Silt: lääne elu juhtkiri

Pole inimest, kes ei tahaks oma lastele parimat –parimat kasvukeskkonda, haridust ja ettevalmistust eluks. Teed selleni näevad inimesed isemoodi. Kui nüüd said Lääne-Nigula valla Martna lasteaiaõpetaja ja juhtkond heast haridusest aru täiesti erineval viisil, läks õpetaja vallandamisega valesti päris palju asju.

Nädalavahetusel kutsusid Eestimaa avatud talud endale kümnendat korda külalisi. Sündmus on ellu kutsutud, et anda hea võimalus näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kui mitmekesine on maaelu. Põllumajanduse ja toidu kasvatamise kõrval võtab üha enam ruumi maaelu mitmekesisuse tutvustamine.

Fraasi „ei tasu ära“ kuulevad maainimesed nii tihti, et see mõjub juba aksioomina: väitena, mida ei pea tõestama, sest nii lihtsalt on. Sellega õigustab end riik, kui paneb kinni postkontorid või jätab doteerimata bussiliinid, mida transpordifirmal ei tasu pidada.

Haapsalu linnal oli plaan toetuse abil remontida pitsikeskus. Omaosalus remondiks oli kavas saada turismiinfokeskuse maja müügist ja kolida selle tegevus pitsikeskusesse. Läks aga nagu ikka: idee oli üllas, aga kukkus välja teisiti. Ei saadud pitsikeskuse maja remondiks raha, turismiinfokeskuse maja müük esimesel katsel ei õnnestunud ja pitsikeskuse naised pidi hakkama turismiinfot jagama selleks koolitust saamata.

  Täna täpselt 35 aastat tagasi ilmus Lääne Elu esimene number. Kui panna toonane ja tänane leht kõrvuti, on need nagu öö ja päev. 35 aastaga on muutunud maailm ja sellega koos ka ajalehtede kujunduspõhimõtted ning ajakirjanduski.

Muinsuskaitse on teema, mis võib vahel harja punaseks ajada. Ühelt poolt neil, kes leiavad, et muinsuskaitse on oma nõudmistega omanikul turjal – käsib, poob ja laseb ning keelab igasuguse tegevuse ja arengu. Teiselt poolt neil, kes leiavad, et omanikele antakse liialt vabad käed ja nii rikutakse või hävitatakse kaitsealuseid objekte. Tegelikult on ka muinsuskaitses, nii nagu igal muul elualal, oluline tasakaal. Liiga suurelisi omanikke tuleks tagasi maa peale kutsuda ja mõistlikule tegutsejale ei tohiks liialt päitseid pähe panna.

Eestirootslaste suurpidu on peetud, suurem ja võimsam kui kunagi varem. Haapsalu piiskopilinnuse õuel said laupäeval kokku 1200 lauljat-tantsijat-pillimeest, korraldusmeeskonna liikmed ja vabatahtlikud, kes peo kordaminekule kaasa aitasid. „Ilus pidu oli,” tõdes vähemalt suurem osa neist, kes laval ja tantsumurul või pealtvaatajana peost osa said. Eks peo õnnestumise nimel ole ka kolm aastat vaeva nähtud.

Palivere osavallakogule ei meeldi kohe üldse, et aleviku naabruses asuvas Kaasiku külas tahetakse uurida liivavarusid, sest sellele võib ju järgneda uue karjääri avamine. See, et seal liiva on, on teada juba nõukogude ajast. Toonased uuringud olid paraku nii pealiskaudsed, et ei anna varude suurusest ja kvaliteedist tõest ülevaadet. Sellepärast tahabki OÜ Lääne Teed geoloogiliste uuringutega saada selgust, kas ettevõtmisel oleks jumet. Ahvatlevaks teeb võimaliku kaevandamise varude ülimalt soodne asukoht, sest väljaveotee on lähedal. Palivere kandi rahvas on aga seda meelt, et paarikümne hektari suurust maa-ala, kuhu karjäär võiks tekkida, saaks hoopis mõistlikumalt kasutada. Osavallakogu koosolekul jõuti seisukohale, et see on ilus koht, kus on mitmekesised sportimis- ja liikumisvõimalused. Kohalike jaoks on see alevilähedane perspektiiviga koht, kus võiks kunagi olla kas tootmismaa või miks mitte ka elamumaa.

Aastaid on Eestis olnud arusaam, et omand on püha ja puutumatu, kuid praegu ametis olev valitsus soovib üha enam inimeste käes olevat vara maksustada. Kui seni oli maksustatud vaid maa, seejuures kodualune maa oli aastaid maksuvaba ehk maksu tuli maksta vaid suurmaa ja mitme elukoha omanikel, siis nüüd kuulub maksu alla kogu maa ja lisaks on plaan maksustada ka autod. Viimase seaduse jättis president küll esialgu välja kuulutamata ja maksu edasine arutamine on praeguse seisuga liikunud teadmata tulevikku.

Keskkonnaamet uurib juba viis kuud, kes vastutab selle eest, et metsateomasinad keerasid segi Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama, kaitsealuse Laelatu puisniidu, mida lõhestavad poole meetri sügavused roopad nagu lahtine haav. Tõsi, et olla korrektne, tuleb märkida, et menetluse algatas amet märtsis, kuigi „vastutav spetsialist“ oli roopad avastanud jaanuaris. Mingil põhjusel otsustas ametnik selle enda teada jätta ja kontrollida rikkumise ulatust siis, kui lumi on läinud, aga ei teinud seda ka siis.