Silt: lääne elu juhtkiri

Neljapäeva hommikul lootsid Metsküla lapsevanemad viimse hetkeni, et Lääneranna vallavolikogu arutab koolimaja rendilepingu muudatusi. Seda ei juhtunud. Majanduskomisjoni esimehe Hardi Pikkmetsa sõnul arutas majanduskomisjon erinevaid Metsküla kooli asutajatelt saadud kirju, aga ühist seisukohta ei ole. Nagu oleks rendileping ise ja selle muudatused komisjonile midagi täiesti uut.

Eelmisel aastal peatas keskkonnaamet Läänemaa metsades seitsmel korral metsaraie, mis häiris lindude pesitsemist. Üle Eesti 32 korral. Läänemaal ei ole tänavu veel ühtegi peatamist väärivat raiet leitud, mujal aga küll – kuus. Ja seda on kaugelt liiga palju. Riigimetsas on aprilli keskpaigast suve keskpaigani välja kuulutatud pesitsusrahu ja riigimetsa majandamise keskus sel ajal vabatahtlikult metsa ei raiu.

Sel suvel ei toimu Haapsalu vanalinnas Karja tänaval ühtegi üritust. Eelmisel aastal veel viimastena sellele tänavalõigule jäänud toidufestivalid peavad endale uue paiga leidma: kolima promenaadile või hoopis Posti tänavale. Viimase koha sobivus selgub mõne nädala pärast, kui esimene katsetus uue üritustetänavaga on tehtud. Teised varem vanalinna peatänaval toimunud festivalid on sealt juba ühel või teisel põhjusel lahkunud.

Eesti kutseharidus on pikalt olnud täiskasvanud õppija nägu, kuid plaanitav kutseharidusreform ja veel enne seda jõustuv kohustusliku õppimisea tõstmine toob peatselt koolidesse juurde nooremaid inimesi.

Teeme Ära talgud on jõudnud teismeikka. Sellisena, küll väikeste mööndustega kahel vahepealsel aastal, kui inimeste kogunemine polnud soositud, toimub see kevadine elu ja ümbrust korrastav ettevõtmine tänavu 15. korda. Varasemate, veidi teistsuguste kevadiste üle-eestiliste koristuspäevadega koos on neid juba 17.

Kui korvpallur Siim-Sander Vene kolm hooaega tagasi pani kokku nüüd Haapsalu Herilaste nime kandva korvpallimeeskonna, polnud palju neid, kes uskunuks, et oma neljanda hooaja mängib meeskond esiliigas. Aga ometi on just nii on see läinud. Finaalmäng on Herilastel küll veel mängimata, aga sõltumata sellest, kas laupäeval Rakveres tuleb Team Kaitseväe vastu võit või kaotus, on Herilased kindlustanud koha esiliigas.

Kui regionaalminister Madis Kallase (SDE) plaan läheb läbi, siis saavad vaesemad vallad raha juurde. Kava järgi peaks juba tulevast aastast laekuma nende arvele rohkem tulumaksu, aga rikkamate arvelt. Reformierakondlikku Eestit pole just liiga tihti valitsetud sellise printsiibi järgi. Veel kuu aega tagasi oli regionaalminister meeleheitel, sest kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmine edenes vaevaliselt. Lubas ju minister isegi tagasi astuda, kui valitsuses kokkuleppele ei jõuta ja sotside plaan läheb vett vedama. Läänemaa omavalitsusjuhidki on plaanist rääkides ettevaatlikud ja otsivad sõnu. See on samm õiges suunas, kohalike omavalitsuste tulubaasiga tuleb midagi ette võtta, aga… Arusaadav, et rikas Harjumaa pole rahul. Suurem osa Eestist kiratseb, omavalitsusjuhid kalkuleerivad, kust veel oleks võimalik kokku hoida või toetust küsida, et teed ei tolmaks, prügi saaks sorteeritud ja veetud ning elu veidigi edeneks. Rikkamatelt midagi endale saada ei tundu siiski päris õige. Ja muidugi ei tundu see õige rikastele endile.

Liikuvusreformi suhtes leppisid kolm valitsust moodustanud erakonda kokku juba koalitsiooniläbirääkimistel. Selle kontseptsioon on valmis ja ootamas valitsuse kabinetiistungi otsust reformi käivitamiseks. Unistus liikumisest suurel kiirusel ja hulgakaupa, millest rääkis aastakümneid tagasi üks Eesti presidentidest, võiks selle kümnendi lõpuks võimalikuks saada. Liikuvusreformi, mille nimi viib mõtted pigem rahvaspordile kui transpordile, idee on ilus.

Turvalepa all võib puhkeda suurejooneline turbasõda, sest seal on seljad Turvalepaga kokku pannud ka Kedre, Võntküla, Allikmaa ja Palivere kandi rahvas, kes on enda punti saanud mitut sorti looduskaitsjaid. Turvalepa rabas lõpetati turbatootmine üle 40 aasta tagasi, ilmselt 1978. aastal. Lõpetamise üheks ajendiks oli see, et kaevandamine hakkas üha enam külas kaevuvett rikkuma.

Aastaid tagasi naeruvääristati turbase kaevuveega Salajõe küla rahvast, et kuidas nad aru ei saa, et nende solgises joogivees pole süüdi mitte turbakaevandus, vaid et vee rikuvad jõkke pudenevad lepalehed ning oma osa jõe risustamisel on ka kobrastel.