Silt: lääne elu juhtkiri

Ajal, mil üha enamatel täiskasvanutel on paindlik tööaeg ja võimalus teha kaugtööd, on koolipäeva alguse kellaaeg nagu jäänuk industriaalajast. Kool on konservatiivne asutus, kus muutused toimuvad aeglaselt ja vaevaliselt, sest need ei puuduta mitte ainult suurt hulka lapsi, vaid ka nende peresid, kel kõigil on erinevad vajadused ja eelistused. Alati on lihtsam jätta asjad nii, nagu need on alati olnud, selle asemel et teha põhimõttelisi muutusi. Võib ju jätkuvalt öelda, et on hulk vanemaid, kes peavad olema tööl kell kaheksa või veelgi varem ning took

Reedel saab kolm nädalat sellest, kui Vormsi parvlaeva tabas rike ja ühendus saarega katkes. Kuna praegu on merejää paks ja Vormsi elanikud saanud kasutada jääteed, alguses isetekkelist ja seejärel ametlikku, pole inimesed saarel seni hätta jäänud. Ametlik jäätee on viimastel päevadel olnud aga korduvalt suletud. Eilegi pandi see kinni, sest kohati on vesi jää peale tulnud. Kuna laev ei sõida, riskivad vormsilased jäätee sulgemisest hoolimata üle jää mandril käimisega. Isegi kui auto läbi ei vaju, on jääl olevast soolase merevee loikudest läbisõitmise puhul kindel, et lähitulevikus tervitab sõidukiomanikku roostekurjam. Lisaks tasub meeles pidada, et jä

Lääne-Nigula volikogus jätkub segadus. Valimisliit, kel peaks olema ühe häälega enamus, ei suutnud esimeest ära valida. Eelmine katse lõppes mäletatavasti nii, et v

Kolm aastat tagasi märtsis tegi Lääneranna toonane võimuliit otsuse koolivõrku jõuliselt kärpida: Metsküla ja Lõpe algkoolid kinni, Varbla ja Koonga kuueklassilisteks, Virtsu kool neljaklassiliseks. Kaks aastat tagasi märtsis otsustasid needsamad volinikud allesjäänud koolid ühendada. 2024. aasta 1. septembriks oli koolivõrgu reform Lääneranna vallas tehtud: ei mingit Varblat, Koongat, Kõmsit ega Lihulat. Vallas tegutses üks kool, Lääneranna gümnaasium. Ja kõige kiuste ka Metsküla erakool. Mida ei olnud plaanis. Hämmastava sihikindlusega ja kompromissitult tegutsenud 13 kätt ei saanud oma töö vilju maitsta kuigi kaua. Valimised suurelt kaotanud ja opositsiooni jäänud valimisliidul tuleb tänavu märtsis koolireformiga nii või teisiti edasi tegeleda, sest see mureneb igast otsast. Lä

Igas majandusharus on ettevõtteid, kelle äriplaan või juhtimine on vale, kes ei tule seetõttu toime ning peavad viimaks välja kuulutama pankroti. Eesti piimandusse jagub neid aga kuidagi väga palju. Nimekiri algab Mohammad Yaqub Haidariga, kes lasi põhja Rapla piimakombinaadi, jätkub Oliver Kruuda aegse Tere piimatööstusega ning jõuab nüüd uusima äparduseni, Hollandi juustukaupmeeste ja Eesti põllumeeste ühisomanduses E-Piimani. Nagu kõigil põhjaminevail piimatööstustel kombeks, hakatakse rahaga hätta jäädes kõigepealt lüpsma tootjaid, jäädes neile toorpiima eest algul võlgu nädalaid, siis juba kuid. E-Piim kummutas muu hulgas ka levinud uskumuse, et kui töötlemisettevõte on tootjate omanduses, siis ta oma tarnijaid rahaga ei tüssa. Nagu näha, tüssab küll. Põllumeeste kannatlikkust o

Haapsalu üldplaneeringu kohaselt jääb osa kehtestatud detailplaneeringuist ehituskeeluvööndisse. Üldplaneering sätestab, et need detailplaneeringud muutuvad automaatselt kehtetuks, kui neile ei ole väljastatud ehitusluba. Mõni neist mereäärseist detailplaneeringuist on peaaegu 20 aastat vana. Kuid õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei tohi üldplaneering neid detailplaneeringuid niimoodi üldistatult, laia labidaga lüües kehtetuks tunnistada. Kui detailplaneering oli oma vastuvõtmise ajal kooskõlas õigusaktidega, siis tuleb seda kehtetuks tunnistada samuti õigusaktidega kooskõlas. Kui kehtetuks tunnistamiseks vajadus tekib. Selle segaduse üks juurikas ulatub eelmise linnavalitsuse aega, kel

