Talvekülmad tõid korteriühistutele kaela häda – külmunud biojäätmete konteinerid, mida jäätmekäitlejad ei taha tühjendada.
Krõbedate külmakraadidega kipuvad biojäätmed konteineris külmuma ning jäätmevedaja ei saa neid sealt kätte. Biojäätmete konteineri külmumist tuli varemgi ette, aga siis polnud biojäätmete kogumine veel kõigile ühistutele kohustuslik ega puudutanud nii paljusid kui nüüd.
Haapsalus mitmeid kortermaju haldava Haapsalu Linnamajanduse ASi haldur Ivar Kuldla tõdes, et jaanuari alguse kõva külmaga külmusid mõned biojäätmete konteinerid ära küll.
Mida siis nüüd KÜ oodatakse. Kuidas see sodi siis sulatada. Tuleks paigaldada tavaline 200l kott. Mis ei ole nii rabe kui see nn biolagunev, see ei l’he ka nii kergelt katki.
Kogun toidujäätmed kahekordsetesse 30 l biolagunevatesse kottidesse ja siis konteinerisse. Midagi ei lagune ega külmu kinni.
Nende kottide tootja muidugi rõõmustab sellise käitumise üle.
Talupojad sorteerivad nagu hullukesed
.aga lõpuks prügi põleb isesüttimise teel nagu mineval aastal või aetakse Iru soojusjaamas lihtsalt ahju…
Kürb aga tõsi…
Prügikastidele tuleb põrandaküte panna.
Sama siin, ei saa hädaldamisest aru. Konteinerile on vaja alla paigaldada vaid küttekaabel. Elektrik teeb selle mõnesaja euroga ära. 64 korteriga ühistus maksab iga korteriomanik kuni 20 eur ja asi lahendatud aastateks! Väiksemates ühistutes läheb ehk veidi kallimaks korteri kohta aga see on ikkagi investeering puhtamasse tulevikku.
Ja kaane peale tuleb paigaldada päikesepaneel!
Ootan suve kui õues on 30 kraadi sooja ja see solgiämber nimega biojäätmed hakkab mõnusalt aroomi välja ajama.Kala ,kapsas,liha jne. Ning miks ei ole eraldi konteinerit piimapakenditele? Ootan uue konteineri saabumist st kohustuslikuks muutumist.
Leedus, vähemalt pealinnas Vilniuses, peab nüüd samuti sorteerima biojäätmeid. Seal on aga asi natuke teistmoodi korraldatud, biojäätmed tuleb spetsiaalsetes oranžides kilekottides panna tavalisse olmejäätmete konteinerisse, hiljem jäätmejaamas sorteeritakse need välja. Aga mõte pole ju paha, koos olmeprügiga ei tekiks ka biojäätmete külmumise jama, samas muidugi läheb palju kotte kindlasti prügi kogumisel katki ja kes neid pärast eraldada suudab? Tundub, et vähemalt hetkel on seal sorteerimine pandud mitte tarbija vaid jäätmevedaja õlule. Vähemalt selle aasta jooksul jagab linn tasuta suuremates poodides (nt Maxima jms) oranže kotte ja kodus koti paigalduseks vastavaid pruune väikeseid prügiämbreid. Selle tagajärjel on tasuta kraami saamiseks hirmpikad… Loe rohkem »
see on ametnike olelusvõitlus,et toiduahelas püsida.
Nagu alati, on kõik siin riigis läbimõtlemata ja kogu vastutus lükatakse millegipärast tarbija ehk tavainimese kaela.Kas ametnikud seal ministeeriumis tõesti ei tea, et meil on talvel külm? Ah jaa, nemad teavad ju, et on kliimasoojenemine. Kuidas neid lolle siin väikeses riigis ikka nii palju on?
Eks need ametnikud on sama “targad”, kes otsustasid keset külma talve angerjamaime järvedesse asustama hakata. Lauslollus lokkab meil kahjuks!
Oli vist Tartu kus kevadeni mindi üle tavakilekottidele.
Tartus lubati ajutiselt harilikud kilekotid konteinerisse panna ja jäätmejaamas võetakse kilekott välja
Vedaja oli vist Keskonnateenused
Ka meile saabus teade koos pildiga, et konteinerit ei tühjendatud sest on külmunud. Läksin pühapäeva hommikul vaatama, konteiner oli siiski tühi.
Kuid eelmine laupäev enam ei tühjendatud, pilti ka ei saadetud.Ju siis oli teade ennetav, ja arvati, et küll külmub.
Kui olmeprügi konteiner on pooltühi on ok, mis on enamus korral ka on olnud.
Kuid on juhtund mõned korrad kus prügikasti kaas on 15- 25 cm avatud ,kuna prügi on pisut rohkem.Saame kohe pildiga kirja, et kast on ületäitunud.
Tagasi on siis need ajad kus tuleb prügikastis turnida ja õhku välja pressida.
Koguaeg teinud prügikastis turnimist ja õhku välja surunud kottidest. Pole probleem. Ilma rahata trenn ju.