Silt: lääne elu juhtkiri

Kaheksa aastat tagasi kerkis Haapsalu staadioni kõrvale rulapark. Algul püüdsid linnavalitsus ja Haapsalu spordibaasid selle ehitust EASi toetusega finantseerida, aga kui see ei õnnestunud, maksti ise. Rulapark oli kasutajate hinnangul väga õnnestunud nii atraktsioonide rohkuse kui ka asukoha poolest ning leidis aastate vältel rohket kasutamist. Võiks öelda, et see oli üks parimaid investeeringuid sportimisharrastusse. Tänavu kevadest on aga rulapargi väravad kinni. 2018. aastast saadik lageda taeva all vastu pidanud atraktsioonid on juba sedavõrd omadega

Veebruari viimasel päeval alanud Iisraeli ja USA sõda Iraaniga jõuab eestlasteni praegu peamiselt kütusehinna kaudu. Veebruariga võrreldes on bensiin kallinenud praeguseks veerandi ja diislikütus koguni kaks viiendikku. Et kütusehind on kaalukas komponent mitme toote ja teenuse hinnas, võib arvata, et peatselt kallinevad needki. Misjärel kallinevad omakorda nois

Hektarite kaupa segi pööratud metsaalust ja sügavad risti-rästi vaod, mille on maha jätnud sügisese tüma maa peal möllanud metsamasinad – see on pilt, mis avaneb Natura alal Matsalu rahvuspargis. Metsamehed on piiranguvööndis märatsenud, nagu homset poleks. Keskkonnaamet on nüüd algatanud väärteomenetlused looduskaitse ja metsaseaduse rikkumiste suhtes. Ei ole võimatu, et märatsejate suhtes algatatakse ka kriminaalmenetlus. Loodetavasti saavad nad tabatud, avalikustatud ja karistatud ning peavad tekitatud kahju heastama. Selline asi ei tohi jääda karistamata. Küll aga tekib mitu küsimust. Näiteks see, miks oli hävitustöö avastamiseks vaja mitmesaja kilomeetri tagant kohale sõitnud keskkonnakaitseaktivisti. Kohalikud näevad, et metsamasin müttab silmini mudas, ööl ja päeval, nagu mets

Eesti põllumehed pole just eriti agarad meeleavaldusi korraldama, erinevalt oma ametivendadest Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Kui nende Prantsuse, Itaalia või Kreeka ametivennad on pisimagi muutusplaani peale põllumajanduspoliitikas ja toetuste jagamises kohe tänavail, ummistavad traktoritega liiklussõlmi ning kallavad maha piima või sõnnikut, siis eestlased on enamasti piirdunud suulise ja kirjaliku protestimise ja selgitamisega. Eks ole teistel elualadelgi samamoodi – eestlastele pole lihtsalt meeleavaldamise ja streikimise komme veel külge hakanud –, kuid põllundusmasinate tänavatel mitteolek on lihtsalt väga silmatorkav erinevus Tallinna ja näiteks Brüsseli liikluspildi vahel. Nüüd nad siiski tulevad tänavaile, püüdes erinevalt oma keevalisema verega ametivendadest liiklust mitte takista

Läänemaa piiril olevas päikesepargis lõhkusid pätid üle viie kilomeetri kaableid. Nende mõte – mida nad lõpuni teoks teha ei jõudnud – oli kaablid minema viia ja ilmselt üritada kuskil vanametalli kokkuostupunktis maha müüa. Et Eestis on kaablite vanametalliks vastuvõtu reeglid üsna karmid, pole võimatu, et nende plaan oli seda teha mõnes teises riigis. Samamoodi, nagu on kasvanud päikeseparkide arv, on viimasel ajal sagenenud sedasorti pättuste hulk. Haapsalu politsei uurib juba kaheksat sellist juhtumit. Paistab, et need kurikaelad, kelle mõistus ei hakka petukõnede tegemise peale, on taas pöördunud vana kaablite krattimise teema juurde. Nagu 1990ndad oleks tagasi. Küllap vargad saad

Nagu näitab tänavaküsitlus tänases lehenumbris, on koolitundide algusaeg teema, mis puudutab kõiki. Kes ise koolis ei käi ega ole õpetaja või koolilapse vanem, sel on lapsed kooliikka jõudmas või lapselapsed koolis. Või on tal mälestus omaenda noorpõlvest, sest kooliminekuks oleme talumatult vara üles ärganud me kõik. Teadlaste uuringud on näidanud, et hilisem koolipäeva algus tuleks lastele kasuks. Sellest lähtudes on ka haridusministeerium määranud kooli alguse uuest õppeaastast kella üheksaks. Ministeerium on jätnud koolidele mõningaid määruse täitmisest kõrvalepõiklemise võimalusi, mis tegelikult peaksid olema erandid üldreeglist ja väga hästi põhjendatud. Ülevaade Läänemaa koolide

