Silt: lääne elu juhtkiri

Haapsalu mullune eelarve oli silmanähtavalt kohalike valimiste aasta eelarve: suurim investeering suunati Metsa tänavale, kohta, kus see pidi eeldatavalt linnajuhtidele enim hääli tooma. Ilmselt tõigi omajagu hääli, mis sest, et üheaegselt plaanitud teeremontide segadus võis mõne hääle ka minema viia ehk ootamatu tagasilöögi anda. Tänavu valimisi pole ja seetõttu ühtki suurt objekti linnaeelarve kavas silma ei torka. Asjad, millega Haapsalu tänavu eelarve kohaselt peamiselt tegeleb, on väikesed, aga järgmisi investeeringuid silmas pidades siiski tähtsad. Näiteks tahetakse valmis teha Lihula maantee ja Lahe tänava projektid. Et neid saaks mõne aasta pärast, näiteks järgmiste valimiste aast

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Mullune oli automüüjatele masendav aasta, iseäranis Läänemaal. Uute autode müük oli kogu Eestis pool tunamullusest ja Läänemaal veel väiksem, 40 protsenti. Sarnase kukkumise tegi läbi kasutatud autode müük. Põhjus on ilmne: mullu autode ostule-müügile kehtestatud registreerimismaks. Hirm selle maksu kehtima hakkamise ees kasvatas autoäri eelnenud aasta lõpus ja nii kui aastanumber vahet

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Tänavu ei tule Läänemaal ühtki suuremat tee-ehitust. Nagu ka mullu. Ega ilmselt ka tuleval aastal. Samuti ei ehitata siin väiksemaid asju: Linnamäe ringristmik, mis on tee-ehituse mõõtkavas oma poole miljoni euro suuruse hinnalipikuga üsna pisike objekt, jääb kaugesse tulevikku. Paistab, et ainus raha, mis meil lähiajal teedesse-tänavatesse p

Vormsi poepidaja ei taha enam kauplust pidada. Põhjusena nimetab ta lahvka levikut saarel. Kauplusautot tähistava slängisõnaga lahvka peab ta silmas e-Selverit – Selveri ostude kojuveoteenust, mis toob saarele kauba korra või kaks korda nädalas. Ehk nii nagu tappis supermarketikettide taltsutamatu laienemine linnades agulipoed, nii teeb nende kettide e-teenus lõpu peale väikepoodidele maakohtades, mis lähima ketikaupluse tegevusraadiusse ei jää.

Riigile kuuluv Eesti Post alias Omniva ei suuda Lääne-Nigula alevikesse paigaldada kogukonnaautomaate, mille reklaamimisega postipunktide aseainena ettevõte terve mulluse aasta tegeles. Paigaldamine venib, sest katsetused Lõuna-Eestis alles käivad ja probleeme on nii riist- kui ka tarkvaraga. Samal ajal ei ole Omnival mitte ühtki probleemi postipunktide sulgemisega. See osa ettevõttest töötab täistuuridel ja saab kõik tehtud tähtajaks või isegi varem. Postipunkt Kullamaal on juba suletud, Martna läheb peatselt kinni. Klientidest hooliv ettevõte hoiduks vana kaevu kinniajamisest, kuniks uus pole valmis, aga ilmselgelt ei ole Omniva mõni niisugune pehmeke. Klientidest on tal kama kaks nagu ühel õigel end monopoliks pidaval ettevõttel ikka – mis sest, et pakiveo monopoli tal enam ammu p

Eesti taasiseseisvudes alustasid esimesed raadiojaamad tegevust nn lääne ultralühilainealal, mis asus seni kasutatud Ida-Euroopa sagedusalast kõrgemal ning kuhu nõukogudemaal toodetud raadiovastuvõtjatega asja polnud. Üsna pea hülgas ka rahvusringhääling kõigepealt Ida-Euroopa ultralühilaineala ja seejärel kesklaineala. Vaid kümmekonna aasta järel osutusid kodudesse kogunenud nõukogudeaegsed raadioaparaadid kasutuiks: eestikeelsed jaamad neist enam ei kostnud. Sarnane muutus leidis aset televisioonis, kus sovetiaja telerid kõlbasid õige pea samuti vaid mööbliks. Televisioon on vahepeal läbi teinud teisegi revolutsiooni, kolides analoogselt signaaliedastuselt üle digitaalsele. Taas läks vaja uusi aparaate. Raadiol on see revolutsioon parasjagu käimas. Eesti kommertsraadiojaamade pione

