Avakülg Tags Biojäätmed

Silt: biojäätmed

Biojäätmete kogumine tekitab segadust

[caption id="attachment_294731" align="alignnone" width="1150"] Haapsallaste biojäätmed sõidavad prügiautodega enam kui 100 kilomeetri kaugusele Tallinna taaskasutuskeskusse. Foto Lemmi Kann[/caption] Kui osa inimesi peavad jäätmete liigiti kogumist loomulikuks, on teisel osal eriti just biojäätmete suhtes terve rida kõhklusi, kahtlusi ja küsimusi. Lääne Elu otsis neile küsimustele vastuseid. Üks väga levinud arvamus on, et biojäätmete eraldi kogumine on täiesti mõttetu, kuna nii ehk naa aetakse kõik koos olmeprügiga ahju ja põletatakse energiaks. Mis tähendab, et siis peaks ju prügiomanikule hoopis peale maksma, mitte prügiveo eest raha küsima.

Galerii: kartulikoortest saab rammus kompost

[caption id="attachment_293314" align="alignnone" width="1024"] Biojäätmed saabusid tol päeval Tallinna prügilasse stiilselt, valge Mercedes Benziga. Lemmi Kann[/caption] Biojäätmete sorteerimist on üsna lihtne enda jaoks vajalikuks ja meeldivakski mõelda, kui tead, et selle väikese vaeva vili aitab kasvatada tonnide viisi uut toitu. Suur osa Eestis kogutud biojäätmetest jõuab Tallinna jäätmete taaskasutuskeskusesse (TJT) Jõelähtme vallas Rebalas. Sinna sõidutab Ragn-Sells ka Haapsalu biojäätmed. Umbes pool aastat pärast seda, kui prügiauto on oma koorma seal maha laadinud, saab peamiselt inimeste toidulaualt järgi jäänud kraamist kompost, mille sees saab omakorda uut toitu kasvatada. See ring toidab meid ja iseennast. TJT on biojäätmetest komposti teinud juba 13 aastat. „Esimesed biojäätmete kompostimise katsed algasid tegelikult juba 2005. aastal, 2007. aastal kompostiti juba suuremas mahus,” räägib TJT töödejuhataja Danel Vessmann. Lääne Elu laskis ennast prügilasse külla kutsuda, et oma silmaga näha, kuidas see kõik käib. Kontorihoone juures saan selga kollase vesti ja kaasa ka kiivri. Igaks juhuks, sest see osa suurest platsist, kus tegeletakse biojäätmetega, on ühtlaselt kaetud kajakatega, nii maapinnal kui ka õhus. Aga kuna prügila territoorium on suur ja parasjagu tibab ka vihma, läheme tuurile hoopis Vessmanni töökaubikuga. „See on ju nagu safari!” naljatan mina ja sätin oma fotokaamera töökorda, et avatud autoaknast pilte teha.

Biojäätmete sortimine käib üle kivide ja kändude

[caption id="attachment_292470" align="alignnone" width="2000"] Kaare tänaval elav Arvo Tarmula on väga rahul, et saab koduköögis kogutud biojäätmed lõpuks eraldi konteinerisse viia. Lemmi Kann[/caption] Selle aasta algusest Haapsalus kehtiv biojäätmete sortimise kohustus mattis Ragn-Sellsi küsimuste tulva alla, sest inimesed tahavad rohkem infot. „Suuremate muudatuste puhul on ikka nii, aga kõik loksub paika 2–3 kuuga,” ütles Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti. Biojäätmeid peavad eraldi konteinerisse koguma kõik toitlustusega tegelevad asutused ning viie ja enama korteriga majad. Uued reeglid on tekitanud aga segadust, sest linnavalitsuse andmebaasides vajab täpsustamist, millised majad kuuluvad viie ja enama korteriga majade hulka.

Tuleval aastal tuleb hakata biojäätmeid eraldi sortima

[caption id="attachment_274795" align="alignnone" width="1134"] Omanimelise taimetoidukohviku pidaja Beguta Kevvai kogub munakoori, et saata need tagasi
tallu, kust kohvik mune ostab. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu võttis möödunud reedel vastu uue jäätmehoolduseeskirja, mis ütleb, et tulevast aastast peavad rohkem kui viie korteriga majad hakkama biojäätmeid eraldi sortima. Biojäätmeid peavad hakkama eraldi sortima ka restoranid, kohvikud, lasteaiad, koolid, haiglad ja hoolekandeasutused. Sama kohustus ootab toidukaupade müüjaid, kui müügipind on suurem kui 50 m².