Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Täna kirjutab Lääne Elu kahest poisist, kes on otsustanud suve aktiivselt veeta ja endale autode pesemisega taskuraha teenida. Poiste ettevõtlikkus väärib vaid kiidusõnu. Üks maailma rikkamaid inimesi Warren Buffett alustas oma ärimehekarjääri golfiplatsi tiikidest sinna lennanud palle välja õngitsedes ja neid müües ning ajalehti jalgrattaga laiali vedades. Ning vaat kuhu välja jõudis. Muidugi ei piisa ainult pealehakkamisest, sest ettevõtluses on nüansse väga palju. Vara ärkamine, kulu ja tulu arvestus, hinnakujundus, tööajast kinnipidamine, maksude maksmine ning kõik muu, mis paljud t

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Taas on käes see aeg aastast, kui Lihulas muutub aktuaalseks skandaalne sammas. Lääneranna vallavalitsusse on jõudnud Eesti Leegioni sõprade klubi avaldus panna taas püsti mälestuskivi, õigemini selle teine koopia. Esimene ülespanek toimus mäletatavasti 2004. Toona sai kivi kalmistul olla napp kaks nädalat, misjärel Juhan Partsi valitsus selle öö varjus suurte jõududega teisaldas. Sestpeale on tehtud korduvaid katseid kivi või selle mõnda koopiat kuhugi paigaldada, aga ikka ebaõnnestunult. See, et 22 aastat pole asi õnnestunud, peaks ettevõtmise algatajaile andma vihje, et ehk võiks

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Narva on Eesti omavalitsemise tõeline häbiplekk. Augustis saab 35 aastat taasiseseisvumisest, selle aja peale on tekkinud pea kõikjal Eestis haldussuutlikkus, suuremal või vähemal määral. Aeg-ajalt on teisteski omavalitsustes tagasilööke, kuid suund tundub ikkagi olema aina asjatundlikuma ja seadusi järgivama asjaajamise suunas. Vaid Narvas läheb asi aina hullemaks. Tõesti, õigus näib olevat neil, kes ütlevad, et see linn tuleks võtta valitsuse kontroll

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Eile Taebla jaanitulega alanud pidude maraton jätkub täna, kui on jaanikud Piirsalus, Roostal, Kullamaal, Pangal ja Virtsus. Tõsisel huvilisel on niimoodi võimalik peolt peole käies trallitada kuni õige jaaniõhtuni välja. Muusikat ja meelelahutust on üritustel igale maitsele, vanusevahemikule ja rahakotile. Aasta lühimate ööde tähistamine jaanide ajal ongi suurema pidutsemise koht kui jõulud, mil päevad on omakorda lühimad. Eriti tänavune kalender annab pikaks pidutsemiseks hea võimaluse, kus nädalavahetus läheb üsna ühtlaselt üle jaanideks. Sestap manitseme pidutsejaid mõistlikkusele ja piiripidamisele. Ei mingit ülejoomist, -söömist, purjus peaga autorooli või ujuma minemist eg

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Meid on tabanud tõeline andmekeskuste uputus. Lühikese aja jooksul on teatatud kolme keskuse plaanimisest: Ristile, Lihulasse ja Jõgisoole. Nendega ilmselt asi ei piirdu. On väga tõenäoline, et mõni arendus on sedavõrd toores, et nende detailplaneeringute alustamise soovid pole kohalike omavalitsusteni jõudnud. Palju neist plaanidest teoks saab, on muidugi iseasi ja seda saame varsti näha. Pole keeruline leida põhjust, miks on andmekeskused kuumad investeeringud. Kõiksugu tehisarud vajavad neid suures koguses, mistõttu kasvab nende ehitamine üle maailma aina kiiremas tempos. Kui meieni jõuab kasvõi kaduvväike osa sadadest miljarditest eurodest, mida üle maailma andmekeskuste ehituseks kulutatakse, on ikkagi hästi. Kui mitte otse, siis kaude tõuseb sealt ka kohalikele tulu ja tekib

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] See, et enam-vähem ühel ja samal ajal laekuvad ajalehetoimetusse Haapsalu suurimat koalitsioonipartnerit Isamaad Läänemaal eest vedava Jaanus Karilaiu ja mulluste kohalike omavalitsuse valimiste järel end opositsioonis leidnud ekslinnapea Urmas Suklese arvamusartiklid, võib olla muidugi kokkusattumus. Seegi võib olla kokkusattumus, et Karilaid on oma kriitika märklauaks valinud eksmeeri ja Sukles kommenteerib omakorda peamiselt Isamaa juhitava linnavalitsuse ettevõtmisi. Siiski on selliste asjade kokkusattumist raske uskuda. Pigem on õige lihtsam ja loogilisem seletus: valimised on taas kätte jõudmas. Pilk kalendrisse ütleb, et parlamendivalimisteni tuleva aasta märtsis on küll veel

