Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, on pilt lausa nutune.
Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12 protsenti, jaemüük oli mullusest 9 protsenti madalam, tarbijakindlus püsib varaste 1990ndate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8 protsenti. Kas siit saab minna ainult paremaks või ootab meid hullem alles ees? Viimased aastad on teinud analüütikud majanduse tuleviku ennustamisel väga alandlikuks, sest reaalsus ei kipu prognoosidega kuidagi kokku käima. Et mõnigi prognoos täppi läheks, on alljärgnevalt välja toodud kolm stsenaariumi, kuidas Eesti majandusel sel aastal minna võiks.
Kui me jätkame soo- ja kliimaneutraalsel kursil, saab ainult paremaks minna. Eelmise aasta edulugu kahvatub ees ootava kõrval. Annaks taevas meile jätkuvalt tarku valitsejaid, kelle plaan on pikem, kui inimmõistus hoomata jaksab. Ja oleme mõttes meie armsa peaministriga, kes ootab kannatamatult kriiside lõppemist, et saaks lõpuks valitsema hakata. Ootaja aeg on pikk, aga lõpuks tasub ennast ära, sest tulevik saab olema selline, mida enne pole nähtud.
viie rikkama riigi hulka