Silt: mihkel nestor

Statistikaameti avaldatud andmete põhjal jätkab teenuste eksport kena kasvu. Tänavu teises kvartalis müüsid Eesti ettevõtted välisriikidesse eri liiki teenuseid 3,7 miljardi euro eest, viis protsenti rohkem kui samal perioodil 2025. aastal. Suurima tõuke andis ekspordile IT-teenuste müük, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Ehkki viimastel kuudel on hoogustunud ka kaupade väljavedu, jäävad teenused pikemas plaanis suure tõenäosusega Eesti ekspordi veduriks.

[caption id="attachment_437132" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Pärast möödunud aasta kaootilisi geopoliitilisi pöördeid unistasid mitmed, et 2026. aasta tuleb rahulikum. Paika loksunud kaubandustariifid, stabiilsem intressikeskkond, Euroopa majanduse tasane taastumine. Piisas paarist päevast, et tõdeda: mingit hingetõmbeaega ei tule. Venezuela, Gröönimaa, järjekordsed tariifiähvardused, sündmused USA riigipanga Föderaalreservi ümber. Nagu eelmisel aastal, tõestas Washington taas, et miski endine enam ei kehti ja kõik on võimalik. Euroopa seisab omaenda strateegilisel ristteel. Ühelt poolt ei toimi en

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]  

Värske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti  värsketele andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15%. Oluliselt optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslubasid 187 000 m2 elukondlike pindade ehituseks ehk 65% rohkem kui aasta aega tagasi.

Ehitusturu oluline kiirenemine oli märgatav ka mi

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kui halvaks peab eestlane majanduse olukorda tegelikult? Viimastel päevadel on usinamad Eesti majandusanalüütikud lahendanud probleemi, mille üle vähem usinad on pikalt pead murdnud: miks on Eesti tarbijate kindlustunne nii madal? Seda siis olukorras, kus Eesti tegelik majandusolukord on noh.. vähemalt rahuldav. Nagu viimasel ajal kipub kombeks olema, siis selgus, et põhjuseks on vilda

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]

Eesti ülimadal tarbijakindlus on kombinatsioon paljudest teguritest, kuid nende esirinnas on suur segadus välis- ja sisepoliitikas ning kõrge inflatsioon. Ebakindluse süvendamise asemel vajab eestlane poliitikakujundajatelt rahulikumat meelt.

Tarbija ei usu Eesti majanduse tulevikku

Juba enam kui kolm aastat on eestlasi painanud suur mure – mure Eesti majanduse pärast. Inimeste usku majandusse mõõtev tarbijakindlustunde indeks on püsinud 2022. aasta suvest saadik tasemel, kus see viimati oli varastel 1990ndatel. Ehk siis, e

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti on muutunud turisti jaoks suhteliselt kalliks riigiks. Majanduse seisukohalt ei ole see aga tingimata halb uudis. Eesti turismiettevõtjad on aastaid kurtnud äri nigela käekäigu üle. Suur vapustus oli mõistagi Covid, ent kui enamus majandusest taastus pandeemiast kärmelt, siis turismi jäid painama pikaajalised tervisekahjustused. Eriti morniks tegi ettevõtjaid tõik, et enamusi Euroopa riike tabas pandeemia lõppedes hoogne turistide sissevool, ent mitte Eestit. Riigid nagu Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Portugal või Horvaatia saavutasid endisaegse külastuste arvu juba 2022. aasta suvel. Eesti jõudis selle tähiseni aga alles äsja, selle aasta kevadel. Miks siis võttis turistide tagasitee E

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi munadepühad võiksid olla aeg, kus muremõtted majanduse osas meist kaugele jäävad, siis pole mitte kõik maailma rahvad ses osas võrdselt õnnistatud. Erinevalt ameeriklastes võivad eestlased sel kevadel koksida aga veel nii palju mune, kui süda lustib. USA tollitariifide ja vabalanguses aktsiaturgude kõrval on majandusuudiste vallas tooni andnud veel üks kuum teema – need on munad. Kõigi muude väga tõsiste probleemide kõrval tundub see suisa jabur, kuid annab vist aimdust sellest, kuivõrd tõsine on olukord. Milles siis mure seisneb? Eks ikka munade hinnas. Kõige kriitilisem on olukord Ameerika Üh

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eestlaste tuju on endiselt väga halb, vähemalt küsimuses, mis majandust puudutab. Konjunktuuriinstituudi igakuise tarbijabaromeetri põhjal on tarbija kindlustunde indeks virelenud viimased paar aastat varaste 1990ndate aastate tasemel ja on seal jätkuvalt. Mis siis eestlaste meele nii mõruks teeb? Kui vaadata objektiivseid näitajaid nagu tööhõive ja palgakasv, siis ei ole kurtmiseks justkui põhjust. Eesti tööhõive küündis eelmise aasta lõpus 70 protsendi lähedale kõigist 15–74aastastest inimestest. See

[caption id="attachment_225243" align="alignnone" width="600"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik. Erakogu[/caption] Donald Trumpi kannapööre Ameerika Ühendriikide välispoliitikas on eurooplased mugavustsoonist välja raputanud. Loodame, et eurooplastel jätkub indu ka edaspidiseks. Ei saa öelda, et Donald Trumpi saamine presidendiks ei oleks endaga kaasa toonud midagi positiivset. Seda ennekõike „vanas” Euroopas. Ümberpöörd Ühendriikide välispoliitikas, mis hõlmab nii vaenulikku kaubanduspoliitikat kui ka hoiatust, et liitlased peavad end ise kaitsma hakkama, on Euroopas põhjustanud paraja tormi. Kui veel üsna hiljuti rääkisid poliitikud vajadusest eelarvepuudujääki piirata ja laenukoormust kontrolli all hoida, siis nüüd on sisuliselt nädalatega saanud jututeemaks hoopis vajadus senisest rohkem kulutada, seda ennekõike kaitsevaldkonnas. Võrreldes 1980ndatega on kaitse-eelarved Euroopas suhtena SKTsse pidevalt kahanenud, mida on tunnustavalt kutsutud „rahudividendiks”. Et rahu näis al

[caption id="attachment_442176" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Oma viimases vabariigi aastapäevakõnes tõi president Alar Karis majandusest rääkides põneva paralleeli rattaspordiga. Tema sõnade kohaselt püsib Eesti küll sadulas, ent ükskõik kui kõvasti me väntame, kiiremaks meie sõit enam ei muutu. Võrdlus rattaspordiga on huvitav, ent kogenud maanteerattur teab, et rattasõit ei ole ainult tugevad jalad, vaid ka taktika. Kui rääkida Eesti majandusest kujundlikult kui jalgratturit, siis oleme viimasel paaril aastakümnel kõvasti pingutanud. Kasutades ostujõuga korrigeeri