Silt: mihkel nestor

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti on muutunud turisti jaoks suhteliselt kalliks riigiks. Majanduse seisukohalt ei ole see aga tingimata halb uudis. Eesti turismiettevõtjad on aastaid kurtnud äri nigela käekäigu üle. Suur vapustus oli mõistagi Covid, ent kui enamus majandusest taastus pandeemiast kärmelt, siis turismi jäid painama pikaajalised tervisekahjustused. Eriti morniks tegi ettevõtjaid tõik, et enamusi Euroopa riike tabas pandeemia lõppedes hoogne turistide sissevool, ent mitte Eestit. Riigid nagu Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Portugal või Horvaatia saavutasid endisaegse külastuste arvu juba 2022. aasta suvel. Eesti jõudis selle tähiseni aga alles äsja, selle aasta kevadel. Miks siis võttis turistide tagasitee E

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi munadepühad võiksid olla aeg, kus muremõtted majanduse osas meist kaugele jäävad, siis pole mitte kõik maailma rahvad ses osas võrdselt õnnistatud. Erinevalt ameeriklastes võivad eestlased sel kevadel koksida aga veel nii palju mune, kui süda lustib. USA tollitariifide ja vabalanguses aktsiaturgude kõrval on majandusuudiste vallas tooni andnud veel üks kuum teema – need on munad. Kõigi muude väga tõsiste probleemide kõrval tundub see suisa jabur, kuid annab vist aimdust sellest, kuivõrd tõsine on olukord. Milles siis mure seisneb? Eks ikka munade hinnas. Kõige kriitilisem on olukord Ameerika Üh

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eestlaste tuju on endiselt väga halb, vähemalt küsimuses, mis majandust puudutab. Konjunktuuriinstituudi igakuise tarbijabaromeetri põhjal on tarbija kindlustunde indeks virelenud viimased paar aastat varaste 1990ndate aastate tasemel ja on seal jätkuvalt. Mis siis eestlaste meele nii mõruks teeb? Kui vaadata objektiivseid näitajaid nagu tööhõive ja palgakasv, siis ei ole kurtmiseks justkui põhjust. Eesti tööhõive küündis eelmise aasta lõpus 70 protsendi lähedale kõigist 15–74aastastest inimestest. See

[caption id="attachment_225243" align="alignnone" width="600"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik. Erakogu[/caption] Donald Trumpi kannapööre Ameerika Ühendriikide välispoliitikas on eurooplased mugavustsoonist välja raputanud. Loodame, et eurooplastel jätkub indu ka edaspidiseks. Ei saa öelda, et Donald Trumpi saamine presidendiks ei oleks endaga kaasa toonud midagi positiivset. Seda ennekõike „vanas” Euroopas. Ümberpöörd Ühendriikide välispoliitikas, mis hõlmab nii vaenulikku kaubanduspoliitikat kui ka hoiatust, et liitlased peavad end ise kaitsma hakkama, on Euroopas põhjustanud paraja tormi. Kui veel üsna hiljuti rääkisid poliitikud vajadusest eelarvepuudujääki piirata ja laenukoormust kontrolli all hoida, siis nüüd on sisuliselt nädalatega saanud jututeemaks hoopis vajadus senisest rohkem kulutada, seda ennekõike kaitsevaldkonnas. Võrreldes 1980ndatega on kaitse-eelarved Euroopas suhtena SKTsse pidevalt kahanenud, mida on tunnustavalt kutsutud „rahudividendiks”. Et rahu näis al

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Oma viimases vabariigi aastapäevakõnes tõi president Alar Karis majandusest rääkides põneva paralleeli rattaspordiga. Tema sõnade kohaselt püsib Eesti küll sadulas, ent ükskõik kui kõvasti me väntame, kiiremaks meie sõit enam ei muutu. Võrdlus rattaspordiga on huvitav, ent kogenud maanteerattur teab, et rattasõit ei ole ainult tugevad jalad, vaid ka taktika. Kui rääkida Eesti majandusest kujundlikult kui jalgratturit, siis oleme viimasel paaril aastakümnel kõvasti pingutanud. Kasutades ostujõuga korrigeeri

