Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_341835" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Eiko Kink / Äripäev[/caption] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastas Metsküla kultuuriühingu palvele kutsuda kokku erakorraline vallavolikogu koosolek, et Lääneranna valla põhimääruse järgi ei saa ta seda teha. „Volikogu esimehel puudub Lääneranna valla põhimääruse kohaselt pädevus kokku kutsuda erakorralist volikogu koosolekut ainuisikuliselt ühe MTÜ või kolmanda isiku palvel ja soovil,“ teatas Reinmaa Metsküla kultuuriühingule. See ei ole õige. Lääneranna valla põhimääruse järgi saab erakorralise istungi kokkukutsumist nõuda vallavalitsus või üks neljandik vallavolikogu liikmetest, aga miski ega keegi ei keela vallavolikogu esimehel endal see kokku kutsuda, kui ta peab seda vajalikuks. „See on puhtalt volikogu esimehe pädevus,“ kinnitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule täna.

[caption id="attachment_405997" align="alignnone" width="2000"] Aulepa tuulepark. Taamal on mets, kuhu plaanitakse tuugeneid, mis on Aulepa omadest mitu korda kõrgemad. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pärast juunikuiseid Risti tuulepargi teemalisi rahvakoosolekuid Taeblas ja Ristil pöördus Lääne-Nigula vald neil sõnavõtnute ja teiste asjaosaliste poole, küsides arvamust valla seisukohtade kohta. Vastamise tähtaeg oli eelmise nädala lõpus. 20. juuli virtuaalsel koosolekul vormistas oma seisukoha ka Risti osavallakogu, kes on nõus vaid ühe osaga Lääne-Nigula valla viimati ette pandud tingimustest. See on puhverala suurendamine kümnele kilomeetrile. „Puhveralana peetakse siin silmas tsooni ümber praeguse eriplaneeringuala, kuhu tulevikus ei saa kavandada uusi tuuleparke,” selgitas Risti osavallakogu ja Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur.

[caption id="attachment_395860" align="alignnone" width="2000"] Märtsi viimasel päeval tõi Metsatöllu kontsert suurepärase akustikaga Oru kultuurisaali puupüsti rahvast täis. Foto: Elle Ljubomirov[/caption] Arusaamatuste tõttu Lääne-Nigula vallajuhtidega laseb ärimees Koit Uus kahe kuu pärast Oru kultuurisaalist talle kuuluva heli- ja valgustehnika minema viia. Teisipäeval seisis Oru koolijuht Andres Kampmann kultuurisaalis ja laiutas käsi – saal, mis on poolteist aastat teeninud kooli aulana, kus on peetud 1. septembri ja lõpuaktused ning alati rahvast puupüsti täis playback-sõud, jääb kahe kuu pärast tühjaks. „Päris karm laks,“ ütles Kampmann. „Jääb ainult ruum. Tehnika kõik läheb ära. Kogukond ootab vastust. Kas tuleb hange? Millal tuleb hange?“

[caption id="attachment_395415" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa algkooli 5. klassi lapsed saavad valida, kas hakata tuleval aastal õppima vene või mõnda teist, tõenäoliselt saksa keelt. Foto: Malle-Liisa[/caption] Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa. 1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene. Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“

[caption id="attachment_393897" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul arutab koalitsioon vallavanema leidmist tuleval nädalal, kuid tõenäoliselt konkurssi vallale uue juhi leidmiseks ei korraldata.

[caption id="attachment_394300" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula kihelkond hõlmab Oru, Taebla ja Palivere piirkonna. Foto arhiiv.[/caption] Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu kuni teise maailmasõjani saab MTÜ Taebla Seltsi eestvedamisel järgmise aasta lõpuks kaante vahele.

[caption id="attachment_393897" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehel Mikk Lõhmuse sõnul sõltub edu targast majandamisest. Foto Urmas Lauri[/caption] Kiirustades tehtud koolivõrgu reform tekitas Lääneranna vallas usalduskriisi, mis võib viia kohaliku omavalitsuse lagunemiseni, leiab omavalitsusteadlane Mikk Lõhmus. Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees ja varasem vallavanem, omavalitsuste ühinemise konsultant Mikk Lõhmus, mitte ainult Lääneranna vald, vaid teisedki kohalikud omavalitsused otsivad kiirkorras kokkuhoiukohti, sulgevad koole ja raamatukogusid. Kas need on haldusreformi kibedad viljad? Ei ole. 2008.–2010. aasta majandussurutisest siiamaani on kohalikel omavalitsustel olnud väga head ajad. Eelarved on igal aastal kasvanud seitse-kaheksa protsenti. See on võimaldanud kulusid jälgida… mitte väga kriitiliselt, sest alati on raha peale tulnud. Pole olnud põhjust targalt majandada. Teiseks sõjaga Ukrainas tekkinud majanduskriis, mis on kaskaadina vallandanud kütte- ja energiahinnatõusu. Kolmandaks õpetajate palgatõus, mis on seotud lasteaia- ja abiõpetajate ning direktorite palkadega.

[caption id="attachment_384523" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu esitas reedel lahkumisavalduse. Foto Urmas Lauri[/caption] Veidi üle aasta Lääne-Nigula valda juhtinud Aivar Riisalu paneb 5. aprillist vallavanema ameti maha. „Ennelõunal rääkisin temaga pikemalt telefonitsi. Siis ta mulle seda ütleski. Nüüd on avaldus ka meilile laekunud,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus eile pärastlõunal. „Ei midagi, ära väsisin,” ütles Riisalu Lääne Elule lahkumise põhjuste kohta. „Mõnikord on lihtsam astuda samm tagasi, et pärast astuda kaks sammu edasi,” lisas ta.

[caption id="attachment_392645" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse koostatud eelnõu lubaks pisut väiksemat ja madalamat tuuleparki. Foto: Andra Kirna[/caption] Suure tõenäosusega annab kaks aastat tagasi tuulepargi ehituse ära keelanud Lääne-Nigula vallavolikogu juunis loa Risti külje alla tuugenid püsti panna. „Usun, et jõuame heakskiitva otsuseni,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. Kaks aastat tagasi oli just Lõhmus vallavanemana see, kes koos toonase vallavolikogu esimehe Neeme Suurega koostas tuuleparki keelava eelnõu, mida volinikud ülekaalukalt toetasid. Tuulepargi rajaja Enefit Green kaebas otsuse kohtusse ja sai õiguse, aga kaotas kohtuteed tallates kaks aastat. Nüüd on Lõhmus koostanud eelnõu, mis lubab tuulepargi rajada – küll veidi väiksema ja madalama. „Oleme leevendavaid ja hirmu vähendavaid punkte sisse kirjutanud,” märkis Lõhmus.

[caption id="attachment_391508" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu valimiskomisjon luges valimiskasti lastud sedelid esmaspäeva hommikul veel üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaal käis valimas 68,1 protsenti valijatest ehk üle 10 000 läänlase, kellest enam kui veerand, 2780 inimest andis oma hääle Reformierakonnale. Läänlastelt said enim hääli Keskerakonna esinumber Jaanus Karilaid (1247), EKRE esinumber Helle-Moonika Helme (1220) ja Reformierakonna esinumber Kalle Laanet (1210). Esikolmikul oli tihedalt kannul Eesti 200 esinumber Kalev Stoicescu 1193 häälega.