Silt: lääne elu juhtkiri

Juba jälle ei jõua Lääne Elu paberleht õigel ajal postkasti. Ei jõua hommikul, ei jõua õhtul. Kui hästi läheb, jõuab järgmisel päeval. Ja juba jälle saab toimetus lehetellijate pahameele enda kraesse. Ehkki ainus süüdlane on riigiettevõte Eesti Post, teise nimega Omniva. Riigiettevõte ei suuda korraldada tööd nii, et postiljone oleks piisavalt, et neil oleks ka haiguse, puhkuse ja uute töötajate väljaõppe ajal asendus. Iga muu firma saab sellega hakkama, ka Lääne Elus on igale töötajale ajutine või alaline asendaja võtta. Eesti Postil on ent kaadrite kumm koondamiste ja vallandamistega nii pingule tõmmatud, et asendajaid pole. Kui inimene haigestub, jääb töö tegemata. Ja sellest on riigif

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] RMK avaldas hiljuti rahvusringhäälingule, et küttepuude hinnad püsivad stabiilsed. Lääne Elu tuvastas, et päris nii see ei ole: nii nagu igal aastal, on hind tõusnud mõnevõrra ka tänavu. Rohkem on kasvanud kuivade halgude hind, sest sedasorti küttematerjali soovijaid on aina lisandunud ning puu kuivatamine on pikk ja aeganõudev protsess. Selge see, et mugavus maksab. Sarnaselt küttepuu hinnaga tõuseb tasapisi ka mee hind. Mullune ja tänavune suvi on olnud mõlemad vihmased, mis on mesilastel takistanud õitelt nektari kogumist. Ehkki saak on tänavu paiguti parem kui mullu, on nõudlus me

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel mullu oktoobris oli ühe Haapsalu linnapeakandidaadi peamine lahinguratsu idee, et Haapsallu tuleks luua suur hariduslinnak. Kui mitmekesine kõrgharidus oleks linnaelanikele lähemal, ei läheks noored Tallinna või Tartusse kõrgharidust omandama ning jääksid hiljemgi kodulinna tööle. Selle keskuse rahastamiseks aga linnaeelarvest ei piisaks, oleks vaja abiks mõnda riigi või Euroopa Liidu tugimeedet. Kuid tänavu septembris uksed avav Montessori kool on meelitanud rikkalt Harjumaalt Haapsallu kolima kolm lastega perekonda. Ja võibolla siia jääma samuti mitu perekonda. Küsimus on nimelt selles, et Haapsalu Montessori kool on esialgu Eestis üks väheseid seesuguseid, mistõttu mõjub ses koolis oma lapsi harida soovivaile vanemaile magnetina. Muidugi on kolm perekonda väike arv. Kuid see on ikkagi tubli tulemus. Nii näitabki Montessori kool ja

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Kõik, kes on käinud puhkusereisil mõnes Vahemere äärses suures osas turismitulust elavas riigis, teavad, mis on turismimaks. Seda korjavad kokku majutusasutused, kas majutuse hinnast eraldi või siis koos sellega, olenevalt kui mugavaks keegi oma klientide elu tahab teha. Maksu suurus on euro või paar iga veedetud öö kohta, ehk kröömike kogukulust ning sellega kogutud raha kasutatakse nii turismitaristu parandamiseks kui ka kohalike inimeste turistidega lepitamiseks. Meil ei tohi ent omavalitsused seda kehtestada, ehkki mõni väga sooviks, näiteks Vormsi, kus leitakse, et turistid toovad saarele prügi, aga ära ei vii. Kuid seda ei saa kehtestada, sest seadus ei luba. Ministeeriumid on küll arutanud selle maksu ja samuti teiste omavalitsuse maksude lubamist, aga plaan on praeguseks sahtlipõhja maetud. Riigi seisukoht on arusaadav. Nemad koorivad maksumaksjalt niigi uute maksude kehtestamise ja olemasolevate tõstmisega seitse nahka, ärgu omavalitsus proovigu siit mingit penni vahelt lõigata. Pügame ise selle lamba karvutuks, ärge segage vahele. Omavalitsustele ise tuluallikate

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Eile täitus Lääne Elul esimese ajalehenumbri ilmumisest 37 aastat. Ehkki samanimeline ajaleht ilmus ka eelmisel iseseisvusajal, pole Lääne Elu siiski selle järglane, vaid alustas pöördelisel ajal täiesti nullist. 37 aastaga oleme kõige vanem järjepidevalt ilmunud maakonnaleht ning ka üks vanimaid lehti üldse. Ekspress, varasema pikema nimega Eesti Ekspress alustas ilmumist üle kahe kuu hiljem. Ajapikku on meie kaasteeliste, teiste maakonnalehtede arv kahanenud ja nende ilmumissagedus vähenenud. Mõnes maakonnas saabub kohalik leht postkasti veel vaid korra nädalas. Siiski püüame vähemalt seni, kuni meil lugejaid jagub, jätkata samas rütmis ja mahus läänlaste teavitamist. Kelle hulka loeme endiselt ka lõunaläänlasi, nende ametlikust maakondlikust kuuluvusest olenemata – just nii nagu jälgime meie maakonnast pärit inimeste elu edenemist ja saavutusi Tallinnas, Tartus ja mujal. Ilmumist püüame jätkata ka riikliku postiteenistuse kiuste, kelle lehtede kojukanne muutub igal aastal aina kallimaks ja samas hektilisemaks. Õnneks suutis riigikogu suve algul enne puhkust võtta vastu p

