Silt: mihkel nestor

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majanduslangus tundub olevat kestnud juba pea igavesti ja oodatud pööret ei ole toonud ka 2024. aasta. Siiski tundub paljude majandusnäitajate alusel, et jalad on lõpuks ometi põhja puutumas ja majanduse väljavaade hakkab paranema. Äärmiselt nõrga välisnõudluse taustal püsib sisemajandus üllatavalt tugev Täna avaldas Statistikaamet täpsemad andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti suuruse kohta 2024. aasta esimeses kvartalis. Väga suuri muutuseid võrreldes varem avaldatud kiirhinnanguga see kaasa ei toonud. Uuendatud andmete põhjal jäi SKP tase esimeses kvartalis mullusele alla 2,4% võrra, mis on mõnevõrra suurem langus kui varasem kiirhinnang -2,1%. Majandusseis halvenes oluliselt ka 2023. aasta viimase kvartaliga võrreldes – sesoonselt kohandatud andmete põhjal 0,5%.

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ja suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda.

[caption id="attachment_374850" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi Eesti majandus on mahult väiksem kui aasta tagasi, siis on senine langus peatunud. Majanduse kiire taastumine võtab aga kahjuks veel aega. Jätkuv nähtamatu majanduslangus Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu sisemajanduse kogutoodangu suuruse kohta selle aasta esimeses kvartalis. Majanduslangus on väldanud juba 2022. aasta algusest saadik ja pikkisilmi on oodatud, et see lõpuks läbi saaks – kahjuks tulutult. Ka 2024. aasta esimestel kuudel jäi SKT tase mullusele alla, seekord 2,1% jagu. Võrreldes 2021. aasta lõpu tipuga on Eesti majanduse maht nüüdseks umbes 6% väiksem.

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Suures osas Euroopast on inflatsioon aeglustunud 2% lähedale. Seetõttu hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid alandades laenajate elu peagi lihtsamaks muutma. Kahjuks peavad Eesti tarbijad aga endiselt rinda pistma naabritest kiiremini kallinevate hindadega.

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport. Kui nõudlus siin toodetud kaupade järele on tublisti vähenenud, siis teenuste eksport lööb samas aina uusi rekordeid. Ekspordi laiapõhjaline taastumine võtab kahjuks veel aga aega.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi palgad kasvavad endiselt jõudsalt, siis on pessimistlikud majandusuudised muutnud inimesed raha kulutamisel varasemast konservatiivsemaks. Majanduskasvu see mõistagi ei soosi. Palgad kasvavad endiselt Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet mitmeid olulisi numbreid Eesti majanduses toimuva kohta. Ühe tavalise palgatöötaja jaoks oli neist ehk kõige huvitavam statistika Eesti keskmise brutopalga suuruse kohta eelmise aasta viimases kvartalis. Värskete andmete kohaselt kerkis keskmine brutopalk 2023. aasta lõpus 1904 euroni, mis oli ligi 10% enam kui samal ajal 2022. aastal.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Vaatamata majanduslangusele, kõrgetele intressimääradele ja Põhjamaade kinnisvaraturu krahhile on Eesti ehitussektori tervis püsinud seni üllatavalt tugev. Loodetavasti jagub nõudlust ka 2024. aastal. Ehitusmahud püsivad suhteliselt kõrged ka sellel aastal Täna avaldatud värsked numbrid ehitusturul toimuva kohta näitavad, et pessimistlikele ootustele vaatamata ei saa ehitussektori tervise üle liialt kurta. Kui vaadata 2023. aastat tervikuna, siis tõsi, ehitusmahud vähenesid, ent mitte palju, kõigest 6%. Võrdluseks kahanes samal perioodil näiteks jaekaubanduse mahuindeks 8% ja tööstustoodangu mahuindeks 11%. Ehitustegevuse aeglustumise peamine põhjus oli hoonete varasemast tagasihoidlikum ehitusmaht. Samas näiteks erinevate rajatiste nagu teed, sillad jms ehitusmaht suurenes. Samuti anti eelmise aastaga võrreldes kasutusse oluliselt rohkem uusi korterelamuid. 2023. aasta viimases kvartalis sai kasutusloa koguni 209 000 m2 uusi eluruume – nii palju uusi kodusid valmis ühe kvartaliga Eestis viimati ilmselt 1980ndatel.

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majanduse kohta ilmuvad numbrid on pikka aega olnud nukrad. Varasemale tasemele jääb tublisti alla nii sisemajanduse kogutoodang, tööstustoodang, eksport, jaemüük kui pea kõik teised majandusindikaatorid. Kasvu näitab ehk vaid töötus. Sellegipoolest leiab optimist viimast majandusstatistikat uurides ka killukese positiivsemaid noote. Nimelt tundub nii mõnegi näitaja alusel, et Eesti majanduse varbad on viimaks põhja puutumas. Kas tööstuse langus on peatunud? Kõige pingsamalt on pööret paremuse suunas oodanud ilmselt Eesti suurim majandussektor töötlev tööstus. Tööstuse toodang on kahanenud juba 2022. aasta kevadest saadik ja järjepideva languse tulemusena on jõutud viie aastat taguste tootmismahtude juurde. Ka eelmise aasta lõpus, detsembris, oli töötleva tööstuse toodang sellele eelneva aasta sama kuu omast 7% väiksem.

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majandus on sattunud sügavasse langusesse, ent põhjuseid arvestades pole selle kriisi lahendamine maksumaksja rahakoti abil realistlik. Küll tasub tegeleda majanduse tervise tugevdamisega tulevikku silmas pidades, et järgmised kriisid meid vähem räsiks. Eesti majandus on olnud languses juba 2022. aastast ja lõppu sellele praegu veel ei paista. Samas hakkab majanduslanguse mõju alles nüüd nähtavaks muutuma. Nimelt on Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenenud seni vaid püsihindades, s.t pärast inflatsiooniga korrigeerimist, kuid jätkanud nominaalhindades ehk n-ö tavalistes eurodes mõõdetuna kasvamist. Oludes, kus kasvasid nii ettevõtete müük, kasum kui ka töötajate sissetulekud, oligi majanduslangust raske tajuda, ehkki teenitud raha eest sai osta märksa vähem kaupu ja teenuseid kui varem.

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, on pilt lausa nutune. Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12 protsenti, jaemüük oli mullusest 9 protsenti madalam, tarbijakindlus püsib varaste 1990ndate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8 protsenti. Kas siit saab minna ainult paremaks või ootab meid hullem alles ees? Viimased aastad on teinud analüütikud majanduse tuleviku ennustamisel väga alandlikuks, sest reaalsus ei kipu prognoosidega kuidagi kokku käima. Et mõnigi prognoos täppi läheks, on alljärgnevalt välja toodud kolm stsenaariumi, kuidas Eesti majandusel sel aastal minna võiks.