Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_414196" align="alignnone" width="1920"] Nõva elanikud ei jõuaks ilmaski nii palju pakke tellida ja saata, et pakiautomaadi pidamine Nõval end Eesti Postile ära tasuks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti Posti hinnangul peaksid Nõva elanikud tellima üle kolme korra rohkem kaupa, et pakiautomaadi pidamine kauges maanurgas riigifirmale ära tasuks. Pisike 360 elanikuga ja lähematest postiasutustest ligi poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Nõva sai aastaid pikisilmi oodatud pakiautomaadi valurahaks, kui riigifirma mullu seal postipunkti sulges. Nüüd kardavad elanikud sellest ilma jääda. „Mõtlesime isegi, et teeks elanike seas üleskutse, et kasutage rohkem, aga…“ ütles Nõva osavallavanem Aivi Heinleht. Võrreldes Lääne-Nigula teiste osavaldadega on Nõva kõige usinam tellija: ühe elaniku kohta on seal kõige rohkem pakke, lihtsalt rahvast on vähe.

[gallery ids="412404,412405,412406,412403,412407,412408,412409,412410,412411,412412,412413,412414,412415,412416,412417,412418,412419,412420,412421,412422,412423,412424,412425,412426,412427,412428,412429,412430,412431,412432,412433,412434,412435,412436,412437,412438,412439,412440"] Fotod Kaire Reiljan Palivere tähistas laupäeval oma 530. aastapäeva osavalla lipu õnnistamise, tuleviku üle arutlemise, filmivaatamise ja tantsupeoga. Aastapäevaüritused juhatas vihmasajus Palivere Hudjamäel sarvepuhumisega sisse Palivere nelipühikoguduse pastor Marika Olenko. Hudjamäel, kus kunagi asus veski, ilutseb viimased 30 aastat Palivere 500. aastapäeval avatud kivi. Palivere osavallavanema Andrus Eilpuu sõnul on Palivere esimest korda mainitud seoses Palivere mõisaga. Toona kasutati nimekuju Pallifer. Eilpuu sõnul oli algne plaan ka vastne osavalla lipp sisse pühitseda Hudjamäel, et aga ilmataat ettevõtmist ei soosinud, tehti seda kõrvalasuvas nelipühikoguduse majas, mis 1921. aastal ehitati Palivere vallamajaks.

[caption id="attachment_411544" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid on Isamaasse toonud teisigi Läänemaa keskerakondlasi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nimekamad Läänemaa keskerakondlased on viimase kahe nädala jooksul parteist välja astunud, enamik neist veel uut erakonda valinud pole. Esimesena Keskerakonna Isamaa vastu vahetanud Jaanus Karilaid lubas teha tööd selle nimel, et tema senine Läänemaa meeskond oleks temaga ka järgmistel kohalikel valimistel. „Kas erakonna Isamaa liikmetena või kandideerivad nimekirjas,” ütles Karilaid. Tema sõnul taandub kõik isiklikele suhetele ja sellele, keda saab usaldada ja kellega koos maakonna arengut edendada. Ka Isamaa Läänemaa piirkonna juhatuse liige Mikk Lõhmus ütles, et juttude järgi on erakonnaga liitumas veel endisi keskerakondlasi. „Niikaua, kui avaldust pole esitatud, pole midagi kindel,” ütles Lõhmus. Tema sõnul on praegu Keskerakonnast Isamaasse üle tulnud kolm inimest.

[caption id="attachment_276297" align="alignnone" width="1920"] Aulepa tuulepark. Foto: Urmas Lauri[/caption] Suure tõenäosusega annab tuulepargi ära keelanud ja kaks aastat energiafirmaga kohut käinud Lääne-Nigula vald ülehomme lõpuks loa tuugenid Risti külje all püsti panna. Kui Risti tuulepargi eelnõu ülehomme vastu võetakse, jõuab ehitus uude järku: paika pannakse tuulikute täpsed asukohad, kõrgus ja hulk. Selle peale kulub paar aastat. Kui volikogu ka selle kinnitab, hakkab Enefit Greenile nüüdseks juba 300 miljonit eurot maksma mineva pargi ehitus pihta.