Ristile ja selle ümbrusesse planeeritud investeeringud on muljetavaldavad. Kõigepealt Sunly suur päikeseelektrijaam. Seejärel selle juurde rajatav akupark. Enefiti tuulepark. Piirsalu kaitsetööstusala ja sinna loodetavasti ehitatav lõhkeainetehas. Nüüd siis lisaks planeeritavad andmekeskused. Vähemalt osa neist investeeringuist saab kindlasti teoks ja osa loodetavasti. Loomulikult võib mõni projekt ära jääda või muutuda. Kuid kokkuvõttes on Ristist saamas tõeline Läänemaa tööstussõlm. Millest tõuseb kasu kogu maakonnale. Loomulikult kerkib osal kohalikel küsimus: kus see minu kasu täpsemalt on? Maa raiutakse tühjaks, ehitatakse päikesepaneele, tuulikuid ja kastikujulisi hooneid täis ni

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Läänemaa mediaanpalk kasvas aastaga kuus protsenti, samas kui Eesti mediaanpalk kasvas 5,6 protsenti. See kõlab kui hea uudis, aga kahjuks eriti pole, sest see 0,4 protsendipunktine vahe läänlaste rahakotti palju paksemaks eimuuda. Et Eesti keskmine mediaanpalk on Läänemaa omast mitusada eurot kõrgemal, oli selle väike kasv eurodes mõõdetuna ikkagi suurem kui meie suur kasv. Niisiis jääb Läänemaa sissetulekutes muust Eestist endiselt kõvasti maha ja mullune aasta, mis iseenesest polnud kuigi kehv, ei aidanud seda lõhet sugugi tasandada. Üks probleem, miks meie kasvav mediaan Eesti oma kuidagi kätte ei saa, on muidugi regionaalne ebavõrdsus. Tallinnas, Harjumaal jaTartus on töökohti valida rohkem ning palganõudmised ja-pakkumised suuremad. Väike maakond ei saagi nendega samas liigas mängida. Teine teema on aga see, et palgakasvu eest vedavad sektorid on tegelikult väike osa

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Tänases Lääne Elu numbris on kaks positiivset uudist, mis on mõneti sarnasel teemal. Esiteks jõuab meie maakonda üle veerand sajandi kestnud pausi taas Roheliste rattaretk ja teiseks toimub ärajäänud Itaalia muusika festivali asemel lossihoovis siiski suurüritus. Milline see festival Itaalia olema saab, on veel raske ennustada, sest suurürituse korraldaja on vähesema kogemusega kui senise Itaalia muusika festivali organiseerija. Loodetavasti läheb kõik hästi ja publik saab samuti elamuse, nagu igal aastal. Senise korraldaja meelehärm on kahtlemata mõistetav, sest kes ikka soovib, et tuleb teine kaupmees oma letiga ja sisse töötatud kauplemiskoha hõivab. Kuid otsus tänavune aasta vahele jätta oli siiski nende endi tehtud. Seda tehes võinuks kaaluda, et loodus tühja kohta ei salli. Eriti linnas, kus Itaalia veine armastatakse ja saapamaa köök teiste rahvusköökide seas prevaleerib. Aga olgu Itaalia temaatikaga kuidas on, roheliste rattaretke on siiakanti juba ammu oodatud. Kunagisest fosforiidiprotestist alguse saanud rattaretkede traditsioon „Kuidas elad, (maakonna või piir

Olavitee-nimelise rännutee rajamine saartele ja läänerannikule on väga hea idee – üle maailma on sedasorti rännuteed populaarsed reisisihtkohad. Veel enam, neid pidi liikuvad turistid pole lõpmatult trallivad ja endast laga maha jätvad poissmeestepeolised, vaid kultuuri- ja ajaloohuvilised rahumeelsed ning maksejõulised rändajad. Pea ideaalne sihtgrupp turismiteenuse pakkujale, see seltskond, keda tahaksime siin aina enam ja enam näha. Turistid, kes ei koorma ülearu kohalikke ja annavad samas vaikselt oma panuse maakohtade majandusse. Seda kõike arvesse võttes tuleb küsida: mida me veel ootame? Mõte on hea, haarame härjal sarvist ja teeme kohe teoks. Seda enam, et suuri investeeringuid ei ole vaja tehagi. Olemasolevad rajatised ja asutused tuleb lihtsalt võrgustikuks liita, rada maha märkida ning tähistada. Ja väiksemateks investeeringuteks saab kindlasti mõnest fondist raha. Saarlased juba tegutsevad ja saavad ilmselt tänavu oma raja enam-vähem valmis. Vormsilaste pärast ei pea