Avakülg Tags Prügi

Silt: prügi

Haapsalu Tagalahte satub aastas tuhandeid konisid

[caption id="attachment_307870" align="aligncenter" width="2000"] Haapsallanna Riina Ilves uuris koos lapselaste Oskari ja Mia Marthaga kõnniteele kirjapandut. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval ilmusid Haapsalu tänavaile kirjad „Meri algab siit” – algas üle-eestiline kampaania, takistamaks konide jõudmist merre ja jõgedesse. „Ekslik on arvamus, et sajuvett puhastatakse veepuhastusjaamades,” ütles Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Helen Orav-Kotta. Suitsetajana pole ka minu südametunistus puhas – olen isegi just seda arvates poetanud aeg-ajalt suitsukoni kanalisatsiooniresti. Enam ma seda ei tee. Eestis vihma- ja lumesulamisvett ei puhastata ja kõik, mis tänaval vedeleb, jõuab varem või hiljem loodusesse – merre, jõgedesse-järvedesse ja sealt edasi inimese toidulauale. Lääne Eluga rääkides kõndis Orav-Kotta parasjagu trammipeatusest Telliskivi loomelinnaku poole. „Peale suitsukonide kilekotitükid, kummikindatükid, näts,” loetles ta tänaval nähtud prahti. Just prügi maha loopimise tagajärgedele sel nädalal alanud kampaania tähelepanu juhibki – 15 linnas tähistavad hoiatused kokku tuhandet kaevuluuki. Haapsalus on tähistatud 12 kaevuluuki, mis tuletavad meelde, et iga maha poetatud koni jõuab otseteed Tagalahte.

Prügi kolib linnast metsa

[caption id="attachment_299925" align="alignnone" width="1024"] Aheldatud prügikast Paralepa metsas. Lemmi Kann[/caption] Kuna üritusi tuleb sel aastal vähem kui tavaliselt, jääb suvel Haapsalus tekkimata umbes 20 tonni prügi, samas jõuab seda nüüd rohkem terviseradadele ja metsadesse, sest inimesed käivad rohkem looduses. Juba mõnda aega on liiklus Paralepa metsa terviserajal tihedam kui varasematel aastatel, sest eriolukorra tõttu otsivad inimesed tegevust. Koos inimestega on Paralepa terviseraja ja ka Uuemõisast Rohukülani ulatuva kergeliiklustee äärtesse tekkinud prügi. Peamiselt on tegu suitsukonide, toidupakendite, pudelite, väikeste kilekottide ja salvrättidega. Prügi kontsentratsioon on suurem just pinkide ümbruses, kuhu istutakse jalga puhkama. Ühtegi prügikasti kummagi tee ääres eelmisel nädalal polnud.

Biojäätmete kogumine tekitab segadust

[caption id="attachment_294731" align="alignnone" width="1150"] Haapsallaste biojäätmed sõidavad prügiautodega enam kui 100 kilomeetri kaugusele Tallinna taaskasutuskeskusse. Foto Lemmi Kann[/caption] Kui osa inimesi peavad jäätmete liigiti kogumist loomulikuks, on teisel osal eriti just biojäätmete suhtes terve rida kõhklusi, kahtlusi ja küsimusi. Lääne Elu otsis neile küsimustele vastuseid. Üks väga levinud arvamus on, et biojäätmete eraldi kogumine on täiesti mõttetu, kuna nii ehk naa aetakse kõik koos olmeprügiga ahju ja põletatakse energiaks. Mis tähendab, et siis peaks ju prügiomanikule hoopis peale maksma, mitte prügiveo eest raha küsima.

Prügiveo hinnad Haapsalus muutuvad kõrgemaks ja ühtlasemaks

[caption id="attachment_283809" align="alignnone" width="2000"] Alates järgmisest aastast läheb väiksemate prügikonteinerite ühekordne tühjendamine maksma rohkem kui praegu aasta peale kokku, kuid on sellegipoolest odavam kui Lääne-Nigulas. Arvo Tarmula[/caption] Paljude eramajaomanike jaoks kerkib prügiveo hind uuest aastast kuni mitmekümnekordseks, kuid suures pildis on hinnatõus siiski oluliselt väiksem kui esialgu arvati. Haapsalu prügiveo hankel osales kaks pakkujat – Ragn-Sells ja Keskkonnateenused. Võitjaks tunnistati Ragn-Sells, kelle pakkumine oli aselinnapea Innar Mäesalu sõnul konkurendi omast üle kolmandiku odavam. Selle nädala alguses sai läbi aeg, mille jooksul sai hanke tulemust vaidlustada. Mitte keegi seda teha ei soovinud ja seega on nüüd teada, kui palju tuleb Haapsalu linna elanikel alates järgmisest aastast prügiveo eest maksta.