Silt: prügi

[caption id="attachment_424846" align="alignnone" width="1920"] Paari nädala jooksul selgub, kas pakendiveo kodudest võtab üle Eesti Keskkonnateenused või tuleb pakendeid hakata viima avalikesse kogumiskohtadesse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Prügifirma Ragn-Sells andis läinud nädala neljapäeval teada, et lõpetab Läänemaal korter- ja eramajade juurest pakendite tasuta veo, Haapsallu võib tulla teine vedaja. Seni vedas prügifirma pakendeid tasuta ära nii korteriühistutelt, kellel olid pakendikonteinerid, kui pakkus ka eramajadele pakendi- ehk kollase koti teenust. 2. mail teatas aga prügifirma, et lõpetab 1. juunist teenuse ja pakendid veetakse Läänemaal viimast korda ära mais. Ettevõte viib korteriühistute juurest ära ka pakendikonteinerid. „Halvimal juhul tuleb pakendeid pool aastat avalikesse kogumiskohtadesse viia,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu esmaspäeval.

Eramajapidamistele mõeldud kollase pakendikoti tasuta ära viimine ja korteriühistutele mõeldud pakendikonteineri tasuta tühjendamine olid head näited sellest, kuidas panna inimesed lihtsa vaevaga prügi sortima. On ju pakendid need, mis moodustavad tekkivatest jäätmetest enamuse. Tänu sellele sai olmeprügikonteineri tühjendamist tellida harvem ja see andis tunda ka prügiarvetes, sest osa jäätmetest viidi ära tasuta.

[caption id="attachment_307870" align="aligncenter" width="2000"] Haapsallanna Riina Ilves uuris koos lapselaste Oskari ja Mia Marthaga kõnniteele kirjapandut. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval ilmusid Haapsalu tänavaile kirjad „Meri algab siit” – algas üle-eestiline kampaania, takistamaks konide jõudmist merre ja jõgedesse. „Ekslik on arvamus, et sajuvett puhastatakse veepuhastusjaamades,” ütles Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Helen Orav-Kotta. Suitsetajana pole ka minu südametunistus puhas – olen isegi just seda arvates poetanud aeg-ajalt suitsukoni kanalisatsiooniresti. Enam ma seda ei tee. Eestis vihma- ja lumesulamisvett ei puhastata ja kõik, mis tänaval vedeleb, jõuab varem või hiljem loodusesse – merre, jõgedesse-järvedesse ja sealt edasi inimese toidulauale. Lääne Eluga rääkides kõndis Orav-Kotta parasjagu trammipeatusest Telliskivi loomelinnaku poole. „Peale suitsukonide kilekotitükid, kummikindatükid, näts,” loetles ta tänaval nähtud prahti. Just prügi maha loopimise tagajärgedele sel nädalal alanud kampaania tähelepanu juhibki – 15 linnas tähistavad hoiatused kokku tuhandet kaevuluuki. Haapsalus on tähistatud 12 kaevuluuki, mis tuletavad meelde, et iga maha poetatud koni jõuab otseteed Tagalahte.

[caption id="attachment_299925" align="alignnone" width="1024"] Aheldatud prügikast Paralepa metsas. Lemmi Kann[/caption] Kuna üritusi tuleb sel aastal vähem kui tavaliselt, jääb suvel Haapsalus tekkimata umbes 20 tonni prügi, samas jõuab seda nüüd rohkem terviseradadele ja metsadesse, sest inimesed käivad rohkem looduses. Juba mõnda aega on liiklus Paralepa metsa terviserajal tihedam kui varasematel aastatel, sest eriolukorra tõttu otsivad inimesed tegevust. Koos inimestega on Paralepa terviseraja ja ka Uuemõisast Rohukülani ulatuva kergeliiklustee äärtesse tekkinud prügi. Peamiselt on tegu suitsukonide, toidupakendite, pudelite, väikeste kilekottide ja salvrättidega. Prügi kontsentratsioon on suurem just pinkide ümbruses, kuhu istutakse jalga puhkama. Ühtegi prügikasti kummagi tee ääres eelmisel nädalal polnud.

[caption id="attachment_294731" align="alignnone" width="1150"] Haapsallaste biojäätmed sõidavad prügiautodega enam kui 100 kilomeetri kaugusele Tallinna taaskasutuskeskusse. Foto Lemmi Kann[/caption] Kui osa inimesi peavad jäätmete liigiti kogumist loomulikuks, on teisel osal eriti just biojäätmete suhtes terve rida kõhklusi, kahtlusi ja küsimusi. Lääne Elu otsis neile küsimustele vastuseid. Üks väga levinud arvamus on, et biojäätmete eraldi kogumine on täiesti mõttetu, kuna nii ehk naa aetakse kõik koos olmeprügiga ahju ja põletatakse energiaks. Mis tähendab, et siis peaks ju prügiomanikule hoopis peale maksma, mitte prügiveo eest raha küsima.