Silt: Mikk Lõhmus
4
Elaniku kohta kulub volikogu ülalpidamiseks enim Lääne-Nigulas
[caption id="attachment_424160" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula valla eelarvest kulub vallavolikogu, osavallakogude ja komisjonide liikmete peale 125 000 eurot aastas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi Haapsalus saab volikogu liige üle kahe korra rohkem raha kui naaberomavalitsuses, maksab volikogu elaniku kohta kõige rohkem Lääne-Nigulas.
„Meid eristab see, et meil on kaheksa osavallakogu, mis tõstab kulusid,“ märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Osavallakogu liige saab istungi eest 40 eurot, esimees 100 eurot. Volikogu esimehe kuupalk on 1200 eurot, volikogu liige saab istungi eest 100 eurot, volikogu komisjoni esimees 150 eurot ja liige 50 eurot
Lääne-Nigula valla eelarvest kulub vallavolikogu, osavallakogude ja komisjonide liikmete peale 125 000 eurot aastas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi Haapsalus saab volikogu liige üle kahe korra rohkem raha kui naaberomavalitsuses, maksab volikogu elaniku kohta kõige rohkem Lääne-Nigulas.
„Meid eristab see, et meil on kaheksa osavallakogu, mis tõstab kulusid,“ märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Osavallakogu liige saab istungi eest 40 eurot, esimees 100 eurot. Volikogu esimehe kuupalk on 1200 eurot, volikogu liige saab istungi eest 100 eurot, volikogu komisjoni esimees 150 eurot ja liige 50 eurot 
Vald nõuab kaevandajalt rabauuringuid
[caption id="attachment_423823" align="alignnone" width="1241"]
Eesti maaülikooli teadur, keskkonnaökoloog, sookureuurija Ivar Ojaste on kindel, et turbakaevandus mõjutab piirkonna põhjavett. Foto: erakogu[/caption]
Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul oleks mõistlik Turvalepa raba taastada ilma sealt 30 aastat turvast kaevandamata.
Kuigi seaduse järgi ei pea kaevandaja keskkonnamõju hindama, nõuab kohalik omavalitsus põhjalikke uuringuid, sest 30 aastaks kaevandusloa andmine võib rikkuda ümbruskonna külade kaevuvee ja teha korvamatut kahju loodusele: raba on tasapisi hakanud taastuma ja kaevandus piirneb looduskaitsealaga.
„Et tekiks turvaline teadmine, et kaevuvesi ja kõik muu on kontrolli all,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.
Eesti maaülikooli teadur, keskkonnaökoloog, sookureuurija Ivar Ojaste on kindel, et turbakaevandus mõjutab piirkonna põhjavett. Foto: erakogu[/caption]
Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul oleks mõistlik Turvalepa raba taastada ilma sealt 30 aastat turvast kaevandamata.
Kuigi seaduse järgi ei pea kaevandaja keskkonnamõju hindama, nõuab kohalik omavalitsus põhjalikke uuringuid, sest 30 aastaks kaevandusloa andmine võib rikkuda ümbruskonna külade kaevuvee ja teha korvamatut kahju loodusele: raba on tasapisi hakanud taastuma ja kaevandus piirneb looduskaitsealaga.
„Et tekiks turvaline teadmine, et kaevuvesi ja kõik muu on kontrolli all,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. 
Regionaalministri plaan tooks Läänemaale üle miljoni euro
[caption id="attachment_423604" align="alignnone" width="1920"]
Regionaalminister Madis Kallas (SDE) (paremal) ja tema nõunik Neeme Suur (SDE). Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valitsus jõudis neljapäeval kokkuleppele, et viie aasta jooksul võrdsustatakse kohalikele omavalitsustele tööealiste ja pensionäride pealt laekuv tulumaks.
