Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Mullune Haapsalu Tagalahe uuring näitas, et lahes on tavapäratult palju biomassi ja nitraate. Eesti rannikuveekogudest on Tagalaht kõige kehvemas seisus, on juba pikka aega olnud. Ja nüüd hakkab selle põhjus viimaks välja paistma: merevee solkimist liigsete toitainetega pole ikka veel seisma saadud. Ehkki sihitu lämmastikväetise külviga silma paistnud kolhoosiajast on pea neli kümnendit möödas ja nii mõndagi on vahepeal reovee lahte pääsemise tõkestamiseks ära tehtud. Suvel on liigse toitaine probleem väiksem: veetaimed püüavad nitraadid kinni ja kasutavad neid kasvamiseks, suisa vohamiseks, tekitades teistsuguse probleemi. Kui vaadata biomassi kaalu iga ruutmeetri kohta, ei ole Tagalaht mitte veekogu, vaid hoopis džungel, sest meres on taoline vohamine tavapäratu. Talvel taimede kasvuperioodi lõppedes on ülemäärased nitraadid aga taas platsis. Lühidalt on nii, et keegi või miski reostab Tagalahte. Kes või mis see on, seda teadlased veel uurivad. Aga selge on, et kuni seda reostusallikat või -allikaid ei tuvastata ning nitraatide voolule piiri ei panda, on kõik ilusad kar

  Lasteaialaste arv Haapsalus on kahe aastaga kahanenud saja võrra, terve kuuendiku, mistõttu ei alusta uuel õppeaastal enam kaks lasteaiarühma. Loomulikult on selle juurpõhjus vähene sündimus ja lasteaiad on esimesed asutused, mis selle trendi teele jäävad. Õige pea tuleb Haapsalu linnal kärpekääridega minna koolide kallale. Sündimuse suurendamiseks pole linnavalitsusel just erilisi hoobi. Kui juba riigi valitsus ja riigikogu ei suuda iivet kerkima panna, ei jaksa seda omavalitsuski. Niisiis tuleks Haapsalul lasteaia- ja koolivõrgu säilitamise nimel minna ikkagi seda teed, et üritada suurendada omavalitsuse elanikkonda, just nimelt lastega perede võrra. Siia tuleks püüda saada aa

  Tänavu esimese kvartali keskmise palga kasv on üllatavalt suur ja peaks tegema tuju rõõmsaks. Ehkki lähemal vaatlusel paistab kasvu kiirenemise põhjusena kätte tulumaksusüsteemi muutus, nagu ka Eesti Panga analüütik tänases Lääne Elus märgib, on kasv iseenesest märkimisväärne. Järgmises kvartalis jõuab palga kasv ka miinimumpalga saajateni, nii et keskmise palga tõus peaks jätkuma. Läänemaa puhul teeb aga muret süvenev lõhe Eesti keskmisega. See lõhe oli olemas juba aastaid tagasi, on kogu aeg olemas olnud, sest alati on pealinnas ja selle lähemas ümbruses rohkem palka saadud kui ääremaal. Kuid viimaseid aastaid võrreldes paistab silma, et erinevus Eesti keskmisega aina kasvab.

Kolm nädalat tagasi ründas grupp kuuenda ja seitsmenda klassi poisse Vastseliina gümnaasiumis kaasõpilast. Sotsiaalmeedias kirjeldati, et poissi peksti rusikate, jalgade ja kaigastega. Juhtum toimus kooliõues, õpetajaid lähedal polnud. Poiss saadeti koju, kiirabi ei kutsutud. Kolm päeva tagasi ründas Lääneranna gümnaasiumi Lihula koolimajas kaheksanda klassi poiss teist kaheksanda klassi poissi, pekstes teda jalgade ja rusikatega. Grupp koolikaaslasi vaatas pealt ja filmis, video ringles sotsiaalmeedias. Juhtum toimus koolimajas tunni ajal, õpetajaid lähedal polnud. Vastseliinas ja Lihulas juhtunu kohta ei saa öelda, et need koolid oleks kuidagi eriti ükskõiksed või tolereeritaks seal

Esimest korda toimunud üle-eestiline avatud tehaste päev läks Läänemaal igati korda. Üleskutsele reageeris neli tehast – kohalikest tööstusettevõtetest ühed suuremad –, kes näitasid kahe päeva jooksul igasugu huvilistele, õpilastest tööle soovijateni, oma tootmist ja toodangut. Kui Läänemaal rohkesti kanda kinnitanud teenindusettevõtteid – hotelle ja söögikoh

