Silt: lääne elu juhtkiri

  Keset Nigula küla pesitsevaist kurgedest ühel avaldus mullu komme rünnata mõnda autot. Kindlasti oli sellel mingi põhjus – võibolla mõne autoga seotud, võibolla mitte. Aga igatahes on hirm selle ees, et kurg tema autot toksib, ajanud ühe külaelaniku sedavõrd ärevile, et ta on asunud linde vaenama ja nende pesa lõhkuma. Lisaks on ta enda liitlaseks saanud vallavalitsuse ametniku, kes taotles kurepesa eemaldamiseks keskkonnaametilt luba. Keset kurgede pesitsusperioodi. Õnneks amet seda ei andnud. Üks on asja moraalne, inimlik külg – mis on küll inimese mõttes, kes läheb linnu pesa lõhkuma? Lapselt küsitaks: kas sul oleks hea, kui keegi sulle nii teeks? Täiskasvanule on justkui

Haapsalu peatänav on 2021. aastast olnud suviti ehitustanner, erandiks oli vaid 2023. aasta. Posti tänav ehitati ümber, siis jätkati remondiga, siis vahetati ohtlikke ülekäiguradu, siis katsetati uusi vuugitäiteid. Algav suvi ei tule erinev: plaani kohaselt on tänav lõikude kaupa remondis sügiseni välja, kuni kividevaheline vuugitäide saab vahetatud. Posti tänava remont on kui kangelassaaga, millel lõppu ei paista ja kuhu igal aastal lisatakse uusi värsse. Küllap ei näinud taolist saagat sündimas ei varasem linnavõim, kes tänavale riigi eraldatud pandeemi

Aastaid on omavalitsused maksnud kokku palju rohkem matusetoetust kui sünnitoetust. Ennekõike seetõttu, et lahkunuid ongi rohkem. Juurde sündivate laste arv jääb kolm kuni neli korda alla neile, keda matame. Seda näitab ka Eesti rahvaarvu muutumine: paaril viimasel aastal on rahvaarv vähenenud just seetõttu, et sündide ja surmade seis on paratamatult surmade poo

Mullu sai Hiiumaa viimaks Vabadussõja mälestusmärgi. Pikka aega oli Hiiu ainus maakond, kus sellist mälestusmärki polnud. Hiidlased planeerisid aastaid, vahepeal kerkis monumendi rajamise hind mitu korda ja viimaks pidi abikäe ulatama ka Eesti riik. Aga valmis see mälestusmärk sai, on omapärane ja igati uhke. Mälestusmärgi rajamisest innustust saanuna otsivad hiidlased nüüd üle Eesti surnuaedadest Vabadussõjas osalenute haudu. Enamik neist on maetud kodusaarele, kuid osa on sängitatud mulda ka mandril, näiteks Haapsalus. Esmaspäeval tähistasidki Hiiumaa m

Lihula muusika- ja kunstikoolil on põhjust Haapsalule kade olla. Ehkki seal on ühes õppeasutuses antud kunsti- ja muusikaharidust mitu kümnendit, pole seal pandud kooli nimeks Muku. Ega üheski teiseski linnas, kus ühendkool annab mõlemat huviharidust, näiteks Märjamaal, Tapal, Vändras, Mustvees ja Ahtmes. Haapsalus kaalutakse koolile lühendnime Muku, mis nii ilusti sobiks populaarse Eesti kunstimuuseumi (Kumu) alustatud trendiga. Nii oleks Haapsalu igapidi moekas – nii huvihariduse liitmise kui ka lühendi kasutamise poolest. Ühe lapsevanema algatatud ja mitukümmend allkirja saanud petitsioon nõuab ent Haapsalu muusikakooli kui juriidilise isiku lõpetamisotsuse tühistamist. Emma-kumma kooli lõpetamine on koolide liitmiseks vajalik samm ja see on optimaalsem lahendus kui nullist uue kooli

