Leedus vabatahtlikena töötavad neli noort itaallast otsustasid Haapsalus nädalavahetust veetes kaasa lüüa ka maailmakoristusel. Sobiliku paiga leidsid nad selleks Valgevälja karjääri ümbrust koristavas seltskonnas.
Talgujuht Remi Treier oli veidi pärast kella kümmet ennelõunal murelik, et kas itaallased ikka leiavad talgukoha üles. “Nad helistasid, lubasid tulla, kuid kas nad koha üles leiavad,” lausus Treier.
Ilmateade lubas täna vihma, kuid Haapsalu kandis veel ei sadanud. “Nii palju teeme, kui ilm lubab,” arutles Treier.
Treier oli prügikohad kaardistanud ning iga seltskonna tarvis ka kaardi ning juhendi, kuidas prügi sorteerida, välja trükkinud., “Lagas kohad on märgitud kaardil,” selgitas talgujuht.
Karjääri ja maantee vahelises metsatukas toimetasid Einar ja Kristi Haapsalust. “No kes siis veel koristab?” kostis Einar vastuseks küsimusele, et miks nad maailmakoristusel kaasa löövad.
“Siin on minu lapsepõlve mängumaa,” selgitas mees, miks nad justnimelt Valgeväljale talgutele tulid. “Ujumas käime siin ka,” lisas Kristi. “Lihtsalt tulime koristama. Nõme on, kui must on.”
Karjääri servas roostikus ragistasid Maarja ja Inga. “Põhimõtteliselt Haapsalu linnast, aga maalt,” selgitas Maarja, kust nad koos viieaastase tütrega tulid.
Ka nemad olid Valgeväljat puhtaks rookimas selle tõttu, et see on nende ujumiskoht. “See jäi juba ammu silma, et koht on sodine,” nentis Maarja. “Kindlasti on ka hullemaid kohti nähtud, aga sodi on ka siin küll.”
Pisike, viiene Inga oli kraavist autorehvi avastanud ning sellele vähemalt seitsmese rammuga tuule alla teinud. Temale oli see esimene osalemine koristustalgutel, kuid ema Maarja olevat “Teeme ära!” talgutest ka varem, TTÜ aegu, osa saanud.
Selle aja peale olid itaallased Valgevälja üles leidnud.
“Äge!” lausus Treier, jättis prügisortimise pooleli ning ruttas Leedu numbrimärgiga autol kohale saabunud noortele itaallastele nõu jagama, et kus Valgevälja karjääri ümbruse prügikohad on ning kuidas nad korjatud rämpsu erinevatesse kottidesse sorteerima peaksid.
Stefania, Elisa, Claudio ja Adriana töötavad Leedus vabatahtlikena. “Tulime siia nädalavahetust veetma,” selgitas Stefania. “Me oleme siin, sest loodame, et samamoodi koristatakse ka meie kodukohtades,” lisas Elisa. Torino, Trento, Rooma, Apuulia, loetlesid noored oma kodukohti Itaalias.
Kella üheks pärastlõunal oli itaallastel rannaäär juba puhtaks nokitud (justnimelt nokitud, sest üksaaval õngitseti rannaliivast välja ka suitsukonid) ning metsaalust mööda kaugemale liigutud.
“Praegu näen neid karjäärijärve teisel kaldal,” ütles Treier vahekokkuvõtet tehes.
“Autotäis inimesi tuli veel lisaks, vaikselt hakkab laabuma,” oli talgujuht asjaga üldjuhul rahul. “Prügi on rohkelt, aga nüüd on vähemalt rannapiirkond klatitud.”
Treier on “Teeme ära!” talgutel kaasa löönud vaid korra. “Esimesekl korral, 2008. aastal, siis käisin Türi kolledžis, sealkandis koristasime,” meenutas talgujuht.
Kaardil märgitud koristuskohtadest õnnestus Lääne Elul tegevust tuvastada vaid Kiltsis kunagise lennuvälja laohoone ümbruses. Seal toimetas haapsallane Tarmo Niinemets. Üksinda. “Loodan, et ehk tuleb veel keegi abiks,” nentis mees. “Sodi on palju.”
Niinemets pole varasematel aastatel “Teeme ära!” talgutele jõudnud. Nüüd aga otststas kaas lüüa. “Põnev on, saab korda teha,” lausus mees. Aga üksinda on igav.
Fotod: Urmas Lauri
