Silt: lääne elu juhtkiri

Järgmisest nädalast ilmub Lääne Elu paberleht senise kolme korra asemel kaks korda nädalas. Teisipäevane ilmumiskord jääb paika, nelja- ja laupäevase lehe asendab aga reedene leht. Lääne Elu pole graafiku muutmise juures üksi. Kümnendeid kehtinud ilmumisgraafikut ei muudeta kergel käel. Sama sammu on sel sügisel sunnitud tegema suur osa maakonnalehti üle Eesti. Sammu peamine põhjus on ajalehti postkastidesse toimetava riikliku monopoli Omniva hinnakirja muutus. Laupäeviti ilmumine on edaspidi ajalehtedele lihtsalt talumatult kulukas. Üks muutus, mida reedene ilmumine loodetavasti kaasa toob, on Lääne Elu varasem jõudmine tellijate postkasti, sest lisaks kõrgele hinnale on laupäevane kojukanne toimunud ka üsna ebastabiilselt. Kuigi kojukande asjus toimetus midagi lubada ei saa – võime ainult loota –, oskame lubadusi jagada muu suhtes. Kõige tähtsam lubadus on see, et lugeja ei kaota midagi: nii teisipäevane kui ka reedene ajaleht on vastavalt paksemad. Teisipäeval ilmuv paberleht on 12 ja reedene 16 lehekülge paks – ehk teisisõnu jõuab lugejateni täpselt sama arv lehekülgi nädalas kui seni. Teine lubadus on see, et Lääne Elu ei muuda tellimishinda, erinevalt mõnest teisest

  Lääne-Nigula vald otsustas aidata vanemaid, kes transpordivad oma last kauge maa taha huvikooli. Aidatakse vaid osaga, loomulikult, sest kogu transpordikulu kinnimaksmine käib valla eelarvele üle jõu. Aga piskustki on abi, see näitab, et vallavalitsus hoolib oma lastest ja tahab, et neil oleks teha midagi huvitavamat ja arendavamat kui koguneda õhtuti bussipeatusse või poe juurde, kraagelda ja kahtlase väärtusega kraami tarvitada. Aga riik seda ilmselgelt ei taha. Mitu aastat järjest on kahanenud riigi makstav huvihariduse toetus. Sellal kui elukallidus tõuseb ja huvikoolide endi ülalpidamise kulu kasvab. Tõenäoliselt ei too leevendust ka tuleva aasta riigieelarve, vastupidi – jälle näeme selle toetuse kärbet. Ilmselt ei jätku ka riigikogul mehisust huvihariduse toetust suuremaks hääletada. Riigikoguliikme palga juures ju keegi huvikooli toetamist ei vaja, pealegi on Tallinnas huviharidus kodu lähedal kättesaadav. Kauged huvikoolid ja vähene sissetulek on maakohtade mur

Kultuurielu ümberkorraldamise protsess läks Lääneranna vallale maksma üle 10 000 euro. Lisaks tekitas see aasta tagasi ametisse asunud vallavõimule omajagu kehva mainet. Hoolimata sellest, kuivõrd ausate ja mõistuspäraste kavatsustega viidi ellu kultuuri- ja noortekeskuse juhi töölepingu lõpetamine ning vallavalitsusse kultuuri- ja kogukonnanõuniku ametikoha tekitamine, ei pidanud asi siiski juriidiliselt vett. Ja seda ütles nüüd ka Pärnu maakohus. Samuti ei näinud tehtu muidu hea välja. Asjasse segatud isikud on varem olnud vastaspooltel – näiteks Virtsu kultuurimaja sulgemise vaidluses kaks aastat tagasi – ning nüüdne samm paistis väljapoole kui tagasitegemine varasemate alanduste eest. Ehkki ei tahaks uskuda, et see vallavalitsusel mõttes oli. Kas Läänerannal on mõistlik kohtuotsus edasi kaevata, lootuses hüvitise maksmisest pääseda? Võibolla. Samas toob asja menetlemine järgmises kohtuastmes kaasa uued kulutused. Nii on vallavalitsusel ehk hoopis mõttekas kaotus alla neelata

Nagu tänasest Lääne Elust lugeda saab, tuli Lääneranna volikogul lappida Lääneranna gümnaasiumi rahalist puudujääki. Mis kooli kohta välja koorus, ei meenuta eriti nüüdisaegset raamatupidamist, vaid pigem mõne kolmanda maailma riigiasutust. Volikogu pidi raha andma olukorras, kus volinikud tõdesid, et hea oleks, kui näeks, kuidas mitut koolimaja haldava Lääneranna gümnaasiumi eelarves kütte- ja elektrikulust tekkinud puudujääk täpsemalt jaotub. Ehk milline maja kui palju raha neelab. Paraku neil seda infot istungil polnud. Nii palju on teada, et täbara finantsolukorra taga on Lihula uus koolihoone. Milline on selle osa ühendkooli prognoositavast elektri- ja küttekulust, ei teadnud kooli direktor aga päev hiljemgi ajalehele öelda. Kui suuremate kommunaalarvete taga pole mitte uue koolimaja valesti seadistatud kütte- ja ventilatsioonisüsteem, vaid püsikulu paratamatu kasv, on asi keh

