Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_471222" align="alignnone" width="1920"] Nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora on üks 11 naisest, kelle sõjakogemused on raamatusse jõudnud. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseumis esitleti raamatut „Elamine kõigest hoolimata”, mis võtab kokku 11 Ukraina naise kogemused sõjast aastatel 2014–2022. Esitlusel rääkis enda loo nüüd Haapsalus elav Tetjana Tovstokora, kes on terve elu õpetanud koolis ukraina keelt ja kirjandust. „Okupatsioon on siis, kui sul ei ole õigust elada,” alustas Tovstokora okupatsiooni kirjeldamist. Ja jätkas, et okupatsioon on siis, kui tänaval kõndides peab olema valge lint käe ümber, kui ei ole süüa ega ravimeid, käivad läbiotsimised ja elada tuleb keldris. „Sa elad, aga õiguseta elada,” ütles ta. Tovstokora rääkis enda

[caption id="attachment_470457" align="alignnone" width="1920"] Jonatan Vseviov. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsuses Ukraina toetusõhtul rääkis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, et sõja lõppemisest tähtsam on see, kuidas sõda lõpeb ning et selle lõpp raputab kõiki. „See sõda on piisavalt suur, et muuta Venemaad ja see sõda on piisavalt suur, et muuta Euroopat,” ütles Vseviov. „Sellest kujundatakse mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa tulevik ja kui ei võideta, siis kujundatakse see tulevik ikka, lihtsalt kellegi teise poolt ja tõenäoliselt meile ebamugavana.” Vseviovi sõnul on vaja kahte võitu: tuleb aidata ukrainlastel võita sõda ja seejärel võ

[caption id="attachment_463106" align="alignnone" width="2000"] Raketirünnakust räsitud Uman. Foto: Umani linna Facebook[/caption] 26. detsembri keskpäeval tabas

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu käib juba neljandat aastaringi, mistõttu on mõistetav väsimust sõjast, sõjauudistest, ukrainlaste toetamisest. Kaua võib! Iga teine agressor oleks ammu pooleli jätnud, otsustanud, et kuskilt maalt aitab, ja istunud läbirääkimiste laua taha. Isegi Iisraeli verivaenlane Hamas asus viimaks läbi rääkima. Aga meie idanaabril jätkub justkui lõputult võhma

[caption id="attachment_459050" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumis on valmimas 271. varjevõrk. Foto: Andra Kirna[/caption] Kolme ja poole aastaga on Haapsalus võrkudeks punutud üle 8000 ruutmeetri mõrralina – ligi kümnendik sellest, mis sõja algusest peale Eestist Ukrainasse on saadetud. „Viimane info oli, et väga palju võrke on vaja. Et mida kiiremini teete, seda parem,” ütles rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa Lääne Elule. Kuigi punumispaiku jääb Eestis järjest vähemaks, pole rannarootsi muuseumis 2022. aasta kevadest peale midagi muutunud – ikka põimivad naised valge veetoru küljes rippuva mõrralina silmadesse porikarva riideribasid. „Võibolla päris alguse poole oli päevi, kui kedagi ei olnud, aga enam mitte. Keegi ikka käib läbi, kasvõi lõikab natuke,” mä

[caption id="attachment_455225" align="alignnone" width="900"] Neeme Väli. Foto: Urmas Lauri[/caption] Igas korralikus lõbustuspargis on atraktsioon, mida kutsutakse Ameerika mägedeks. Tegemist on suure kiirusega rööbastel liikuvate vagunitega, kusjuures kiirusele lisanduvad ootamatud kurvid, järsud tõusud ja langused. Langused on nii järsud, et vagunites istuvad sõitjad karjuvad tihti hirmust. Viimastel kuudel lahti rullunud USA ja Venemaa Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel toimuv meenutab üsna täpselt sõitu

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Läinud nädalavahetuse sündmustevoo varju – kui mõtleme Donald Trumpi ja Vladimir Putini peatsele kohtumisele Alaskal või Gaza sektorile – jäi Valges Majas sõlmitud eelrahulepe Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Rahusobitaja oli ei keegi muu kui Donald Trump. Mida tähendab rahudeklaratsioon sisuliselt? Esmalt nn Trumpi koridori loomist. Zangezuri koridor loob ühendustee Kesk-Aasia vabariikide

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Eelmisel nädalal tekitas rahvusvahelises üldsuses palju vastukaja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus viia riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja erakorralise korruptsioonivastase prokuratuuri (SAP) tegevus Ukraina peaprokuröri otsese kontrolli alla. Ehkki Zelenskõi pani sellele otsusele pidurit, sest järgnes pahameel nii väljastpoolt kui ka Ukraina seest, kui inimesed tul

[caption id="attachment_445124" align="alignnone" width="1080"] Haapsalu abisaadetis Umani tuletõrjujaile. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu ja Lääne-Nigula esindajad sõidavad 30. märtsil Ukrainasse, et viia Haapsalu sõpruslinnale Umanile abisaadetis ja saada seal teadmisi, kuidas kriisiks valmistuda. Sel korral soetas Rotary klubi annetuste toel Umani jaoks 80 paari tuletõrjesaapaid, mis telliti 10 736 euro eest Tartu ettevõttest Samelin. Kokku laekus annetustena linnale 1515 eurot ja klubile üle 10 300 euro,

[caption id="attachment_438704" align="alignnone" width="1920"] Haapsallaste Reet Lainemaa (vasakul) ja Urve Raba jaoks ei möödu päevagi varrasteta. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kaks korda aastas pakivad kolm Haapsalu naist järjekordsed soki- ja kindapaarid pappkastidesse ja saadavad Tallinna kaudu Ukrainasse. „Siin meie relvavennad on,” ütleb haapsallane Reet Lainemaa. „Vardad on meie relvad.” Relvavennad istuvad Lainemaa pisikeses hubases elutoas kohvilaua taga: peale tema enda veel kaks naist, Aino Kasemaa ja Urve Raba. On 22. november, sõja 1002. päev. Lainemaa nagu Ukrainagi jaoks algas kõik palju varem: üle kümne aastat tagasi, kui ta naiskodukaitsjate üleskutsel kudus Ukraina sõduritele esimesed 11 paari sokke. Päevaks, kui kaheksa aastat vindunud sõda Ukrainas uuesti nooreks