Mulluse aastaga kahanes Eesti rahvaarv 5209 inimese võrra. Kui kokkuvõttes elab meid siin taas vähem kui mullu ja veel vähem kui tunamullu, siis ometigi on kohti, kus rahvaarv kasvab. Ootuspäraselt on need kohad Tallinna ja Tartu magalaomavalitsused nagu Harku vald, Rae vald, Kambja vald, Tartu vald ning ühe viimase aja trendina ka – muidugi tänu heale rongiühendusele Tallinnaga – Kohila vald Raplamaal. Elanike arv kasvab veel väikesaartel Vormsil, Ruhnus ja Kihnus ning vähe suurematel saartel Hiiumaal ja Muhus. Tõmbekeskuse Pärnu lähedust võib arvata Tori valla elanike arvu kasvu põhjuseks; samuti võib Haapsalu lähedus olla üks põhjusi, miks Lääne-Nigula elanike arv pisut suurenes. Miks mõnes omavalitsuses elanike arv kasvab ja teises mitte, sellele on ühest põhjust tihti siiski ras

Aasta vahetus Šveitsi kuurordis Crans-Montanas väga traagilisel moel, kui keldribaari tulekahjus hukkus 40 inimest ja üle saja sai vigastusi. Uut aastat vastu võtma kogunenud lõbusate noorte pidu sai järsu lõpu, kui vahuveinipudelite külge seotud pürotehnika süütas lae ja muutis ühe kitsa sissekäiguga ruumi surmalõksuks. Kui selline õnnetus võib juhtuda üliturvaliseks peetud Šveitsis, võib see juhtuda mujalgi. Ühtlasi näitab, et lõbustusasutuste ohutuse teema, mida mõni peokorraldaja võibolla vähetähtsaks peab, ei ole seda sugugi. Meil on siiani Eestis ja Läänemaal läinud õnneks, sellegipoolest tuleks õppida teiste kogemusest ja mitte jääda ootama omi k

Kokkuvõte tänavu Lääne Elus ilmunud lugudest võib jätta homme lõppevast aastast üsna trööstitu mulje. Läänlaste arv väheneb kiirenevas tempos. Me saame keskmiselt vähem palka, kui teistes maakondades saadakse. Raudteed Haapsalu ja Rohukülani ei tule. Mõne omavalitsuse maine on madal. Tänavaremontide põhjustatud liikluskaosed. Kohtuasjad. Vägivaldsed surmad. Terve suve kestnud kehv suusailm. Et siis kokkuvõttes must ja ebaõnnestunud aasta? Ei ole lõppev aasta üksiti halb. Läänlasi käis laulu- ja tantsupeol rekordarv. Rannarootslased, meie oma rahvakild, kogus tuntust näituste ja raamatutega. Ettevõtetel läks paremini kui mullu. Lihulas sai valmis uus koolimaja. Uued elamuarendused lisandusid. Tänavad said remonditud. Sportlased said medaleid. Inimesed

Virtsu tuletorni, mis on jõudnud isegi postmargile, ei pruugi olla enam kauaks. Stalini ajal ehitatud majakas on küll omanäoline, kuid pole ehitusmälestis ega ka eriline arhitektuuriime. Sestap võib mõista transpordiametit, kes on otsustanud, et pole mõtet üritada torni taastada, otstarbekam on see lammutada ja midagi asemele ehitada. See osa on selge. Vähem selge on, mis tuleb asemele. Kui ameti mõte on sarnane nagu kümnend tagasi, et ainutähtis on posti otsas olev märgutuli ehk et majaka asemel võib olla ka kõrge toru tulega, siis on lugu kehv. Esiteks on tuletorn tähtis maamärk kohalikele. Teiseks on tuletornid suured turismiatraktsioonid – aga rahvas lähedalt ja kaugemalt ei tule vaat