Läänemaa muuseumidel oli mullune aasta kahtlemata üsna edukas. Külastajaid käis mitmes muuseumis rohkem, mõnes kohe palju rohkem. Osalt tuleb selle eest tänada ehk mulluseid suurüritusi ja tähtpäevi, näiteks Ilon Wiklandi juubelit – aga kindlasti andis oma panuse ilmataat, kes suve keskmisest vihmasemaks muutis ning rannas peesitada lootnud puhkajad siseruumidesse, sealhulgas muuseumidesse ajas. Üks algatus, mis on eelmise aastaga hoogsamalt käima läinud ja ka siinsetesse muuseumidesse külastajaid juurde toonud, on muuseumikaart. Lihtsamalt öeldes on see muuseumide ühine pilet, mille lunastanud inimene saab aasta jooksul piiramatult külastada enamikku muuseume. Kui selline pilet on ini

„Ajalugu õpetab meile, et inimesed ja riigid käituvad nutikalt kohe pärast seda, kui nad on ammendanud kõik muud alternatiivid,” ütles kunagine Iisraeli peaminister Abba Eban. See tsitaat sobib teiste riikide kõrval iseloomustama ka Eesti riiki. Ehe näide on Vormsi jäätee. Riik tõrjus selle rajamise vajadust igal moel, seni kuni jaksas, aga viimaks, kui selgus, et see on saareelanike ainus võimalus mandriga ühendust pidada, otsustasid ministrid tee rajamise kiiresti ära. Muidugi ei ütle ei regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ega taristuminister Kuldar Leis otsesõnu, et nad jõudsid selle mõtteni ainult seetõttu, et kõik kõrvalepõiklemise viisid olid ammendunud. Saar

Neljapäeval, mil kuulsaim Haapsalu juurtega kunstnik Ilon Wikland tähistas oma 96. sünnipäeva, anti Iloni Imedemaa galeriis kätte tänavused noore kunstniku konkursi auhinnad. Haapsalul on põhjust uhkust tunda, sest 14aastane Mirjam Tammeleht Haapsalu kunstikoolist sai kõrge teise koha. Noore kunstniku konkurss sai tänavu tosin ja Iloni Imedemaa ise 20 aastat vanaks. See paneb ühtlasi mõtlema, kui uhked ja õnnelikud peame olema selle üle, et Wiklandi suhe oma kunagise kodulinnaga on andnud tulemuseks sedavõrd suurepärase kunsti- ja lastekeskuse. Ajaloos tagasi vaadates on raske tuvastada, kelle teened olid suurimad, et kõigepealt Wiklandi galerii ja seejärel Imedemaa Haapsallu loodi. Kunstnik tahtis kinkida oma tööd Eesti riigile, nii et õhus oli ka variant, et need oleksid läinud kunstimuuseumi kollektsiooni Tallinnas. Küllap oli Wiklandi mõju suurim, kuid ilmselt andsid oma panuse ka toonane muuseumijuht Talis Vare, järjestikused Lääne maavanemad Jaanus Sahk ja Sulev Vare (sest

Veetase Väinameres on tänavu jõudnud lähedale 16 aasta tagusele rekordiliselt madalale tasemele. Nii tänavune kui ka toonane madalpunkt oli just keset talve, mis on ka loogiline – osa vett on jäätunud ja seetõttu on meres ka muidu vett vähem. 2010. aasta jäätunud Väinamerel ja tänavusel jäätunud Väinamerel on ent üks erinevus. Nimelt olid toona avatud jääteed, teiste seas Euroopa pikim jäätee Rohukülast Heltermaale. Seda teed pidas transpordiameti tollane eelkäija maanteeamet ametlikult lahti umbes kaks nädalat, kuid inimesed sõitsid mitteametlikult mõnevõrra kauem. Samuti olid toona avatud ametlikud jääteed teistele saartele ja Noarootsi. Nii et madal veetase häiris küll laevaliiklust, aga mitte inimeste liikumist saartelt mandrile ja tagasi. Tänavu, kui riik oli otsustanud, et enam jääteedele raha ei kuluta, läks veetase püüdma 16 aasta tagust madaluse rekordit. Praegused keerukad olud laevaliikluses näitavad otseselt, kui rumal see jääteede arvelt kokkuhoiu plaan oli. Nüüd on