See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Tõuseb nende kohalike omavalitsuste tulubaas, kust tööealised inimesed ära kolivad,“ märkis regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase nõunik Neeme Suur (SDE). Läänemaa kohalikud omavalitsused võidavad kõik ja viie aasta pärast laekuks maakonda tulumaksu üle miljoni euro rohkem kui praegu. Suur rõhutas, et tegemist on prognoosiga tulumaksu senise laekumise pealt. „Tegelik laekumine võib olla suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kas kolitakse ära või majandus tõuseb või langeb,“ märkis Suur.
Rohkem tulumaksu hakkab Läänemaale laekuma juba tulevast aastast. Hinnanguliselt peaks Haapsalu saama aastas tulumaksu juurde veidi üle 200 000 euro, Lääne-Nigula veidi üle 100 000 euro ja Vormsi 16 000 eurot. Aasta-aastalt summa kasvab, jõudes 2029. aastaks 1,3 miljoni euroni: Haapsalule praeguste arvutuste järgi üle 700 000 euro, Lääne-Nigulale üle 400 000 euro ja Vormsile 65 000 eurot.
„Eks ta selline ebatraditsionaalne ole, aga mingigi samm ebavõrdsuse vähendamise poole,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Kui lihtsalt lahti seletada, siis hakkavad rohkem raha saama need kohalikud omavalitsused, kus elab rohkem pensionäre, ja vähem need, kus elab rohkem tööealisi. Seni on kohalikud omavalitsused saanud endale 2,5 protsenti pensionäride ja 11,89 protsenti tööealiste pealt laekuvast tulumaksust. Tulevast aastast hakkab pensionäride pealt laekuv tulumaks tõusma. Lõpuks on mõlemad võrdsed: nii tööealiste kui ka pensionäride pealt laekub valla või linna arvele 10,23 protsenti. Vaesemad võidavad, rikkamad kaotavad, mis omakorda ei meeldi Harjumaa kohalikele omavalitsustele.
Regionaalminister Madis Kallas (SDE) (paremal) ja tema nõunik Neeme Suur (SDE). Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valitsus jõudis neljapäeval kokkuleppele, et viie aasta jooksul võrdsustatakse kohalikele omavalitsustele tööealiste ja pensionäride pealt laekuv tulumaks.
See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Tõuseb nende kohalike omavalitsuste tulubaas, kust tööealised inimesed ära kolivad,“ märkis regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase nõunik Neeme Suur (SDE). Läänemaa kohalikud omavalitsused võidavad kõik ja viie aasta pärast laekuks maakonda tulumaksu üle miljoni euro rohkem kui praegu. Suur rõhutas, et tegemist on prognoosiga tulumaksu senise laekumise pealt. „Tegelik laekumine võib olla suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kas kolitakse ära või majandus tõuseb või langeb,“ märkis Suur.
Rohkem tulumaksu hakkab Läänemaale laekuma juba tulevast aastast. Hinnanguliselt peaks Haapsalu saama aastas tulumaksu juurde veidi üle 200 000 euro, Lääne-Nigula veidi üle 100 000 euro ja Vormsi 16 000 eurot. Aasta-aastalt summa kasvab, jõudes 2029. aastaks 1,3 miljoni euroni: Haapsalule praeguste arvutuste järgi üle 700 000 euro, Lääne-Nigulale üle 400 000 euro ja Vormsile 65 000 eurot.
„Eks ta selline ebatraditsionaalne ole, aga mingigi samm ebavõrdsuse vähendamise poole,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Kui lihtsalt lahti seletada, siis hakkavad rohkem raha saama need kohalikud omavalitsused, kus elab rohkem pensionäre, ja vähem need, kus elab rohkem tööealisi. Seni on kohalikud omavalitsused saanud endale 2,5 protsenti pensionäride ja 11,89 protsenti tööealiste pealt laekuvast tulumaksust. Tulevast aastast hakkab pensionäride pealt laekuv tulumaks tõusma. Lõpuks on mõlemad võrdsed: nii tööealiste kui ka pensionäride pealt laekub valla või linna arvele 10,23 protsenti. Vaesemad võidavad, rikkamad kaotavad, mis omakorda ei meeldi Harjumaa kohalikele omavalitsustele. 
