-0.6 C
Haapsalu
Reede, 19. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Sõda ukrainas

Silt: sõda ukrainas

Sõja jalust: viimane

[caption id="attachment_398765" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Selle korteri aitas meil leida psühholoog Irina, tark ja terase pilguga naine. Tema kõrval väikeses kontoris istudes ja perekondlikke muresid klattides, hirme ja kogemusi jagades ei osanud ma isegi arvata, et tunni aja pärast on mul üks probleem vähem. Kui ta oli mind ära kuulanud, ütles ta otsustavalt, et võib mind aidata. Tõsi, mul oli tol ajal plaan üksi elama hakata. Arvasin, et suhtekriis, mida me abikaasaga läbi elasime, on punktis, millest tagasipääsu pole. Aga ma eksisin.

Hannes Rumm: Prigožin poetas Putini ajaloo prügikasti

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Vladimir Putin on olnud Venemaa president 23 aastat, aga kõige halvem päev tema valitsemise ajaloos oli laupäev, 24. juuni 2023, mil sõjapealik Jevgeni Prigožin korraldas sõjakäigu Moskva peale. Kui Putin alustas 2022. aasta veebruaris sõda Ukraina vastu, oli selle eesmärgiks kirjutada end Venemaa ajalukku Peeter Suure kõrvale. Peeter Suur teadupärast laiendas Venemaa territooriumi muuhulgas Balti riikide arvelt ja võitles Venemaale Läänemere kaudu väljapääsu maailma. Seepärast on Venemaal Peetrisse ikka imetlusega suhtutud ja teda ajalooõpikutes kõige rohkem väärtustatud.

Umani päästeauto jaoks on kogutud tuhat eurot

[caption id="attachment_397583" align="alignnone" width="1024"] Päästetööd Umanis. Foto: Ukraina eriolukordade riiklik teenistus[/caption] Haapsalu linnavalitsus on Ukraina sõpruslinna Umani päästjatele redelauto soetamiseks annetustena kogunud 950 eurot.

Umani tabas öösel Vene raketirünnak (täiendatud 13.09)

[caption id="attachment_396034" align="alignnone" width="960"] Päästetööd Umanis. Foto: erakogu[/caption] Venemaa ründas reede varahommikul Ukrainat rakettidega, pihta sai ka Haapsalu sõpruslinn Uman, kus hukkus 14 inimest. Haapsalu linnapea Urmas Sukles suhtles reede hommikul Umaniga. „Kuulutasid välja kolmepäevase leina,” ütles Sukles. Umanis sai varahommikul raketitabamuses pihta suur üheksakorruseline kortermaja, mille tagajärjel hävis 48 korterit. „Tuli otse kortermajale,” ütles Sukles.

Sõja jalust: lõksus

[caption id="attachment_364151" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Meil soovitati tungivalt jääda Mariupolisse. Aga mida see meie jaoks tähendaks? Ebaõnnestumist. Raisatud päeva ja raisatud elu. Teoreetiliselt oleks nii, et kui me Mariupolisse jääksime, läheksid vanakesed taas oma kodudesse ja teist sellist eksprompt pagemist poleks nad välja kannatanud. Hakkasime kauplema. Et me ei saa hetkekski siia jääda. Meil pole enam midagi, mis meid siin hoiaks. Päev oli olnud pikk, täis seiklusi ja ohte. Kuid on aeg, et selline põnev lugu saaks õnneliku lõpu. Lapsed ootavad neid vanureid, ka meie vanemad ootavad meid. Ja me kõik palume teil meid läbi lasta.

Haapsalu ja Hanko esindajad viivad Umanisse abisaadetisi

[caption id="attachment_395422" align="alignnone" width="2000"] Sel korral viiakse Umani abi seitsmekesi. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu linnavalitsuse esindus alustas kolmapäeva hommikul sõitu Ukrainasse sõpruslinna Umanisse, et sinna viia viies, seni suurim abisaadetis. Sel korral aitas Haapsalul abisaadetist komplekteerida Soome sõpruslinn Hanko, kes kingib Umanile Volkswageni bussi ja 1,5 tonni kaaluva 41kilovatise generaatori.

