Silt: lääne elu juhtkiri

Haapsalus kahest garaažist avastatud antisanitaarseis tingimusis peetud kassidest on nüüd osa hukkunud ja osa terveks ravitud. Osa ellujäänuist on leidnud endale to

Raamatukogud on üks eestlaste üldise hariduse, kultuuri, lugemuse ja laia silmaringi nurgakive. Ühed vähesed alles jäänud meelelahutajad maapiirkondades, mis ei kahjusta tervist nagu alkoholitarvitamine ega kurna rahakotti nagu online-hasartmängud. Kui vähegi suuremat pilti vaadata, peaks riik raamatukogusid koos spordisaalide ja kultuurimajadega toetama nii, kuis vähegi võimalik, sest alternatiivid on pikas perspektiivis tervisekassale ja sotsiaalhoolekandele

Eestis visatakse aastas ära kümneid tuhandeid tonne täiesti söömiskõlbulikku toitu. Ja Eesti pole Euroopas veel see kõige hullem. Lääne pool, kus küllust lettidel on olnud pikemalt, läheb toitu raisku veel palju enam. Mis aga ei tähenda, et eestlased peaksid end oma raiskamise juures hästi tundma. Eriti kui vanemad põlvkonnad mäletavad hästi kaubapuudust poodides ja seda, mida nende vanemad toidu austamisest rääkisid. Söök tuli raskelt kätte, higi ja vaeva või keeruliste tutvuskanalite kaudu letialusest kaubandusest. Toitu ei visatud naljalt ära. Seetõttu on Haapsalu toidukapp suurepärane algatus. Kapp suudab päästa vähemalt osa muidu prügikasti lendavast toidust, iga päev kümmekond kilo. Poodide igapäevase käibe juures on see kogus köömes, seega ei hakka see märkimisväärselt kaupmeeste ja toidutootjate rahakotile. Pealegi, prügikasti maanduva toidu eest jääks neil raha niikuinii saam

Mida on Soomes ja Norras kummaski viis, Rootsis üks ja Baltimaades ei ühtki? Õige vastus on Unesco globaalne geopark. ÜRO haridus- ja kultuuriorganisatsioon Unesco on loonud sellise tähistuse aladele, mis kasutavad oma geoloogilist pärandit avaliku tähelepanu tõmbamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks teemadel nagu ülemaailmne kliimasoojenemine, meie planeedi ressursikasutuse jätkusuutlikkus ja looduskatastroofide riskide vähendamine. Ehk lühidalt: tähtsad teemad, mida seob ühte huvitav geoloogia. Nüüd, kui hästi läheb, tekib Balti esimene Unesco globaalne geopark Loode-Eestisse, hõlmates meie maakonnast peamiselt Lääne-Nigula valda. Rahvusvahelise tunnustuseni on muidugi veel pikk maa, aga esimesed sammud on sel teel tehtud ja eile sai geopargi asutamislepe allkirjad. Loode-Eesti silmapaistvaimad geoloogilised tähised on muidugi Paldiski Pakerordi pank ja mõlemad Pakri saared ning su

Liivi poodi ähvardas aasta alguses sulgemine. Kui käive ei kasva, pannakse äri kinni, otsustas Lihula Coop, kelle hallata kauplus on. Kohalikud mobiliseerusid: poe kaitseks korjati suur hulk allkirju ja utsitati Lääne-Nigula vallavalitsust tarbijate ühistuga läbirääkimistesse, et pakkuda valla poolt igasuguseid hüvesid, et kauplus vaid Liivile jääks. Aga kõige tähtsama sammu tegid kohalikud ikka ise. Nad mõistsid, et poe külas alles hoidmine on ennekõike nende endi teha; tuleb lihtsalt rohkem seal ja vähem linnas poodlemas käia. Kasvanud käive oli Lihula Coopile parim argument ja enam sulgemist ei kaaluta. Ühtlasi näitas ühistu üles paindlikkust ja huvi oma klientide vastu. Hea küll, osa neist klientidest on ilmselt ka ühistu liikmed, kuid tõenäoliselt poleks Coop ainuüksi nende rõõmustamiseks sulgemisotsust üle vaadanud. Majanduslikud kaalutlused kahtlemata juhtisid. Aga valmisole

