Silt: lääne elu juhtkiri

Mullu sai Hiiumaa viimaks Vabadussõja mälestusmärgi. Pikka aega oli Hiiu ainus maakond, kus sellist mälestusmärki polnud. Hiidlased planeerisid aastaid, vahepeal kerkis monumendi rajamise hind mitu korda ja viimaks pidi abikäe ulatama ka Eesti riik. Aga valmis see mälestusmärk sai, on omapärane ja igati uhke. Mälestusmärgi rajamisest innustust saanuna otsivad hiidlased nüüd üle Eesti surnuaedadest Vabadussõjas osalenute haudu. Enamik neist on maetud kodusaarele, kuid osa on sängitatud mulda ka mandril, näiteks Haapsalus. Esmaspäeval tähistasidki Hiiumaa m

Lihula muusika- ja kunstikoolil on põhjust Haapsalule kade olla. Ehkki seal on ühes õppeasutuses antud kunsti- ja muusikaharidust mitu kümnendit, pole seal pandud kooli nimeks Muku. Ega üheski teiseski linnas, kus ühendkool annab mõlemat huviharidust, näiteks Märjamaal, Tapal, Vändras, Mustvees ja Ahtmes. Haapsalus kaalutakse koolile lühendnime Muku, mis nii ilusti sobiks populaarse Eesti kunstimuuseumi (Kumu) alustatud trendiga. Nii oleks Haapsalu igapidi moekas – nii huvihariduse liitmise kui ka lühendi kasutamise poolest. Ühe lapsevanema algatatud ja mitukümmend allkirja saanud petitsioon nõuab ent Haapsalu muusikakooli kui juriidilise isiku lõpetamisotsuse tühistamist. Emma-kumma kooli lõpetamine on koolide liitmiseks vajalik samm ja see on optimaalsem lahendus kui nullist uue kooli

Kahtlemata teeb kohaliku tarbijate ühistu juhile Raimond Lunevile tuska, et 800 elanikuga Taeblasse otse Coopi poe taha kerkib veel üks kauplus. Selles mõttes võib isegi aru saada, et ta üritab konkurendile kaikaid kodaratesse loopida. Kui muinsuskaitse leiaks, et lagunevad tööstushooned peidavad endas midagi väärtuslikku, siis tähendaks see suuremat investeeringut, uuringud võtaksid aega, nii et ehitus viibiks ja võibolla kaoks võimalikul rivaalil üldse huvi Taeblasse laieneda. Võib mõista, miks Lunev seda teeb, aga mitte seda, kuidas ta seda teeb. Viidates sellele, et müürijupp pole mitte ainult väärtuslik, vaid ka kohaliku identiteedi kandja, on manipuleeritud inimesi müürikatke kaitseks allkirja andma. Identiteet pole midagi, mis tekiks tühjalt kohalt. Enesetaju ei saa kanda miski, millega pole seost. Seos võiks tekkida, kui tondilossist oleks leitud midagi enneolematut ja kaitset

Tänapäeval käib metsaraie ööpäev ringi – harvesterid ei peatu ka öösel, vaid müttavad võimsate prožektorite valgel edasi. Masinad on hirmkallid, nii pigistatakse nende tööpäevast maksimum välja. Küllap käis raie samamoodi ka Matsalu kaitsealal lagastatud kinnistuil. Samuti ei ole sedavõrd suuri tükke võimalik puhtaks raiuda ühe ööpäevaga. Nii et mistahes ajal näiteks nädala jooksul sealt mööda sõitnud keskkonnaametnik võinuks minna uudistama, et mis toimub. Kaitsealal. Novembri tüma maaga. Aga ei läinud. Seda, et ükski keskkonnaametnik sel ajal Haapsalu ja Lihula vahet ei sõitnud, on väga raske uskuda. Pigem ignoreerisid nad silme all toimuvat rikkumist seni, kuni selle jäljed justkui iseenesest lumevaiba alla kadusid. Lühidalt käituti sarnaselt Laelatu rüüstega. Märgati küll, aga mi

  Kooliharidus on Eestis tasuta. Kahjuks sada protsenti tasuta asja pole olemas. Nii on ka kooliskäimisega: ehkki laps saab koolist õpikud, peab tema pere ostma vihikud ja ranitsa, kehaliseks kasvatuseks vajalikud riided ja jalatsid, pinali, pliiatsid ning palju-palju muud. Raha kulub ka klassiõhtutele, õppekäikudele ja muule ühistegevusele. Lapse koolitamine ei käi tasuta, kõik lastega pered teavad seda ning on sellega leppinud. Nüüd, reaktsioonina pealinna eliitkooli lapsevanema kaebusele, leidis ministeerium, et tasuta hariduse põhimõttest lähtudes ei tohi ühes kindlas kohas lastevanematelt raha küsida. Need on õppekavaga seonduvad õppekäigud. Ehk et ajalootunni jätkuks ei tohi

