvad edasi lääne poole, kus elatustase kõrgem. Seega ei maksa meil ennast lõhki pingutada, vaid suhtuda asjasse väga realistlikult.
Võib-olla on Eesti kõige kõrgema elatustasemega riik, kus saab vabalt vene keelega hakkama. Seetõttu ei pruugigi kõik siit edasi liikuda, kuid seda muidugi juhul, kui meid ennast sõda ei taba.
Eile tulin üle Posti-Jaama t. ristmiku sealt, kus peab jadamisi foorinuppe vajutama. Väikese arusaamatuse järel selgus, et enne mind kohal olnud inimesed (ema ja laps) ei jaga siinset foorisüsteemi. Päris kindlasti polnud nad soomlased, araablased, asiaadid ega kohalikud maainimesed. Olid pisut kohmetunud, sõbraliku ja siira olekuga. Ehk Ukraina sõjapõgenikud? Ühed miljonitest Putini ohvritest? Inimlikult võttes olen täiesti nende poolt. Teisalt, praegused Eesti võimuringkonnad ei loodagi põgenike aitamisel abivajaduse ajutisusele vaid valmistuvad uut olukorda põlistama. Silmapiiril terendab 100 000-st ukrainlasest koosnev kogukond lisaks Eestis juba olemasolevatele sadadele tuhandetele muulastele. Sõltumata sellest, kas Ukraina jääb püsima või langeb, pole põgenikel kuhugi tagasi… Loe rohkem »
Ajad ongi keerulised, lihtsaid lahendusi kahjuks pole.
Oleksime õnnega koos, kui kogu see jama meie jaoks hinnatõusude ja põgenikega piirduks. Minna võib ka oluliselt halvemini…
Pealegi on suur osa põgenikke Eesti riigile ilmselt lojaalsemadki kui eestlased ise, lisaks puudub neil valimisõigus.
Kas Teie arust “riigile lojaalne” olemine tähendab tegelikult seda et peaks kajakaldast ja reforminärudest hästi arvama??? Et EKRE liikmed polegi riigile lojaalsed???
Ei ole jah!
Kui kõik ukrainlased põgenevad,kes peale sõda riiki hakkavad ülesehitama?
Kas kõik eestlased oleksid pidanud 44 aastal põgenema?
Oh sa vaeseke, sul akupank ikka on, äppel ilma vooluta ei käi.
sest siin saab vene keelga hakkama, paljud on vaimustuses meie koolidest ja lasteaedades. Nooore naised ukrainast,kes näiteks tallinnas sünnitanud,ei suuda mei sünnitusmaju ära kiita…..nii et..