13 C
Haapsalu
Esmaspäev, 20. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Mihkel nestor

Silt: mihkel nestor

Mihkel Nestor: majandusel on jalad põhjas

[caption id="attachment_374850" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi Eesti majandus on mahult väiksem kui aasta tagasi, siis on senine langus peatunud. Majanduse kiire taastumine võtab aga kahjuks veel aega. Jätkuv nähtamatu majanduslangus Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu sisemajanduse kogutoodangu suuruse kohta selle aasta esimeses kvartalis. Majanduslangus on väldanud juba 2022. aasta algusest saadik ja pikkisilmi on oodatud, et see lõpuks läbi saaks – kahjuks tulutult. Ka 2024. aasta esimestel kuudel jäi SKT tase mullusele alla, seekord 2,1% jagu. Võrreldes 2021. aasta lõpu tipuga on Eesti majanduse maht nüüdseks umbes 6% väiksem.

Mihkel Nestor: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiire

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Suures osas Euroopast on inflatsioon aeglustunud 2% lähedale. Seetõttu hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid alandades laenajate elu peagi lihtsamaks muutma. Kahjuks peavad Eesti tarbijad aga endiselt rinda pistma naabritest kiiremini kallinevate hindadega.

Mihkel Nestor: eksportijad ootavad paremat homset

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport. Kui nõudlus siin toodetud kaupade järele on tublisti vähenenud, siis teenuste eksport lööb samas aina uusi rekordeid. Ekspordi laiapõhjaline taastumine võtab kahjuks veel aga aega.

Mihkel Nestor: palgad kasvavad, kuid inimesed hoiavad kokku

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kuigi palgad kasvavad endiselt jõudsalt, siis on pessimistlikud majandusuudised muutnud inimesed raha kulutamisel varasemast konservatiivsemaks. Majanduskasvu see mõistagi ei soosi. Palgad kasvavad endiselt Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet mitmeid olulisi numbreid Eesti majanduses toimuva kohta. Ühe tavalise palgatöötaja jaoks oli neist ehk kõige huvitavam statistika Eesti keskmise brutopalga suuruse kohta eelmise aasta viimases kvartalis. Värskete andmete kohaselt kerkis keskmine brutopalk 2023. aasta lõpus 1904 euroni, mis oli ligi 10% enam kui samal ajal 2022. aastal.

Mihkel Nestor: ehitussektor ei taha majanduslangusele alla vanduda

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Vaatamata majanduslangusele, kõrgetele intressimääradele ja Põhjamaade kinnisvaraturu krahhile on Eesti ehitussektori tervis püsinud seni üllatavalt tugev. Loodetavasti jagub nõudlust ka 2024. aastal. Ehitusmahud püsivad suhteliselt kõrged ka sellel aastal Täna avaldatud värsked numbrid ehitusturul toimuva kohta näitavad, et pessimistlikele ootustele vaatamata ei saa ehitussektori tervise üle liialt kurta. Kui vaadata 2023. aastat tervikuna, siis tõsi, ehitusmahud vähenesid, ent mitte palju, kõigest 6%. Võrdluseks kahanes samal perioodil näiteks jaekaubanduse mahuindeks 8% ja tööstustoodangu mahuindeks 11%. Ehitustegevuse aeglustumise peamine põhjus oli hoonete varasemast tagasihoidlikum ehitusmaht. Samas näiteks erinevate rajatiste nagu teed, sillad jms ehitusmaht suurenes. Samuti anti eelmise aastaga võrreldes kasutusse oluliselt rohkem uusi korterelamuid. 2023. aasta viimases kvartalis sai kasutusloa koguni 209 000 m2 uusi eluruume – nii palju uusi kodusid valmis ühe kvartaliga Eestis viimati ilmselt 1980ndatel.

Mihkel Nestor: kas põhi paistab?

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majanduse kohta ilmuvad numbrid on pikka aega olnud nukrad. Varasemale tasemele jääb tublisti alla nii sisemajanduse kogutoodang, tööstustoodang, eksport, jaemüük kui pea kõik teised majandusindikaatorid. Kasvu näitab ehk vaid töötus. Sellegipoolest leiab optimist viimast majandusstatistikat uurides ka killukese positiivsemaid noote. Nimelt tundub nii mõnegi näitaja alusel, et Eesti majanduse varbad on viimaks põhja puutumas. Kas tööstuse langus on peatunud? Kõige pingsamalt on pööret paremuse suunas oodanud ilmselt Eesti suurim majandussektor töötlev tööstus. Tööstuse toodang on kahanenud juba 2022. aasta kevadest saadik ja järjepideva languse tulemusena on jõutud viie aastat taguste tootmismahtude juurde. Ka eelmise aasta lõpus, detsembris, oli töötleva tööstuse toodang sellele eelneva aasta sama kuu omast 7% väiksem.