Turvalepa kandi rahvas valmistub turbasõjaks
[caption id="attachment_423278" align="alignnone" width="1920"]
Turvalepa turbaraba koosolek Taebla vallamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu pole Turvalepa turbarabas kaevanduse alustamise suhtes veel seisukohta võtnud, kuid külarahvas on oma õiguste kaitsmiseks valmis ka kohtusse minema.
OÜ Eesti Killustik on esitanud keskkonnaloa taotluse Turvalepa turbatootmisalal turbakaevandamise uuesti alustamiseks. Järgmisel neljapäeval, 18. aprillil hakkab Lääne-Nigula volikogu ilmselt otsustama, milline hinnang sellele taotlusele antakse.
Turvalepa turbaraba koosolek Taebla vallamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu pole Turvalepa turbarabas kaevanduse alustamise suhtes veel seisukohta võtnud, kuid külarahvas on oma õiguste kaitsmiseks valmis ka kohtusse minema.
OÜ Eesti Killustik on esitanud keskkonnaloa taotluse Turvalepa turbatootmisalal turbakaevandamise uuesti alustamiseks. Järgmisel neljapäeval, 18. aprillil hakkab Lääne-Nigula volikogu ilmselt otsustama, milline hinnang sellele taotlusele antakse.
Volikogu muutis Lääne-Nigula haridusmaastikku
[caption id="attachment_422180" align="alignnone" width="696"]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmus toetab ühtset lähenemist valla haridusastustele. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Lääne-Nigula volikogu liitis ja lahutas oma neljapäevasel istungil valla koole ja lasteaedu.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmus toetab ühtset lähenemist valla haridusastustele. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Lääne-Nigula volikogu liitis ja lahutas oma neljapäevasel istungil valla koole ja lasteaedu. 
Volikogu kinnitas Oru osavallavanemaks Loorensi
Janek Loorens. Foto: kuvatõmmis Lääne-Nigula volikogu videosalvestusest[/caption]
Lääne-Nigula tegi koolide ühendamise eelnõu ümber
[caption id="attachment_421291" align="aligncenter" width="1920"]
Martna osavalla koosolekul kinnitas Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi (keskel), et mõlemad koolid jäävad võrdväärseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuna Palivere elanikele ei olnud koolide ühendamine vastuvõetav, tegi Lääne-Nigula vallavalitsus nende ettepanekuid arvesse võttes eelnõu ümber.
„Me ei liida mitte Paliveret Martnaga, vaid vastupidi,“ ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. „Palivere seda soovis ja Martna aktsepteeris. Niimoodi küsimusi ju lahendataksegi.“
Esialgu tahtis kohalik omavalitsus liita Palivere kooli Martnaga, nii et Palivere kooli tegevus oleks lõpetatud, kool registrist kustutatud ja tegutsenud edasi Martna kooli osana. Paliverelaste mastaapne vastuseis sundis vallavalitsust eelnõu muutma.
Martna osavalla koosolekul kinnitas Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi (keskel), et mõlemad koolid jäävad võrdväärseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuna Palivere elanikele ei olnud koolide ühendamine vastuvõetav, tegi Lääne-Nigula vallavalitsus nende ettepanekuid arvesse võttes eelnõu ümber.
„Me ei liida mitte Paliveret Martnaga, vaid vastupidi,“ ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. „Palivere seda soovis ja Martna aktsepteeris. Niimoodi küsimusi ju lahendataksegi.“
Esialgu tahtis kohalik omavalitsus liita Palivere kooli Martnaga, nii et Palivere kooli tegevus oleks lõpetatud, kool registrist kustutatud ja tegutsenud edasi Martna kooli osana. Paliverelaste mastaapne vastuseis sundis vallavalitsust eelnõu muutma. 
Vald taotleb Martna kooli remondiks ligi miljon eurot
[caption id="attachment_379822" align="alignnone" width="1920"]
Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald taotleb energiatõhususe meetmest ligi miljon eurot toetust, et Martna kool korda teha.
Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald taotleb energiatõhususe meetmest ligi miljon eurot toetust, et Martna kool korda teha. 
