7 põhjust, miks peaks sortima biojäätmeid eraldi

Lääne Elu

info@le.ee

Arbuusikoorejoonis.

Paljudes omavalitsustes on toimumas sel aastal suur muudatus: inimesed peavad hakkama liigiti koguma ka kodus tekkivaid biojäätmeid – nii ka näiteks Tallinnas, kus see kohustus rakendub 1. aprillist.

  1. Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal – kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%.
  2. Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
  3. Biojäätmeid kodustest jäätmetest eraldi sortides on võimalik muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on 30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.
  4. Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena.
  5. Biojäätmetest saab toota kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajandusväetisena.
  6. Seega – kogudes biojäätmeid liigiti, saab panustada Eesti julgeolekusse, toota ja kasutada maagaasi asemel järjest rohkem biometaani ja asendada kusagil kaugel toodetud kunstlikud põlluväetiseid toidujäätmetest toodetud digestaadiga.
  7. Biojäätmeid eraldi koguma kohustab jäätmeseadus: kohalikud omavalitsused peavad korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

Miks mitte ise kompostida?

Kompostimine lihtne, samas on hea ka selle kohta kindlasti täpsemalt lugeda, kuidas kompostrit ise teha, kuidas kompostiks muutumisele ise kaasa aidata jmt – nii saad kvaliteetsema mullarikastaja. Kui aga jäätmeid tekib rohkem ning tegelikult nende kompostimiseks ruumi ei ole, tuleks ikkagi tellida ka eraldi biojäätmete konteiner, et väärtuslik kraam segaolmejäätmete sekka satuks ega raisku  läheks!

Kompostimisel on ka miinuseid – näiteks läheb nii raisku energeetiline ressurss ehk gaas. Kompostimisel võib tekkida ka hais – vali kompostrile kindlasti õige koht! Samuti võib väikese majapidamise puhul olla lõpuks probleeme kompostile kasutusotstarbe leidmisega.

Kuidas biojäätmeid koguda?

  • Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on nt õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.
  • Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Ära kasuta kilekotte.  
  • Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3-4 päeva ilma, et haisu tekiks. Kui Su jäätmete sekka satub liha, siis võib küll hais kiiremini tekkida, aga vii siis ämber ka kiiremini biolagunevate jäätmete konteinerisse! Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse.
  • Jäätmevedajale biolagunevate jäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse hoidmiseks  on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust vooderduskotiga. Vooderduskoti paigalduse saab tellida vedajalt.

Milliseid jäätmeid sobib koguda Biolagunevate jäätmete konteinerisse: 

  • pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.

Konteinerisse EI SOBI 

  • Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid
  • Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka konteineri ära lõhkuda)
  • Suured kondid ja munakoored
  • Tekstiil ja nahk
  • Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid
  • Muld ja kivid
  • Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
  • Küpsetuspaber
  • Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed
  • Mähkmed, hügieenisidemed
  • Tolmuimejakotid
  • Kunstlilled, küünlad
  • Lille- ja salatipotid
  • Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
parim
11 kuud tagasi

Suures plaanis arusaadav. Mõistetamatuks jäävad puulehed ja haljastusjäätmed? Täielik kompostimaterjal ometi.

pole
11 kuud tagasi

sellist põhjust asuda tööle tasuta prügikollina