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kinnisvaraturg näitab märke elavnemisest, ehitusturg aga aina aeglustub. Mis on need trendid, mis kodude soetamist ja ehitamist alanud aastal mõjutavad? Kinnisvaraturg on elavnenud Kas praegu on kodu ostmiseks hea aeg või tasub veel oodata on eestlaste jaoks olnud läbi aastate ehk kõige põletavam majandusalane küsimus. Tavaliselt käib selle küsimusega kaasas ka vaikne kirumine, et küll on need hinnad kalliks läinud ja selle raha eest, mis koduostuks plaanitud, ei saa enam midagi. Äkki hoopis oodata, sest homme hinnad langevad? Etteruttavalt võib öelda, et kodu ostmist ei ole see siiski takistanud ja eriti innukalt on kinnisvara kiputud soetama aegadel, kui hinnad on suhteliselt kõrged. Kuhu me oleme jõudnud aga 2025. aastal? Tuleb tõdeda, et üllatavalt pole seis üldsegi nii halb, kui võiks arvata. Kuigi Eesti majandus on olnud languses 2022. aastast saadik ja ka viimastel kvartalitel paigal tammunud, algas 2025. aasta kinnisvaraturul vägagi tempokalt. Nii vahetas näiteks jaanuaris Tallinnas omanikku umbes 840 korterit, mis on viimaste aastate suurim arv ja ei jää kuigivõrd alla turu t

[caption id="attachment_437132" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Statistikaameti viimased andmed näitavad, et Eesti pikk majanduslangus on läbi saanud. Kahjuks ei saa järgnev taastumisprotsess olema aga kiire. Kaotatud aastad Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu SKP suuruse osas eelmise aasta viimases kvartalis. Ootuspäraselt ei näidanud see, et Eesti majandus oleks mühinal kasvama hakanud, ent otsa on saanud ka senine kahanemine. Esialgsetel andetel jäi Eesti SKP mullu IV kvartalis sama suureks

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Maailmamajandus paraneb, ent poliitilised tõmbetuuled ohustavad ta nõrka tervist 2025. aasta on majanduses alanud vastakate emotsioonidega. Kahel eelneval aastal ei ole majanduse tuleviku ennustamisel olnud õigus ei optimistidel ega pessimistidel. Valdav enamus maailmast on endiselt kogenud majanduskasvu, kuid eriti just Euroopas on selle tempo olnud vaevaline. Hoiatustele vaatamata, ei toonud kiired intressi

[caption id="attachment_436470" align="alignnone" width="820"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Donald Trumpi ametisse astumine heidab ähvardava varju niigi raskustes sipleva maailmamajanduse kohale. Trumpi poliitika suurim mõju avaldub aga siiski USAs endas. Trumpi esimesed lasud ainult riivasid maailmamajandust Trump alustas oma ametiaega hulga dekreetidega, ent otseselt majanduselu kujundavaid otsuseid oli nende seas (veel?) vähe. Ühendriikide sisemajandust mõjutab ehk enim uue administratsiooni migratsioonipoliitika. Lõunapiiril välja kuulutatud hädaolukord võimaldab kasutada migrantide takistamiseks sõjaväge, mille eesmärk on vähendada illegaalsete piiriületuste arvu. Erinevalt varasemast praktikast, plaanitakse tabatud illegaale hoida nüüd kinnipidamisasutustes seniks, kuni langetatakse otsus nende riiki jäämise õiguspärasuses osas. Kuigi põhiseadusest tulenevalt ei ole loota edu algatusele lõpetada Ühendriikides sündinud inimestele automaatne kodakondsuse andmine, avaldab ilmselt seegi pärssivat mõju migratsioonile. Ehkki igal riigil on õigus oma piire kaitsta ja valida, keda riiki lubada, siis on sellel majandusele selged tagajärjed. Nimelt on seni valdav osa immigrantid

[caption id="attachment_436470" align="alignnone" width="820"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi Eestil on õnnestunud pikemat aega rahvastiku kahanemist vältida, ei jää ka meil pikemas plaanis muud üle, kui töötada kauem ja produktiivsemalt. Ränne ei suuda vähest sündivust kompenseerida Negatiivse uudisena teatas Statistikaamet sellel nädalal, et Eesti rahvaarv on langenud. Kui 2024. aastal elas Eestis 1. jaanuari seisuga 1 374 687 inimest, siis tänavu samal ajal 1 369 285 inimest ehk 5000 inimese võrra vähem. Kuigi oleme harjunud uudistega negatiivsest iibest ja vähestest sündidest, oli tegemist