3.1 C
Haapsalu
Reede, 23. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Biojäätmed

Silt: biojäätmed

Juhtkiri: külm ja prügi

Et vesi miinuskraadidega jäätub, on elementaarne. „Tavaline füüsika,“ ütleb jäätmefirma juht. Seda, et biojäätmed sisaldavad vett, isegi kui nende hulka ei kalla hapuks läinud suppi, on samuti kõigile teada ja arusaadav. Sellega, et talvel on külm, pole aga keegi arvestanud ei jäätmekäitluseeskirju koostades ega -lepinguid ette valmistades. Kui biolagunevad jäätmed konteineris ära külmuvad, siis prügifirma neid sealt välja valada ei saa ja ühel hetkel on konteiner külmunud jäätmeid täis.

Külmunud konteinerid on ainult klientide mure

[caption id="attachment_417927" align="alignnone" width="1920"] Õrnad biolagunevad kotid niiskust kinni ei pea ja külmuvad kergesti konteinerite külge kinni. Foto: Andra Kirna[/caption] Talvekülmad tõid korteriühistutele kaela häda – külmunud biojäätmete konteinerid, mida jäätmekäitlejad ei taha tühjendada. Krõbedate külmakraadidega kipuvad biojäätmed konteineris külmuma ning jäätmevedaja ei saa neid sealt kätte. Biojäätmete konteineri külmumist tuli varemgi ette, aga siis polnud biojäätmete kogumine veel kõigile ühistutele kohustuslik ega puudutanud nii paljusid kui nüüd. Haapsalus mitmeid kortermaju haldava Haapsalu Linnamajanduse ASi haldur Ivar Kuldla tõdes, et jaanuari alguse kõva külmaga külmusid mõned biojäätmete konteinerid ära küll.

Haapsalus on kompostrist teada andnud 300 majapidamist

[caption id="attachment_414854" align="alignnone" width="1920"] Eramajadel peab olema uuest aastat kaanega komposter. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa omavalitsused on lahendanud uuest aastast kehtima hakkava biojäätmete liigiti kogumise erinevalt: olenevalt omavalitsusest tuleb kompostimist tõendada fotoga, lepinguga või ei pea midagi tegema. Aasta lõpuks peavad kõik Haapsalu eramajade omanikud, kes soovivad oma kinnistul haljastus- ja toidujäätmeid kompostida, esitama linnale avalduse koos kompostri fotoga. Nõue on kehtestatud, sest uuest aastast on kohustus kõigil majapidamistel biojäätmeid sorteerida. Seni on olnud biojäätmete konteiner kohustuslik enam kui nelja majapidamisega elamutele ja toitlustusasutustele. Uuest aastast laieneb kohustus kõigile majapidamistele.

Juhtkiri: aastatepikkune töö

Uuest aastast tuleb kõigil biojäätmeid eraldi koguma hakata. Kui seni on nõue kehtinud vaid kortermajade elanikele, siis kuue kuu pärast tuleb biojäätmeid eraldi koguda kõigil. Need, kes ei soovi biojäätmekonteinerit tellida, peavad ise kompostimist fotoga tõendama, või siis tuleb suvalisel hetkel ametnik kompostimist kontrollima. Mõlemal viisil kontroll, kas inimesed teevad ikka nii, nagu on ette nähtud, näitab usaldamatust – omavalitsus ei usalda oma inimesi ja eeldab, et köögi- ja aiajäätmed visatakse jätkuvalt koos olmeprügiga samasse konteinerisse. Samas – just nii see seni sageli olnud ongi.

Haapsalus tuleb kompostimist tõendada fotoga

[caption id="attachment_402665" align="alignnone" width="2000"] Eramajaomanikel peab uuest aastast olema oma kompostikast – selle võib nii poest osta kui ka ise puust valmistada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Uuest aastast peavad Haapsalu eramajade omanikud, kes soovivad oma kinnistul haljastus- ja toidujäätmeid kompostida, esitama omavalitsusele avalduse koos kompostri fotoga. Sarnane plaan oli ka Lääne-Nigula vallal, kuid jäätmehoolduseeskirja vastu võttes loobus volikogu kompostimise teavitamise nõudest.

Biojäätmete kogumine tekitab segadust

[caption id="attachment_294731" align="alignnone" width="1150"] Haapsallaste biojäätmed sõidavad prügiautodega enam kui 100 kilomeetri kaugusele Tallinna taaskasutuskeskusse. Foto Lemmi Kann[/caption] Kui osa inimesi peavad jäätmete liigiti kogumist loomulikuks, on teisel osal eriti just biojäätmete suhtes terve rida kõhklusi, kahtlusi ja küsimusi. Lääne Elu otsis neile küsimustele vastuseid. Üks väga levinud arvamus on, et biojäätmete eraldi kogumine on täiesti mõttetu, kuna nii ehk naa aetakse kõik koos olmeprügiga ahju ja põletatakse energiaks. Mis tähendab, et siis peaks ju prügiomanikule hoopis peale maksma, mitte prügiveo eest raha küsima.

Galerii: kartulikoortest saab rammus kompost

[caption id="attachment_293314" align="alignnone" width="1024"] Biojäätmed saabusid tol päeval Tallinna prügilasse stiilselt, valge Mercedes Benziga. Lemmi Kann[/caption] Biojäätmete sorteerimist on üsna lihtne enda jaoks vajalikuks ja meeldivakski mõelda, kui tead, et selle väikese vaeva vili aitab kasvatada tonnide viisi uut toitu. Suur osa Eestis kogutud biojäätmetest jõuab Tallinna jäätmete taaskasutuskeskusesse (TJT) Jõelähtme vallas Rebalas. Sinna sõidutab Ragn-Sells ka Haapsalu biojäätmed. Umbes pool aastat pärast seda, kui prügiauto on oma koorma seal maha laadinud, saab peamiselt inimeste toidulaualt järgi jäänud kraamist kompost, mille sees saab omakorda uut toitu kasvatada. See ring toidab meid ja iseennast. TJT on biojäätmetest komposti teinud juba 13 aastat. „Esimesed biojäätmete kompostimise katsed algasid tegelikult juba 2005. aastal, 2007. aastal kompostiti juba suuremas mahus,” räägib TJT töödejuhataja Danel Vessmann. Lääne Elu laskis ennast prügilasse külla kutsuda, et oma silmaga näha, kuidas see kõik käib. Kontorihoone juures saan selga kollase vesti ja kaasa ka kiivri. Igaks juhuks, sest see osa suurest platsist, kus tegeletakse biojäätmetega, on ühtlaselt kaetud kajakatega, nii maapinnal kui ka õhus. Aga kuna prügila territoorium on suur ja parasjagu tibab ka vihma, läheme tuurile hoopis Vessmanni töökaubikuga. „See on ju nagu safari!” naljatan mina ja sätin oma fotokaamera töökorda, et avatud autoaknast pilte teha.