Kahtlemata teeb kohaliku tarbijate ühistu juhile Raimond Lunevile tuska, et 800 elanikuga Taeblasse otse Coopi poe taha kerkib veel üks kauplus. Selles mõttes võib isegi aru saada, et ta üritab konkurendile kaikaid kodaratesse loopida. Kui muinsuskaitse leiaks, et lagunevad tööstushooned peidavad endas midagi väärtuslikku, siis tähendaks see suuremat investeeringut, uuringud võtaksid aega, nii et ehitus viibiks ja võibolla kaoks võimalikul rivaalil üldse huvi Taeblasse laieneda. Võib mõista, miks Lunev seda teeb, aga mitte seda, kuidas ta seda teeb. Viidates sellele, et müürijupp pole mitte ainult väärtuslik, vaid ka kohaliku identiteedi kandja, on manipuleeritud inimesi müürikatke kaitseks allkirja andma. Identiteet pole midagi, mis tekiks tühjalt kohalt. Enesetaju ei saa kanda miski, millega pole seost. Seos võiks tekkida, kui tondilossist oleks leitud midagi enneolematut ja kaitset

Tänapäeval käib metsaraie ööpäev ringi – harvesterid ei peatu ka öösel, vaid müttavad võimsate prožektorite valgel edasi. Masinad on hirmkallid, nii pigistatakse nende tööpäevast maksimum välja. Küllap käis raie samamoodi ka Matsalu kaitsealal lagastatud kinnistuil. Samuti ei ole sedavõrd suuri tükke võimalik puhtaks raiuda ühe ööpäevaga. Nii et mistahes ajal näiteks nädala jooksul sealt mööda sõitnud keskkonnaametnik võinuks minna uudistama, et mis toimub. Kaitsealal. Novembri tüma maaga. Aga ei läinud. Seda, et ükski keskkonnaametnik sel ajal Haapsalu ja Lihula vahet ei sõitnud, on väga raske uskuda. Pigem ignoreerisid nad silme all toimuvat rikkumist seni, kuni selle jäljed justkui iseenesest lumevaiba alla kadusid. Lühidalt käituti sarnaselt Laelatu rüüstega. Märgati küll, aga mi

  Kooliharidus on Eestis tasuta. Kahjuks sada protsenti tasuta asja pole olemas. Nii on ka kooliskäimisega: ehkki laps saab koolist õpikud, peab tema pere ostma vihikud ja ranitsa, kehaliseks kasvatuseks vajalikud riided ja jalatsid, pinali, pliiatsid ning palju-palju muud. Raha kulub ka klassiõhtutele, õppekäikudele ja muule ühistegevusele. Lapse koolitamine ei käi tasuta, kõik lastega pered teavad seda ning on sellega leppinud. Nüüd, reaktsioonina pealinna eliitkooli lapsevanema kaebusele, leidis ministeerium, et tasuta hariduse põhimõttest lähtudes ei tohi ühes kindlas kohas lastevanematelt raha küsida. Need on õppekavaga seonduvad õppekäigud. Ehk et ajalootunni jätkuks ei tohi

Iraani sõda ja sellele järgnenud Hormuzi väina blokaad rabasid põllumehi täiesti ootamatust küljest. Et mõnda väetist toodetakse peaasjalikult maagaasist, on nende suurimaks tootjaks kasvanud pindalalt väike, aga gaasimaardlailt suur Katar. Kes jäi nüüd valele poole blokaadi koos oma gaasi- ja väetisetoodanguga. Otse loomulikult kerkis selle peale väetiste hind maailmaturul, kohati kuni 70 protsenti kuu-paari taguse ajaga võrreldes. Kasv ei olnud sedavõrd suur kui 2022. aastal, kui maagaasi ja sel põhinevate väetiste ostmine agressorriigilt Venemaalt enam kõne alla ei tulnud, kuid väga suur sellegipoolest. Lootust tulevast saaki kallimalt maha müüa ja sedakaudu väetisele kulunud summa

Tänases Lääne Elus on kaks haridus- ja teadusministeeriumi puudutavat lugu. Esimeses neist selgub, et ministeerium jättis kooli kantselei ilmselge näpuvea tõttu Haapsalu linna algkooli ilma veerandist miljonist eurost. Selle tagajärjel kannatab nüüd kõigi Haapsalu koolide rahastamine, sest ministeeriumil pole huvi ega tahtmist aidata seda auku kuidagi lappida. Tegite vea – nüüd kannatage ja jääge edasi vaesteks, väike ja vähetähtis ääremaa. Tallinna või Tartu eliitkooli puhul oleks see summa eelarves jalamaid leitud. Teine artikkel on siinsamas kõrval: see on sadade mälu- ja kultuuriasutuste ning õpetajate pöördumine minister Kristina Kallase poole, et ka väiksemate võimalustega perede