Neeme Väli: see mugav sõda

[caption id="attachment_390093" align="alignnone" width="2000"] Neeme Väli, kindralmajor reservis (Keskerakond). Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Riigikogult teisipäeval valitsuse moodustamiseks volitusi küsides tõdes peaministrikandidaat Kaja Kallas, et päev varem allkirjastatud koalitsioonileping on sõja nägu. Tõepoolest, Venemaa sõjast Ukrainas ei saa me üle ega ümber. Reformierakonna valimisprogrammi sissejuhatuse esimene lõik sedastab, et Putini sõda on andnud valusa löögi rahakoti pihta ja meil kõigil tuleb hakkama saada sõjast tingitud valusate hinnatõusudega. Nii on sõjast saanud lisaks paratamatule tõsiasjale ka universaalne ja kõigele ebameeldivale sobiv umbisikuline põhjendus, mis kõlbab nii hindade kui ka maksude tõstmise õigustamiseks. Koalitsioonilepingu sisu on selle avalikustamisest alates intensiivselt kommenteeritud. Ei oska kinnitada ega ümber lükata väidet, et teksti kokku panijad olid joobes, aga kohati on kirjutatu mõtet tõepoolest raske tabada. Näiteks lubadus seista NATOs ja Euroopa Liidus igakülgselt vastu diktaatorite ja agressorriikide soovidele – just nagu oleks nendes organisatsioonides nimetatud riike. Või lubadus anda omavalitsuste korrakaitseametnikele õigus tegeleda avalikku korda rikkuvate joobes isikutega. Ehk ametnik peab enne oma õiguse kasutamist tegema kindlaks, kas isik on joobes. Huvitav, kuidas?

Sõja jalust: õnnetagavara ammendumine

[caption id="attachment_362579" align="aligncenter" width="2000"] Mariupoli ülikoolis ajakirjandust õppinud Tetjana Himitš on üks paarisajast Haapsallu jõudnud sõjapõgenikust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kiirustasime kõigest väest. Mõtteis oli: “Viskaks need kotid maha, need pole minu elu väärt.” Aga mille nimel me siis nii raske retke üldse ette võtsime? Hetk varem toimunud sündmuste keerisest pääsedes võtsime korraks hoo maha ja tegime lühikese peatuse. Nüüd, tagantjärele, sulen silmad ja tõmban mälu järgi marsruudijoone. Praegu tundub see tühiselt lühikesena. Tookord aga näis, nagu osaleksime karmis ellujäämismängus, tormamisest ja raskete kottide tassimisest hakkas kohutavalt palav, lakkamatult valdas tunne, et olen pidevalt kellegi sihikul. Veidi hinge tõmmanud, jätsime oma kodinad hoovi, ise aga läksime üles korterisse. Mihhaili vanemad olid oma asjad juba pakkinud. Kuid taaskord hiilisid nende pähe kahtlused: “Äkki ei läheks üldse? Niikuinii tuleme varsti tagasi. Kõik ju laabub.” Tõepoolest, infonäljas ja objektiivsest reaalsusest ära lõigatud inimestel on toimuvast illusoorne ettekujutus.

Sõja jalust: Päästeoperatsioon

[caption id="attachment_364151" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kirjutades olen üllatunud, kui palju me maha sõitsime ja kui palju selle poolteise kuu jooksul ära teha jõudsime. Kuid see oli minu jaoks vajalik – mitte istuda paigal, vaid liikuda ja teisi aidata, kuna ma iseennast ju aidata ei saa. See oligi parim abi. Eneseabi. Lõppude lõpuks ei saanud ma blokaadis olles lihtsalt istuda ja oodata. See oleks olnud kõigist piinamisviisidest kõige õudsem. Nagu on näiteks praegu, kui elan pea aasta teises riigis, ilma tööta, aga korraliku traumade ja probleemide pagasiga.