Mihkel Nestor: majandus ei vaja haiglaravi, vaid immuunsüsteemi turgutamist

[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Eesti majandus on sattunud sügavasse langusesse, ent põhjuseid arvestades pole selle kriisi lahendamine maksumaksja rahakoti abil realistlik. Küll tasub tegeleda majanduse tervise tugevdamisega tulevikku silmas pidades, et järgmised kriisid meid vähem räsiks. Eesti majandus on olnud languses juba 2022. aastast ja lõppu sellele praegu veel ei paista. Samas hakkab majanduslanguse mõju alles nüüd nähtavaks muutuma. Nimelt on Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenenud seni vaid püsihindades, s.t pärast inflatsiooniga korrigeerimist, kuid jätkanud nominaalhindades ehk n-ö tavalistes eurodes mõõdetuna kasvamist. Oludes, kus kasvasid nii ettevõtete müük, kasum kui ka töötajate sissetulekud, oligi majanduslangust raske tajuda, ehkki teenitud raha eest sai osta märksa vähem kaupu ja teenuseid kui varem.

Mihkel Nestor: mis saab Eesti majandusest 2024. aastal?

[caption id="attachment_406959" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, on pilt lausa nutune. Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12 protsenti, jaemüük oli mullusest 9 protsenti madalam, tarbijakindlus püsib varaste 1990ndate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8 protsenti. Kas siit saab minna ainult paremaks või ootab meid hullem alles ees? Viimased aastad on teinud analüütikud majanduse tuleviku ennustamisel väga alandlikuks, sest reaalsus ei kipu prognoosidega kuidagi kokku käima. Et mõnigi prognoos täppi läheks, on alljärgnevalt välja toodud kolm stsenaariumi, kuidas Eesti majandusel sel aastal minna võiks.

Mihkel nestor: mida oodata 2024. aastal majanduses?

[caption id="attachment_406960" align="alignnone" width="1280"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Lõppev aasta ei ole Eesti majanduse jaoks olnud edukas ja see on muutnud tumedaks ka ootused tuleviku osas. Ent nagu öeldakse, öö on pimedaim enne koitu ja 2024. aastal hakkab taastuma nii majanduskasv kui inimeste usk helgemasse tulevikku.

Mihkel Nestor: nii mõnelgi on jalad põhjas, kuid tööstus upub edasi

[caption id="attachment_374850" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption] Kui mõnes majandusvaldkonnas puudutavad jalad juba põhja, siis tööstuse puhul näib langus jätkuvat endise hooga. See trend ei pruugi muutuda isegi kaugemas tulevikus. Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet taas hulga olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta. Midagi positiivset praegusel ajajärgul neist mõistagi oodata ei olnud, kuid raskel ajal on abiks ka see, kui uudised kardetust vähem halvaks osutuvad. Need, keda on nörritanud Eesti senine väga kiire hinnatõus, võivad rahulolu tunda teadmise üle, et praeguseks näib hinnatase olevat paika loksunud. Värsketel andmetel oli novembris aastane inflatsiooninäit küll neli protsenti, ent eelmise kuuga võrreldes keskmine hinnatase ei muutunud. Umbes praeguse taseme juures on tarbijahinnaindeks püsinud juba aprillikuust saadik. Suureks abiks on siin olnud energiahindade alanemine mulluste rekordite juurest üsna mõistlikule tasemele, mida ka varakult alanud talv pole suutnud uuesti kergitada. Sarnaselt energiale on eelmise aasta keskpaigast saadik langenud oluliselt ka toiduainete maailmaturuhinnad, kuid Eesti lõpptarbija pole sellest kuigivõrd osa saanud. Novembris olid toiduainehinnad mullusest ligi kuus protsenti kallimad, kuid üllatavalt tõusid need ka oktoobriga võrreldes. Loodetavasti muutub toit lähikuudel siiski pisut soodsamaks, mis aitab veidi kompenseerida eesootava käibemaksutõusu mõju.