Kliimaministeerium otsustas viimaks, et on aeg hakata premeerima tuuleparkide planeeringuid kehtestavaid omavalitsusi. Ehkki niinimetatud tuulehoo preemia on alles määruse eelnõu, mitte määrus, on omavalitsustel viimane aeg hakata sellega arvestama. Toetust saab kasutada kohaliku elu parandamiseks, näiteks koolide ja teiste avalike hoonete uuendamiseks, kergliiklusteede rajamiseks, kohalike energia- ja salvestuslahenduste loomiseks ning kriisivalmiduse parandamiseks. Ehk põhimõtteliselt käib toetuse kasutusvaldkondade alla suur hulk omavalitsuse investeerimistegevust. Riigi mõistes on toetuse kogusumma küll väike, ühe omavalitsuse maksimumtoetus veel väiksem, kuid valla mõõtkavas on summa suur, sellega võib paljugi peale hakata. Lihtsalt tuleb esimeste seas jaole saada, sest toetust jagatakse põhimõttel „kes ees, see mees”. Aga selle põhimõtte kallal tahakski nuriseda. Samal põhimõ

Haapsalu volikogu hääletab kuu lõpus uut eelarvestrateegiat. Strateegia projekt oli seni avatud aruteluks ja linnakodanikud said sinna oma ettepanekuid lisada. Võimalust kasutati ja osa ettepanekuid läks linnajuhtide sõnul käiku ka. Igal juhul on volikogus hääletamisele tulevas eelarvestrateegias näha algse versiooniga võrreldes muudatusi. Kas need on muudatused paremuse suunas ja kas eelarvestrateegia sellisena linnale sobib, saab nüüd otsustada juba volikogu. Peamine kulu, mille tegemisega eelarvestrateegias arvestama peab, on kulutused linna allasutuste ülalpidamisele ja palkadele. Allasutusi on palju, lasteaedadest ja koolidest raamatukogude ja muuseumideni. Seal muudatusi väga teha ei saa, peaaegu üldse mitte, ning ega seda keegi kavatsegi. Ükskõik, millist nimekirja või parteid linnavõim parasjagu ka ei esindaks. Küll aga saab iga järgnev linnavõim oma eelistusi näidata eelar

Elame järjest vananevas ühiskonnas. Haapsalus on eakaid näiteks veerand elanikkonnast, üle kolme tuhande inimese, ning see arv kasvab. Paraku kasvab koos keskmise elueaga ka üksildaste inimeste arv. Üksilduse häda ei ole ainult selles, et pole kellegagi rääkida, oma muresid ja rõõme jagada. Probleem on selleski, et üksikul eakal võib tekkida vaikselt süvenev tervisehäda ning kui ta ise arsti poole ei pöördu, seda liigseks vaevaks peab, siis pole kedagi teda ümber veenmas. Regulaarne suhtlus teise inimesega hoiab lisaks eaka vaimu virge ning vähendab niimoodi kaht riski: võõrandumist ja mäluprobleemide tekkimist. Nii et tegelikult oleks meil vaja suhelda oma eakatega. Neil eakail, kel o

Kevadel avaldas Lääne Elu juhtkirjas lootust, et ehk lõppeb tänavuse suvega Haapsalu peatänava üle mõistuse pikaks veninud lugulaul. Teatavasti on viimased viis aastat väikeste vahedega Posti tänavat ehitatud ja ümber ehitatud. Tänavu kevadel paistis, et ehk saab suvise vuukide uuesti täitmise ja ülekäiguradade parandamise järel tänavast viimaks asja. Nagu näha, pole asja saanud. Hoopis saaga venib edasi ning ehitaja YIT AS ja Haapsalu linnavalitsus kirjutavad sellesse aina uusi salme. Viimase salmi kohaselt on rumal hoopis tellija, st linnavalitsus, kes esiteks tahtis odavamat, aga sobimatut vuugitäidet ja teiseks ei teinud midagi selleks, et sool teistelt tänavatelt soola mittekannatava

Mälumängu- ja bridžiõhtud aitasid 1990ndatel Haapsalus üle elada pika ja sündmustevaese madalhooaja. Siis kadus mälumängult linnavalitsuse toetus ja üsna peatselt hääbus ka kilbade korraldamine. Nüüd on entusiastide eestvõttel kohalik mälumängusari taas käivitatud ja sedavõrd edukalt, et tänavu tuli seada piir osalevatele võistkondadele – rohkem kultuurikeskuse rõdusaal lihtsalt ei mahuta. Samal ajal on Läänemaal mälumänge, mida on kümnendeid järjepidevalt läbi viidud. Näiteks selgub tänases Lääne Elus avaldatud artiklist, et Kõmsil korraldataval Karuse mälumängul täitub tänavu poolsada aastat. Sarnaselt Haapsaluga täheldavad ka maal peetavate kilbade eestvedajad aktiivsuse kasvu. M

Vormsi ja veel kolme laevaliini reederi hange sai uue pöörde, kui riigihangete vaidluskomisjoni VAKO otsusel tühistati Saaremaa firma Tuule Liinid hankevõit ja esimeseks kerkis tallinlaste Spinnakeri pakkumine (kelle kaebuse peale VAKO ka asja uuris). Tõenäoliselt ootavad ees kohtulahingud, sest varasemal hankel võiduta jäänud saarlased ei kavatse nüüd asja niis