Silt: lääne elu juhtkiri

Haapsalu kolledžisse pürgis tänavu 97 kohale 336 sisseastujat ehk keskmiselt oli konkurss 3,5 noort ühele tasuta õppekohale. Keskmise ajab üles menukaim tervisejuhi eriala, kuhu pürginud 150 noorest võetakse vastu vaid 22. Tervisejuhi eriala avas kolledž veel enne, kui sellise kvalifikatsiooniga töötajate järele nõudlus tekkis. Nüüd, kui nõudlus olemas, on koolil otsekui peavõit käes. Võimalik, et sama ootab uusimat eriala, mille nimi on kogukonnatöö vananevas ühiskonnas. Mõne aja pärast, mil ühiskond selle ala spetsialiste rohkem vajab, on verivärsked lõpetajad varnast võtta. Kolledžit tuleb tõsiselt tunnustada selle eest, et õppekavu luues on suudetud ette näha, milliseid spetsialiste meil lähiajal vaja hakkab minema. IT-meeste ja -naistega on muidugi lihtne – neid läks meil vaja minevik

Läänemaal on piirkondi, kuhu kaabliga internet ei ulatu. Kus on ka mobiilse internetiga kehvasti, sest koht satub kõigil kolmel operaatoril mastide leviala vahele. Ja kuhu ei hakka riigi toetatav kiire internetiühenduse väljaehitamine lähimail aastail ulatuma, vähemalt mitte praeguse tempo ja rahastusega. Euroopa Liit ja ka Eesti on võtnud eesmärgi tagada kiire 1 Gbit ühendus maapiirkondades 2030. aastaks. Selle eesmärgi täitmiseks oleks aga vaja neli korda rohkem raha, kui praegu plaanile on eraldatud. Samas on kogu asjaajamine, sealhulgas suhtlus riigiasutustega kolimas aina rohkem internetti. Maainimesed, need, kellele riik jagab korraliku internetiühenduse väljaehitamiseks näpuotsaga raha, peavad internetis täitma riigi omaenda asutuse PRIA taotlusvorme, mis jõuavad praeguse mobiilse interneti ühenduskiir

Tänase lehe lugu GPSi häiretest näitab, et Venemaa vaenulik käitumine võib mõjutada igaüht meist. See võib juhtuda isegi kodusel Haapsalu Eeslahel, nagu läks seal purjetanud seltskonnaga, kellel lakkasid telefoni navigatsioonirakendused häiringu tõttu töötamast. GPSi segamine, mille taga on Vene Föderatsioonist pärit raadiohäired, on olnud nii Eestis kui ka teistes Läänemere-äärsetes riikides mureks paar aastat. Nüüd said seda oma nahal tunda läänlased. GPSi häiringud toimuvad pea iga päev Soomest Poolani. Rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu põhikiri keelab naaberriikidele raadiohäirete põhjustamise. Sama organisatsio

Oru kandi külad panid seljad kokku ja võitsid Läänemaa aasta küla tiitli. Kas au ja kuulsus saadab neid ka Eesti aasta küla konkursil, selgub 23. augustil. Sellise kogukondliku ühisrinde moodustamine ei ole Eesti aasta küla konkursi ajaloos küll päris ainulaadne, sest näiteks 2015. aastal osalesid seal üheskoos Kassari saare külad Hiiumaal. 15 külast koosnev Oru piirkond on kindlasti kokkuvõttes eriilmelisem kui üks konkreetne küla, olgu see kui tahes tore. Oma võlu on igal neist – nii enam kui 350 elanikuga Linnamäel kui ka paarikümne elanikuga Niibil. Oru kandi arengul on suureks abiks olnud Linnamäe arenguselts. Selle ellu kut

Plaanitav seadusemuudatus annaks linna- ja vallaelanikele õiguse algatada kohalikke rahvaküsitlusi. Lävend on küll üsna kõrge ehk oma allkirja peab toetuseks andma vähemalt 10 protsenti omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest, mis välistab, et küsitlust saaks naljategemiseks kasutada. Samas võib muudatus tähendada, et saame vastuse mõnele küsimusele, mis on ammu õhus olnud, aga omavalitsuse huvipuudusel või koguni vastuseisul lähema tähelepanuta jäänud. Praegu sõltub rahvaküsitluse algatamine volikogu ja seal võimul olijate suvast. Konkreetse vastuse võiksid tulevikus saada küsimused nagu see, kas elanikud on rahul või mitte

Paljudes Läänemaa kodudes käib täna kõva pakkimine, sest juba homme hommikul võtab 400 läänlast suuna Tallinna, et alustada tantsupeoproovidega. Eriti hoogne valmistumine käib neis kodudes, kus peole minejaid rohkem kui üks, sest kõigile on vaja magamisasju ja varuriideid juhuks, kui ilmataat peolistele ei halasta. Pühapäeva hommikul Tallinna sõitvaile tantsijaile lisandub nädala teises pooles veel sama palju või rohkemgi lauljaid. Et läänlased tantsida ja laulda armastavad ning teevad seda hästi, näitab juba seegi, et kunagi varem po

Haapsalu võiks oma suuruse poolest olla äärmiselt mõnus jalgrattalinn, sest vahemaad on rattaga läbimiseks parajad. Kümmekonna aasta taguse ajaga võrreldes on jalgratturite elu lihtsamaks muutunud, kas või tänu Posti tänava remondile, kus nad on saanud oma rattateed. Juurde on tulnud ka hoidjaid, kuhu oma kaherattaline lukustada.

Valitsuse heakskiidu saanud planeerimisseaduse muutmise eelnõu läheb nüüd riigikokku arutamisele. Muudatuste mõte on muuta planeerimine lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks. Sam

Vormsi volikogus on taas arutlusel eelnõu, kuidas ikkagi määratleda, kes on valla püsielanik ja kes mitte. Võrreldes kevadel varem arutletud eelnõuga on praegune leebem. Püsielanike nimekiri koostataks nüüd avalduste alusel, ehk sinna sattumine oleks iga vallaelaniku vabatahtlik samm, mitte enam kellegi teise inimese otsus. Sell

Haapsalu kõrval Valgeväljal on vastakuti kahe poole huvid: ühel pool on Haapsalu linnavalitsus ning teisel pool liiva kaevandamisest huvitatud ettevõte ja maaomanik riik, keda esindab riigi metsamajandamise keskus (RMK). Linna üldplaneer