Vallajuht koolireformist: kuhu need lapsed siis lähevad?
[caption id="attachment_420734" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul tekitab gümnaasiumireform terve hulga vastamata küsimusi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald sai ühe esimese kohaliku omavalitsusena haridus- ja teadusministrilt kutse alustada 10.–12. klassi sulgemise läbirääkimisi.
„Ennekõike tahaks teada, mis probleemi me Kullamaal siis lahendame,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule. „Ei saa ju olla nii, et igal pool on probleem ühesugune.“
Randmaa ei näe võimalust Kullamaa keskkooli põhikooliks kärpida pelgalt sellepärast, et seal õpib 40 last. Vallajuht ütles, et kavandatav reform kahjustab koole juba ette: kes tahaks panna oma lapse keskkooli, mille kohta riik ütleb, et see pole jätkusuutlik.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul tekitab gümnaasiumireform terve hulga vastamata küsimusi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald sai ühe esimese kohaliku omavalitsusena haridus- ja teadusministrilt kutse alustada 10.–12. klassi sulgemise läbirääkimisi.
„Ennekõike tahaks teada, mis probleemi me Kullamaal siis lahendame,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule. „Ei saa ju olla nii, et igal pool on probleem ühesugune.“
Randmaa ei näe võimalust Kullamaa keskkooli põhikooliks kärpida pelgalt sellepärast, et seal õpib 40 last. Vallajuht ütles, et kavandatav reform kahjustab koole juba ette: kes tahaks panna oma lapse keskkooli, mille kohta riik ütleb, et see pole jätkusuutlik. 
Lääne-Nigula volikogu istung tuli katkestada
[caption id="attachment_410796" align="alignnone" width="1920"]
Neljapäevasel istungil jäi vallavanem Janno Randmaal andmata infotund ja vastamata revisjonikomisjoni küsimusele Lääne-Nigula Varahalduse majandusliku seisukorra ja likviidsete varade olukorra kohta. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu ei suutnud neljapäeval Roostal peetud istungil päevakorda etteantud aja jooksul läbi arutada ja osa päevakorrapunkte lükkus volikogu märtsiistungile.
Vallavolikogu neljapäeval toimunud istungi päevakorras oli 13 punkti, kuid et istung oli veninud juba rohkem kui viie tunni pikkuseks, ei soostunud volikogu kell 20.20 enam viimase kolme päevakorrapunkti aruteluks istungit pikendama.
Volikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et volikogu istung võib kesta viis tundi, kuid neljapäeval venis see veel paarikümne minuti võrra pikemaks. Ülemäära pikaks venis arutelu vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise üle. „Et käsil olnud päevakorrapunktiga lõpuni jõuda,” ütles Lõhmus.
„Kõik olulised asjad olid läbi käidud, pooleli midagi ei jäänud,” nentis Lõhmus
Neljapäevasel istungil jäi vallavanem Janno Randmaal andmata infotund ja vastamata revisjonikomisjoni küsimusele Lääne-Nigula Varahalduse majandusliku seisukorra ja likviidsete varade olukorra kohta. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu ei suutnud neljapäeval Roostal peetud istungil päevakorda etteantud aja jooksul läbi arutada ja osa päevakorrapunkte lükkus volikogu märtsiistungile.
Vallavolikogu neljapäeval toimunud istungi päevakorras oli 13 punkti, kuid et istung oli veninud juba rohkem kui viie tunni pikkuseks, ei soostunud volikogu kell 20.20 enam viimase kolme päevakorrapunkti aruteluks istungit pikendama.
Volikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et volikogu istung võib kesta viis tundi, kuid neljapäeval venis see veel paarikümne minuti võrra pikemaks. Ülemäära pikaks venis arutelu vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise üle. „Et käsil olnud päevakorrapunktiga lõpuni jõuda,” ütles Lõhmus.
„Kõik olulised asjad olid läbi käidud, pooleli midagi ei jäänud,” nentis Lõhmus