Iraani sõda ja sellele järgnenud Hormuzi väina blokaad rabasid põllumehi täiesti ootamatust küljest. Et mõnda väetist toodetakse peaasjalikult maagaasist, on nende suurimaks tootjaks kasvanud pindalalt väike, aga gaasimaardlailt suur Katar. Kes jäi nüüd valele poole blokaadi koos oma gaasi- ja väetisetoodanguga. Otse loomulikult kerkis selle peale väetiste hind maailmaturul, kohati kuni 70 protsenti kuu-paari taguse ajaga võrreldes. Kasv ei olnud sedavõrd suur kui 2022. aastal, kui maagaasi ja sel põhinevate väetiste ostmine agressorriigilt Venemaalt enam kõne alla ei tulnud, kuid väga suur sellegipoolest. Lootust tulevast saaki kallimalt maha müüa ja sedakaudu väetisele kulunud summa

Tänases Lääne Elus on kaks haridus- ja teadusministeeriumi puudutavat lugu. Esimeses neist selgub, et ministeerium jättis kooli kantselei ilmselge näpuvea tõttu Haapsalu linna algkooli ilma veerandist miljonist eurost. Selle tagajärjel kannatab nüüd kõigi Haapsalu koolide rahastamine, sest ministeeriumil pole huvi ega tahtmist aidata seda auku kuidagi lappida. Tegite vea – nüüd kannatage ja jääge edasi vaesteks, väike ja vähetähtis ääremaa. Tallinna või Tartu eliitkooli puhul oleks see summa eelarves jalamaid leitud. Teine artikkel on siinsamas kõrval: see on sadade mälu- ja kultuuriasutuste ning õpetajate pöördumine minister Kristina Kallase poole, et ka väiksemate võimalustega perede

Eesti presidentidel on tavaks ametisoleku aja jooksul mitte ainult Kadriorus resideerida ja välismaiseid tippkohtumisi väisata, vaid teha tiir peale ka Eesti kaugematele ja pisematele maanurkadele. Iga president on seda teinud omal moel ja omal ajal, mõnes mõttes on presidentide maakonnavisiidid olnud sama eripalgelised kui nad ise. Alar Karis polnud oma ametiajal veel Läänemaale ametlikku külastust teinud, kuid viiendal ametisoleku aastal ta siin viimaks käis, et edasi teha tiir peale meretagusele Saaremaale. Läänlastest oli näha, kuivõrd oldi presidenti oodatud ja kuidas tema visiit võõrustajaid rõõmustas. Et lõpuks ometi. Kahjuks tuli külaskäik pool aastat enne uusi valimisi, mistõttu on seda võimalik pidada ka valimiskampaania osaks. Karis enda sõnul siiski kandideerimist ära otsustanud ei ole, nii et jäägu see esialgu sinnapaika. President oli siin, ta esindab riiki ja riigi fookus oli korraks Läänemaal. Presidendi kui riigi esindusisiku visiiti mõnda maakonda võidakse pi

Matsalu looduskaitseala serva plaanitava tuulepargi puhul on asi selge. Mitte kõik kohad, mis planeerijaile tunduvad kaarti vaadates otstarbekad, ei sobi elektrituulikute püstitamiseks ning Vätse on üks selliseid. Loodetavasti saab see protsessi käigus ametnikele piisavalt selgeks ning nad ei anna tuulepargi rajamise luba. Sellesse kohta. Küll aga ei saa Vätse kohta käivat laiendada tuuleenergeetikale kui niisugusele. See, et park ei sobi Matsalu looduskaitseala lähedusse, ei tähenda, et see ei võiks sobida mõnda teise kohta. Ometigi on osa poliitikuid üldisest tuulepargivastasusest teinud endale lahinguratsu, millega järgmistele valimistele vastu kapata. Et ärgu tuuleparke üldse püstitatagu või pandagu need kuskile kaugele, silma alt ära (näiteks Ida-Virumaale, seal on niigi kole) – igatahes mitte minu õue. Nagu Lääne Elu tänavaküsitlusest nähtub, on sellisel mõttel juba ka kandepinda. Ukrainas on sõda näidanud, et tuulepargid kui hajutatud tootmine on pommirahele vastupidav en

Tänane Lääne Elu kirjutab tõrjumisest, soolisest diskrimineerimisest ja kiusamisest Lääne-Nigula vallavolikogus, mis päädis sellega, et väidetavalt parim kandidaat loobus esimeheks kandideerimast. Et kõik kristallselge oleks, siis kiusamine on tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest end halvasti tundma. Kannatajal on raske end kaitsta. Teisisõnu tehakse kellelegi liiga sihilikult ja teadlikult. Kiusaja ja kiusatav on ebavõ