Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Lääne Elu ja Maalehega rääkinud Einbi küla elanike sõnul on pealinna särjepüüdjate ralli Ramsi poolsaare tippu kogu aeg kohalike elu häirinud. Ainus, kes aktiivselt võitlusse asus, oli neeme eelviimase maatüki omanik. Ta sulges väravaga tee – ebaseaduslikult – poolsaare viimasele, Lääne-Nigula vallale kuuluvale maatükile ning käis vallaga üheksa aastat kohut. Kõik need aastad oli kohalike elu rahulik, kuid nüüd, pärast lõplikku lahendit riigikohtust, mis kohustas värava avama, algas taas kalameeste voorimine läbi küla. See muutus sedavõrd intensiivseks, et värav suleti taas. Üks asi on selge: seadust ja kohtuotsuseid peab täitma. Nii et värav tuleb avada, siin ei saa olla kaksipidi arutamist. Küll aga tuleks nüüd lahendada ka kohalike probleem, et see Ramsi saaga ükskord lõpeks. Kohalike sõnul on probleemi tuum kohalike ja pealinnast tulnud kalaturistide vastasseis: ühed t

Eesti laenukoorem läheb peatselt üle võlli ja sellele probleemile tuleb otsa vaadata kohe praegu. Asjaga peaksid tegelema kõik poliitilised jõud, koosmeeles, et iga järgnev valitsus ei kaevaks auku aina suuremaks. Niisugune on Eesti Panga juhi Madis Mülleri keskpanga blogis ilmunud kirjutise sõnum, mille ka Lääne Elu veidi lühendatult täna avaldab. Keskpank ja selle juhid pole tavaliselt poliitikasse sekkunud. Tõik, et nüüd poliitikutele näpunäiteid jagatakse, näitab, et asi on tõsine. Kõigest mõne aasta pärast on Eesti laenukoormus juba selline, et võib juhtuda, et tuleb hakata puhtalt laenuintresside maksmiseks uusi laene võtma. Põhjanaabrite hoiatav näide on siin olemas – seal kasvas laenukoormus kiirelt 90 protsendini SKTst ning ainult tänu parteide omavahelisele kokkuleppele on suudetud edasist kasvu ohjeldada. Teine naaberriik Rootsi oli rahanduslikult augus 1990. aastatel, misjärel tehti samuti parteideülene kokkulepe, et võlakoormat suurt üle 35 protsendi SKTst ei lase. S

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Vormsi vallavanema amet on raske. Veel raskem on selles ametis püsimine vähemalt omavalitsuste valimistest järgmiste valimisteni ehk neli aastat. Varem oli valimistsükkel kolm aastat, siis õnnestus see mitmel vallavanemal. Praegu enam mitte. Eriti raske on seda ametit hoida kaugemalt kandi meestel ja n-ö suvesaarlastel. Uku Sulev Kuut, kes poolteist aastakümmet tagasi lehekuulutuse peale vallavanemaks tuli, pidas vastu kõigest viis kuud. Erki Savisaar, kes mullu aasta lõpus ametisse nimetati ja eile selle maha pani, lõi nüüd Kuudi lühiduse rekordi napilt üle. Kui Savisaar ametisse asus, tunnustasime vallavolikogu tema leidmise eest vallavanemaks: õnnestunud valiku puhul teeb suure kaliibriga poliitik väikevalla riigi tasandil rohkem nähtavaks ja mõjukamaks. Savisaare häält oligi kuulda näiteks siis, kui talvel Vormsi laevaühenduses kriis tekkis. Kahjuks tal pikemaks perioodiks v

Kahtlemata tubli töö Lääne-Nigula vallalt ja vallavanem Janno Randmaalt – suudeti suruda riik niikaugele, et too otsustas Piirsalu kaitsetööstusalale viimaks investeerida. Ala jäi ju algul eelvalikust välja, kuid sai paljuski valla nügimisel sinna tagasi ning jõuab nüüd kaitsetööstusaladest vaat et esimesena käegakatsutava tootmiseni. Loomulikult on kohalikel tehasega seoses palju küsimusi ja loodetavasti need leiavad ka planeerimise käigus vastused, näiteks mure põhjavee ja õhureostuse pära