Harjumaa, mis on niigi Tallinna ümbruseks olemise tõttu privilegeeritud, kus on Eesti ühed kõrgemad palgad ja hästi arenenud tööstus, on samuti riigilt abiraha saamisel eelisjärjekorras, näitab toetuste seire. See maakond on saanud inimese kohta 48 eurot rohkem abiraha kui teised, ehkki pole vaja teha mingeid uuringuid mõistmaks, et harjulased ei vaja kindlasti teiste maakonna elanikest enam arengutoetusi. Pragmaatikut ei üllata, et poliitikud, kellest suur osa elab Tallinnas ja Harjumaal, aitavadki oma koduõue rohkem. Kuid et nad on teinud seda teiste maakondade arvel, on kahtlemata ebaõiglane. See ebaõiglus jätkub nüüd ja suuremal määral. Läänemaa võib ju jõudagi sinna, kus maakonnale jagatakse sama palju raha kui seni eelistatud Ida-Virusse ja Kagu-Eestisse. Kui aga samas on arenguraha poole võrra vähemaks kärbitud, ei teki ei Läänemaal ega ühelgi teisel võimalustki Harjumaale järele jõuda. Harju riisus koore siis, kui oli midagi riisuda, nüüd võib koos teistega lahjat lurri h

Täna peame vastupanuvõitluse päeva. See on päev, mil 1944. aastal pidas Otto Tiefi valitsus Läänemaal Põgari külas oma viimase istungi. Vaid neli päeva varem oli peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluots allkirjastanud valitsuse moodustamise käskkirja. Et keset Saksa armee taganemist ja punaväe pealetungi suudeti kasvõi mõneks päevaks moodustada põhiseaduslik ja legitiimne valitsus, on kahtlemata vastupanu võõrvõimule, mille eest paljud valitsuse liikmed, sealhulgas Tief ise, hiljem Siberisse saadeti. Vastupanu osutasid võõrvõimule ka need, kes püüdsid, relvad käes, võimuvaakumis Eesti vabariiki taaskehtestada. Need, kes hiljem pidid pikalt end metsas varjama. Need, kes küüditati ja vangilaagreisse mõisteti. Need, kes üle mere põgenesid, sest tundsid, et teisiti ei saa. Need, kes jäid ja kõigi okupatsiooniaastate jooksul Eestit hinges kandsid. Nii osutas vastupanu kogu rahvas, mõni üksik ehk mitte, sest kui olnuks vastupidi, poleks me oma riiki suutnud taastada. Ni

Mis üks aasta loeb, laulis Ivo Linna ühe Eurovisioni võidulaulu eestinduses ja selle parafraasina tahaks öelda õpetajate streigi korraldajatele, et mis üks tund loeb. Tähelepanu küll tõmbab, jah, aga reaalset mõju on vähevõitu. Üks ära jääv tund ei jäta sellist lünka laste haridusse, mida takkajärgi kiirelt siluda ei anna. Nädalane streik võiks juba jätta ja selle käivitamine oleks õpetajatele palju tõsisem argument ning sunniks haridusministeeriumi ehk kiiremini järeleandlikkusele. Seda ei ole veel teada, kui mitu õpetajat streigiga liitub. Kui lõviosa, annaks see nende nõudmistele kaalu, kui neid on aga väga vähe, ei pruugi ministeerium hoiatusstreigist väljagi teha. Võibolla hoiab mõnd

See, et Vormsi vahet sõitev Kihnu Veeteed suutis meremeeste ametiühinguga kompromissi leida ja kollektiivlepingu allkirjastas, on hea uudis. Hea nii osapooltele kui ka neile, kes ei olnud töötüli otsesed osalised, aga keda selle jätkumine oleks kõige enam puudutanud. Ehk Vormsi elanikele, kes oleks homme algama pidanud streigiga oma saarele lõksu jäänud. Samuti Kihnu elanikele, sest streik oleks tabanud sama reederi teisigi liine. Nüüdseks on kõrvaldatud oht, et saareelanikud streikivate meremeeste tõttu mandrist ära lõigatakse. Kergemalt võidakse ohata ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumis, sest kui mitu saart olnuks töötüli tõttu pikemat aega isolatsioonis, pidanuks nad ikkagi üh

Juba kaheksandat korda toimuv maal elamise päev on igati tore ja kiiduväärt ettevõtmine. Maale kolimisest huvitatud linnainimestel on sel päeval võimalik tutvuda nende perede kogemusega, kes on selle tee juba läbi teinud. Saada inspiratsiooni, millega maal ennast ülal pidada ja kuidas end sisse seada. Tutvuda kohalike omavalitsuste, külade ja kogukondadega. Mis saab aga siis, kui keegi leiabki sedavõrd palju inspiratsiooni, et otsustab juba samal päeval maale kolida? Kui ta ongi ühtäkki leidnud kandi, kus talle meeldib ja millega tahaks end tulevikus siduda? Sel juhul oleks hea, kui keegi talle kohe praktilisi võimalusi pakuks. Maaklerid ja müüjad näitaks ümbruskonnas müügil olevaid talum