Vormsi volikogu valiski vallavanemaks oma esimehe Tanel Viksi, just nagu eelmine Lääne Elu paberleht ennustas. Mingi keerukas ennustus see polnud: Viks oli ise öelnud, et talle tehti ettepanek vallavanemaks hakata (mõni ironiseerija nüüd ütleks, et ju ta ise endale selle ettepaneku tegi) ning tema juhitud Isamaa nimekirjal on volikogus enamus. Nii et kuna tal oli tahe vallavanemaks saada, oli see vormistamise küsimus. Küll aga võinuks asja vormistada korrektselt. Ükski volikogu ei tee nii, et esimees valitakse vallavanemaks, aga ta jätkab istungi juhatamist, olles samal ajal justkui esimees edasi. Istungit võiks edasi juhatada aseesimees või tema puudu

Lääneranna vallas andis 65 inimest allkirja, et tuua vald Lääne maakonna koosseisu. See on üle ühe protsendi valla elanikkonnast, mis valla põhimääruse kohaselt tähendab, et volikogu peaks teemat arutama. Seda Lääneranna vald vallavanem Tarvi Sitsi sõnul kavatsebki teha. Kui neli valda haldusreformi käigus Läänerannaks ühinesid, oli kuulumine Pärnu maakonda k

Lääne-Nigula volikogu hakkab järgmisel istungil juunis hääletama oma esimehe umbusaldust. Sven Köster on ses ametis olnud kõigest paar kuud, saades volikogu esimeheks pärast läbikukkunud hääletusi ning juba ühe volikogu esimehe ametisse nimetamist ja maha võtmist. Valimistest on möödas seitse kuud, aga volikogul ei ole ikka eriti mahti päris töö kallale asuda, sest esimehe tooli täitja teema võtab suurema osa ajast. Kadrill on 18. sajandil populaarseks saanud seltskonnatants, mis koosnes mitmest osast ja mille käigus vahetasid tantsijad omavahel korduvalt kohti. Kadrilli tantsimine on sobiv võrdlus ka Lääne-Nigula tegevusele. Kahtlemata on Lääne-Nigula volikogus piisavalt võimekaid inimesi, nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolel, kokkuvõttes piisavalt, et kadrillitants ära lõpetada ja päriselt tööle asuda. Lääneranna vald on hea näide, kus volikogu asus juhtima volinikukogemus

Nõva mitme kümnendi pikkune ootus saab aasta pärast viimaks tasutud: sadamasse tuleb tankla. Seda juhul, kui Lääne-Nigula vallavolikogu annab täna heakskiidu vallavalitsuse plaanile pidada kütusefirmadega tankla rajamiseks läbirääkimisi. Tanklat on Nõva sadamasse hädasti tarvis, on juba ammu tarvis olnud. See ei ole ainult regionaalpoliitiline vajadus, et kohalikud kalamehed ei peaks käima mitmekümne kilomeetri kaugusel kütusepaake täitmas. See on ka turismi vajadus. Soome või Rootsi paaditurist, kes planeerib oma reisi Eesti sadamais, ei kipu neisse, kus ta vajadusel kütust võtta ei saa. Isegi kohalik paaditurist ei taha sinna minna. Sadamatanklatest on meil suur puudus. Haapsalus on kaks – Alexela Suur-Holmi ja Jetoil Westmeri sadamas; lisaks on Alexela tankla Dirhamis. Terve maakonna peale kolm, samas kui merepiiri on meil sadu kilomeetreid. Lisaks Nõvale on tankla puudu näiteks

Haapsalu linna allasutus Haapsalu Spordibaasid küsis Eestis tegutsevailt suurematelt pankadelt laenupakkumisi, et investeerida siinse veekeskuse suurde ümberehitusse. Ootamatult ei saadud ühtki pakkumist; pakkumine tuli vaid korduva küsimise peale ja klausliga, et volikogu peab sellele garantii andma. See on esmapilgul imelik asjade käik. Veekeskus kuulub allasutuse kaudu Haapsalu linnale. Linn on kogu aeg seda rahastanud ja näha pole ühtki põhjust, miks ei peaks ka edaspidi rahastama. Ometi küsib pank sellele nüüd volikogu kinnitust, andes ette ka minimaalse summa, mille eest tuleb tulevikus veekeskuselt teenuseid osta. Justkui oleks kahtlus, et linn kavatseb veekeskuse asja ees, teist taga hüljata. Isegi pärast seda, kui on aidanud ise selle renoveerimiseks toetust küsida. Ilmselt pangad siiski ei kahtle, et Haapsalu linn tahab oma allasutust edasi toetada. Pigem on tõik, et laen