[caption id="attachment_341835" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Eiko Kink / Äripäev[/caption] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastas Metsküla kultuuriühingu palvele kutsuda kokku erakorraline vallavolikogu koosolek, et Lääneranna valla põhimääruse järgi ei saa ta seda teha. „Volikogu esimehel puudub Lääneranna valla põhimääruse kohaselt pädevus kokku kutsuda erakorralist volikogu koosolekut ainuisikuliselt ühe MTÜ või kolmanda isiku palvel ja soovil,“ teatas Reinmaa Metsküla kultuuriühingule. See ei ole õige. Lääneranna valla põhimääruse järgi saab erakorralise istungi kokkukutsumist nõuda vallavalitsus või üks neljandik vallavolikogu liikmetest, aga miski ega keegi ei keela vallavolikogu esimehel endal see kokku kutsuda, kui ta peab seda vajalikuks. „See on puhtalt volikogu esimehe pädevus,“ kinnitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule täna.

[caption id="attachment_405997" align="alignnone" width="2000"] Aulepa tuulepark. Taamal on mets, kuhu plaanitakse tuugeneid, mis on Aulepa omadest mitu korda kõrgemad. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pärast juunikuiseid Risti tuulepargi teemalisi rahvakoosolekuid Taeblas ja Ristil pöördus Lääne-Nigula vald neil sõnavõtnute ja teiste asjaosaliste poole, küsides arvamust valla seisukohtade kohta. Vastamise tähtaeg oli eelmise nädala lõpus. 20. juuli virtuaalsel koosolekul vormistas oma seisukoha ka Risti osavallakogu, kes on nõus vaid ühe osaga Lääne-Nigula valla viimati ette pandud tingimustest. See on puhverala suurendamine kümnele kilomeetrile. „Puhveralana peetakse siin silmas tsooni ümber praeguse eriplaneeringuala, kuhu tulevikus ei saa kavandada uusi tuuleparke,” selgitas Risti osavallakogu ja Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur.

[caption id="attachment_395860" align="alignnone" width="2000"] Märtsi viimasel päeval tõi Metsatöllu kontsert suurepärase akustikaga Oru kultuurisaali puupüsti rahvast täis. Foto: Elle Ljubomirov[/caption] Arusaamatuste tõttu Lääne-Nigula vallajuhtidega laseb ärimees Koit Uus kahe kuu pärast Oru kultuurisaalist talle kuuluva heli- ja valgustehnika minema viia. Teisipäeval seisis Oru koolijuht Andres Kampmann kultuurisaalis ja laiutas käsi – saal, mis on poolteist aastat teeninud kooli aulana, kus on peetud 1. septembri ja lõpuaktused ning alati rahvast puupüsti täis playback-sõud, jääb kahe kuu pärast tühjaks. „Päris karm laks,“ ütles Kampmann. „Jääb ainult ruum. Tehnika kõik läheb ära. Kogukond ootab vastust. Kas tuleb hange? Millal tuleb hange?“

[caption id="attachment_395415" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa algkooli 5. klassi lapsed saavad valida, kas hakata tuleval aastal õppima vene või mõnda teist, tõenäoliselt saksa keelt. Foto: Malle-Liisa[/caption] Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa. 1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene. Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“

[caption id="attachment_393897" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul arutab koalitsioon vallavanema leidmist tuleval nädalal, kuid tõenäoliselt konkurssi vallale uue juhi leidmiseks ei korraldata.

[caption id="attachment_394300" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula kihelkond hõlmab Oru, Taebla ja Palivere piirkonna. Foto arhiiv.[/caption] Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu kuni teise maailmasõjani saab MTÜ Taebla Seltsi eestvedamisel järgmise aasta lõpuks kaante vahele.