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Haapsalu turg on juba teist aastakümmet taandarengu teel. Seal on vähe ostjaid, sest müüjaid ja kaupa napib, ning müüjaid on vähe, sest ostjaid napib. See on justkui mäest alla veerev lumepall, mis iga pöördega aina kasvab. OTTi kaupluse kadumine mullu oli järjekordne pööre, mis vähendas turulkäijate arvu veelgi. Ükskõik kui väike müügikoha tasu ega muud hüved ei paista turule müüjaid lisavat. Ostjaid ka mitte. Viimased käivad soodsa kauba jahil pigem suuremates keskustes. Nii on talukauba müüjailgi osutunud mõistlikuks kaubanduskeskuste manu kolida. Võibolla on põhjus Haapsalu ja Läänemaa rahvaarvu üldine vähenemine, et me ei suuda enam turgu ostjate ega müüjatega varustada? Ehk ongi turg juba väljasurev nähtus ning pole mõtet teda hoida, pigem teha hädatapp ja atraktiivse asuko

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Üks külaelanik ähvardab Lääne-Nigula valda kahjutasunõudega. Nimelt elab keset Nigula küla elektriposti otsas pesitsev valge-toonekurepaar, kelle üks liige on väidetavalt elaniku autot kraapinud. Et vallavalitsus ei teinud väljaspool pesitsusaega piisavalt palju selleks, et kured selles kohas ei pesitseks, leiab kohalik, et nüüd on kurg vallale kuuluv lind ja vald peab ka tema tegevuse hüvitama. Tigeda kohaliku ja tema nõude ees hirmul vallaametnik küsib nüüd abi siit ja sealt, kuidas peaks talitama. Vastus on muidugi lihtne. Linnud, loomad, putukad, taimed ja muu loodus ei kuulu omavalitsusele. Sestap ei vastuta omavalitsus nende tekitatava kahju eest. Muidu jõuaksime kiirelt absurdi

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Pärnu firma Aloha tahab tulla Haapsallu ja hakata Bürgermeistri holmi Suure viigi poolsel küljel pakkuma lihtsamaid veelõbusid. Seda, kas mõttest ka asja saab, näitab muidugi aeg, kuid kavatsus on igal juhul tervitatav. Haapsalu on teadupärast merelinn. Vähemalt ise tahame nii arvata, kuigi maakerke tulemusena ei saa me siin küll päris merega kiidelda. Ometigi pole haapsallastel ja Haapsalu külalistel merest suuremat rõõmu, sest merega seotud tegevusi võib Haapsalus ühe käe sõrmedel üles lugeda. Nii piirdubki enamiku haapsallaste side merega mere ääres jalutamise ja ujumisega. Vee peale minna on neil, kes ise või kelle tuttav juhtumisi mingit veesõidukit ei oma, samahästi kui võimatu.

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Suve viimasel päeval, ajal, kui president Alar Karis Haapsalus Eesti kauneimate kodude omanikke õnnitleb, on meeleolud Toompeal ilmselt tulikuumad, sest kahe päeva pärast peavad riigikogulased seal valima Karisele järglase. Ehkki paljud sooviksid endiselt Karise teist ametiaega, mida on väljendanud ka Lääne Elu tänavaküsitlusele vastajad, on ta öelnud kindla „ei”. Lääne Elu ühineb Delfi juhtkirja üleskutsega poliitikuile leida Eestile taas võimekas president. Samuti võiks ta olla sümpaatne, tark, rahulik ja tore, nagu soovisid haapsallased neljapäevase Lääne Elu tänavaküsitluses. Keegi,

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Täna kirjutab Lääne Elu kahest poisist, kes on otsustanud suve aktiivselt veeta ja endale autode pesemisega taskuraha teenida. Poiste ettevõtlikkus väärib vaid kiidusõnu. Üks maailma rikkamaid inimesi Warren Buffett alustas oma ärimehekarjääri golfiplatsi tiikidest sinna lennanud palle välja õngitsedes ja neid müües ning ajalehti jalgrattaga laiali vedades. Ning vaat kuhu välja jõudis. Muidugi ei piisa ainult pealehakkamisest, sest ettevõtluses on nüansse väga palju. Vara ärkamine, kulu ja tulu arvestus, hinnakujundus, tööajast kinnipidamine, maksude maksmine ning kõik muu, mis paljud t