Eestis visatakse aastas ära kümneid tuhandeid tonne täiesti söömiskõlbulikku toitu. Ja Eesti pole Euroopas veel see kõige hullem. Lääne pool, kus küllust lettidel on olnud pikemalt, läheb toitu raisku veel palju enam. Mis aga ei tähenda, et eestlased peaksid end oma raiskamise juures hästi tundma. Eriti kui vanemad põlvkonnad mäletavad hästi kaubapuudust poodides ja seda, mida nende vanemad toidu austamisest rääkisid. Söök tuli raskelt kätte, higi ja vaeva või keeruliste tutvuskanalite kaudu letialusest kaubandusest. Toitu ei visatud naljalt ära.
Seetõttu on Haapsalu toidukapp suurepärane algatus. Kapp suudab päästa vähemalt osa muidu prügikasti lendavast toidust, iga päev kümmekond kilo. Poodide igapäevase käibe juures on see kogus köömes, seega ei hakka see märkimisväärselt kaupmeeste ja toidutootjate rahakotile. Pealegi, prügikasti maanduva toidu eest jääks neil raha niikuinii saam