Uus rahvaraamatukogude seadus muudab raamatukogude töökorraldust. Kui seni on maakonnaraamatukogud ise lugemisvara valinud ja tellinud, siis uue seaduse jõustudes võtab komplekteerimise enda peale rahvusraamatukogu, kuhu luuakse veerandsada uut töökohta. Seaduse eesmärk on raamatukogude tööd ühtlustada ja raha kokku hoida: parandada teenust ja ressurssi mõistlikumalt jaotada, nagu ametnikud ütlevad. Kaugelt vaadates see nii ehk paistabki. Tegelikkus on aga see, et maakonnaraamatukogudest kaob 60 töökohta. Maal kaotab töö 60 inimest, Tallinnas saab tööd 25 inimest. Kui veel lähemale tulla, s

Tänavune koolibusside kontrollreid läks vähemalt läbiviijate meelest paremini korda kui mullune, sest tuvastati palju vähem nõuete rikkumisi. Täit ülevaadet kontrollijad siiski ei saanud, sest olid valinud vale päeva, põhikoolide eksamipäeva, kus õpilaste liiklust on tavapärasest märksa vähem. Sellegipoolest leiti buss, mis tuli saata korduvale ülevaatusele. Bussil oli üks tulekustuti puudu, teine taatlemata (ehk tegelikult samuti puudu) ning kaks turvavööd ei töötanud ootuspäraselt. Lisaks logises bussil osa istmeid. Mõte sellest, kuidas väiksemagi ohu korral võivad need eksimused nõuete

Teeme ära! talgud said alguse 2008. aastal, kui 50 000 inimest koristas 10 000 tonni prügi. Kuigi eestlaste eeskujul hakati talgu korras koristama ka mujal maailmas, ei osanud toona keegi arvata, et 18 aastat hiljem tulevad inimesed ikka veel kokku ja käärivad käised üles, et Eestimaa saaks puhtamaks. Alates 2010. aastast peetakse talgupäeva maikuu esimesel nädalavahetusel ja hoog ei paista raugevat. Igal aastal on registreeritud üle tuhande talgupaiga ja koristamas on käinud kümneid tuhandeid inimesi. Läänemaa talgujuhtidega rääkides ei paista küll kuskilt, et läänlane oleks ükskõikne ja oma koduümbrusest ei hooliks, et ta loodaks või lausa eeldaks, et kohalik omavalitsus teeks korda

  Keset Nigula küla pesitsevaist kurgedest ühel avaldus mullu komme rünnata mõnda autot. Kindlasti oli sellel mingi põhjus – võibolla mõne autoga seotud, võibolla mitte. Aga igatahes on hirm selle ees, et kurg tema autot toksib, ajanud ühe külaelaniku sedavõrd ärevile, et ta on asunud linde vaenama ja nende pesa lõhkuma. Lisaks on ta enda liitlaseks saanud vallavalitsuse ametniku, kes taotles kurepesa eemaldamiseks keskkonnaametilt luba. Keset kurgede pesitsusperioodi. Õnneks amet seda ei andnud. Üks on asja moraalne, inimlik külg – mis on küll inimese mõttes, kes läheb linnu pesa lõhkuma? Lapselt küsitaks: kas sul oleks hea, kui keegi sulle nii teeks? Täiskasvanule on justkui

Haapsalu peatänav on 2021. aastast olnud suviti ehitustanner, erandiks oli vaid 2023. aasta. Posti tänav ehitati ümber, siis jätkati remondiga, siis vahetati ohtlikke ülekäiguradu, siis katsetati uusi vuugitäiteid. Algav suvi ei tule erinev: plaani kohaselt on tänav lõikude kaupa remondis sügiseni välja, kuni kividevaheline vuugitäide saab vahetatud. Posti tänava remont on kui kangelassaaga, millel lõppu ei paista ja kuhu igal aastal lisatakse uusi värsse. Küllap ei näinud taolist saagat sündimas ei varasem linnavõim, kes tänavale riigi eraldatud pandeemi

Aastaid on omavalitsused maksnud kokku palju rohkem matusetoetust kui sünnitoetust. Ennekõike seetõttu, et lahkunuid ongi rohkem. Juurde sündivate laste arv jääb kolm kuni neli korda alla neile, keda matame. Seda näitab ka Eesti rahvaarvu muutumine: paaril viimasel aastal on rahvaarv vähenenud just seetõttu, et sündide ja surmade seis on paratamatult surmade poo