Lääne Elu uuris kohalikelt omavalitsusjuhtidelt, mida nad arvavad sündivast võimuliidust.
„Kole keeruline küsimus. Mis minul arvata,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. „Ütleme nii, et kui ta esindab riigikogu enamust, siis ta väljendab ju rahva tahet, et selline võimuliit tuleb. Tahaks näha, mis tingimustes kokku lepitakse, sellest lähtudes on lihtsam otsustada. Lihtsalt öelda, et mingi jama tuleb, seda ma kindlasti ei ütle.”
Enne arvamuse kujundamist soovib Lõhmus näha, millistele kokkulepetele jõutakse. „Kindlasti enneaegselt ei läheks hüsteeriaga kaasa, mis kohati praegu tekkinud on,” ütles Lõhmus.
Kindlasti soovib Lõhmus näha koalitsioonileppes selget regionaalpoliitikat. „Mind huvitab regionaalpoliitika pool kõige rohkem – omavalitsuste rahastamine, teenused maal, ettevõtluse arendamine maal,” ütles Lõhmus. Ta täpsustas, et maa all mõtleb ta kõiki piirkondi väljapool pealinna.
Kõige rohkem kardab uue võimuliidu osas Lõhmus seda, kas sellest liidust üldse asja saab, sest tema hinnangul on siiani Keskerakond ja EKRE pigem vastandunud. „Kas see koostöö ei muutu liialt pragmaatiliseks ehk tõsistes asjades lõpuks kokku ei lepitagi,” ütles Lõhmus.
Ta tõi seesuguste teemadena välja rahvusküsimuse ja suhtumise Euroopa Liitu. „See peaks selgelt paigas olema, mõni erakond on siin selles osas skeptismi üles näidanud,” ütles Lõhmus.
Lõhmuse sõnul peab uus võimuliit rahva jälle ühendama. „Seda vastandumist on hästi palju. Tuleb arutada neid küsimusi, mis selle vastandumise on tekitanud. Selge on see, et maksupoliitikas on küsimusi tekitanud ja pole kõigile arusaadav olnud. Aktsiisiteema sama moodi. Ma ei ütle, et seda muutma peab, aga siin on vigu tehtud. Uuesti vajab lahtimõtestamist kaasamise ja demokraatia pool – miks osad ei tunne ikka kaasatuna, millest see on,” rääkis Lõhmus.
Seda, millist koalitsiooni Lõhmus eelistanud oleks, ta ei ütle. „Esmapilgul tundus, et kaks võitjat oleks võinud omavahel koalitsiooni ära teha. See oli esimene reaktsioon pärast valimisi. Ma ei ütle, et eelistan, aga tundus kõige mõistlikum,” ütles Lõhmus.
Paanika külvamine ja virisemine ei vii Eestit edasi. Nüüd on aeg minna edasi ja loota et Eesti saab tugeva valitsuse. Päikest südamesse!
Ta tõi seesuguste teemadena välja rahvusküsimuse ja suhtumise Euroopa Liitu. „See peaks selgelt paigas olema, mõni erakond on siin selles osas skeptismi üles näidanud,” ütles Lõhmus.
Mida kodanik Lõhmus silmas peab?
Ah et “miks osad ei tunne ikka kaasatuna, millest see on”? Selgitame Nõva kogemuse najal: kui laiemast kogukonnast alati ja igas kõige väiksemaski küsimuses teerulliga üle sõidetakse, suurtest teemadest rääkimata, siis paratamatult ainult üksikud “osad” tunnevad end kaasatuna – need, kel midagi saada on olnud. Kõik teised “osad” ei tunne end mitte kaasatuna vaid täis lastuna ning minema visatuna.
ka need täislastud on kaasatud – maksude maksmisesse!
Lõhmus on kapi kesik, sellepärast räägib ka EKRE ja KESK- vastandusest. Tema oli kõige tulisem vastane, et REF-i ja EKRET ei võetaks Lääne- Nigulas laua taha, sotsid olid talle armsad, koos Suurega sai ju Läänemaa ära tükeldatud.