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Sel nädalavahetusel möödub 85 aastat eesti rahvast sügavalt haavanud juuniküüditamisest, kus meie helgemad pojad ja tütred eraldati oma perekondadest ja viidi sügavale Siberisse orjatööle. Samal ajal võitleb ukraina rahvas neljandat aastat selle nimel, et nende maad ei anastataks, neid ei orjastataks ega küüditataks, kaotades selles võitluses samamoodi oma parimaid poegi ja tütreid. Neil sündmustel on ühine nimetaja – meist ida poole jääv kurjuse impeerium, igipõline rahvaste vangla, mida pole valitseja, lipu, vapi või nime vahetus muutnud. Küüditatute mälestuse hoidmine, selle jäädvustamine, neist rääkimine on tähtis. Et see ei korduks, ei siin ega mujal, et inimesed teaks ega kaotaks valvsust. Ehkki lääneeurooplastele tuleb vene imperialismist rääkida justkui lasteaialastele, lihtsate sõnade ja kujunditega, otsekui puust ette tehes, ei tohi seda ometi lõpetada. Küllap saavad viimaks nemadki aru. Tänases lehes räägib välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, kuidas Venemaa ilmutab juba märke väsimusest ja meeleheitest. Pole ime, sest kogu maailmaga pole jaksanud ükski

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Uudis, et tänu ühe valvsa mehe kiirele tegutsemisele tabati telefonipetturite heaks töötav kuller, on kahtlemata hea. Tabati küll kõigest jooksupoiss, aga ehk hakkab temast hargnema kogu ahel ning politsei suudab viimaks leida ka petuskeemide organiseerijad ja täideviijad. Lootus, et neile kaotatud raha leitakse, on küll väike, aga seegi on võimalik. Mõni oli ühismeedias nobe tähelepanu juhtima tabatud kulleri kodakondsusele. Sellesama petuahela kullerist kõrgemal asuvad petturid räägivad tihtipeale aga soravat eesti keelt, kannavad taskus meie ID-kaarti ega tunne mingeid süümepiinu kaaskodanikelt kõigi nende säästude välja petmise juures. Mõistetagu ühtlasi hukka nemadki. Et ülejäänud petturid on seni veel vabaduses ja petuskeemid tõenäoliselt jätkuvad, ei tohi keegi endiselt valvsust kaotada. Seepärast kordame põhitõed uuesti üle. Mitte ükski asutus ei küsi mitte iialgi

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Mullune Haapsalu Tagalahe uuring näitas, et lahes on tavapäratult palju biomassi ja nitraate. Eesti rannikuveekogudest on Tagalaht kõige kehvemas seisus, on juba pikka aega olnud. Ja nüüd hakkab selle põhjus viimaks välja paistma: merevee solkimist liigsete toitainetega pole ikka veel seisma saadud. Ehkki sihitu lämmastikväetise külviga silma paistnud kolhoosiajast on pea neli kümnendit möödas ja nii mõndagi on vahepeal reovee lahte pääsemise tõkestamiseks ära tehtud. Suvel on liigse toitaine probleem väiksem: veetaimed püüavad nitraadid kinni ja kasutavad neid kasvamiseks, suisa vohamiseks, tekitades teistsuguse probleemi. Kui vaadata biomassi kaalu iga ruutmeetri kohta, ei ole Tagalaht mitte veekogu, vaid hoopis džungel, sest meres on taoline vohamine tavapäratu. Talvel taimede kasvuperioodi lõppedes on ülemäärased nitraadid aga taas platsis. Lühidalt on nii, et keegi või miski reostab Tagalahte. Kes või mis see on, seda teadlased veel uurivad. Aga selge on, et kuni seda reostusallikat või -allikaid ei tuvastata ning nitraatide voolule piiri ei panda, on kõik ilusad kar

  Lasteaialaste arv Haapsalus on kahe aastaga kahanenud saja võrra, terve kuuendiku, mistõttu ei alusta uuel õppeaastal enam kaks lasteaiarühma. Loomulikult on selle juurpõhjus vähene sündimus ja lasteaiad on esimesed asutused, mis selle trendi teele jäävad. Õige pea tuleb Haapsalu linnal kärpekääridega minna koolide kallale. Sündimuse suurendamiseks pole linnavalitsusel just erilisi hoobi. Kui juba riigi valitsus ja riigikogu ei suuda iivet kerkima panna, ei jaksa seda omavalitsuski. Niisiis tuleks Haapsalul lasteaia- ja koolivõrgu säilitamise nimel minna ikkagi seda teed, et üritada suurendada omavalitsuse elanikkonda, just nimelt lastega perede võrra. Siia tuleks püüda saada aa