Silt: mihkel nestor
5
Kiire palgakasv jätkub
[caption id="attachment_374849" align="aligncenter" width="1357"]
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub palgaralli jaoks hoogu veel mõnda aega.
Lõppev nädal tõi rõõmustava teate, et paljudele töötajatele algas 2023. aasta suure palgatõusuga. Nimelt oli äsja avaldatud statistika järgi keskmine brutopalk tänavu esimeses kvartalis lausa 13,3 protsenti mullusest kõrgem. Võrreldes viimase kümnendi keskmise palgakasvuga on taoline hüppeline tõus tavapärasest umbes kaks korda suurem. Sarnasele tasemele küündis Eesti palgakasv viimati vahetult enne suurt majanduskriisi 2008. aasta alguses.
Absoluutsummas kujunes keskmiseks brutopalgaks käesoleva aasta esimeses kvartalis 1741 eurot. Tõsi, mediaanpalk ehk summa, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, jäi keskmisele palgale alla enam kui 300 euro võrra, küündides esimeses kvartalis 1424 euroni. Protsentuaalselt oli mediaanpalga kasv küll keskmise brutopalga omast pisut suurem, ulatudes 15 protsendi lähedale.
Kiireks palgakasvuks on täidetud sisuliselt kõik eeltingimused.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub palgaralli jaoks hoogu veel mõnda aega.
Lõppev nädal tõi rõõmustava teate, et paljudele töötajatele algas 2023. aasta suure palgatõusuga. Nimelt oli äsja avaldatud statistika järgi keskmine brutopalk tänavu esimeses kvartalis lausa 13,3 protsenti mullusest kõrgem. Võrreldes viimase kümnendi keskmise palgakasvuga on taoline hüppeline tõus tavapärasest umbes kaks korda suurem. Sarnasele tasemele küündis Eesti palgakasv viimati vahetult enne suurt majanduskriisi 2008. aasta alguses.
Absoluutsummas kujunes keskmiseks brutopalgaks käesoleva aasta esimeses kvartalis 1741 eurot. Tõsi, mediaanpalk ehk summa, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, jäi keskmisele palgale alla enam kui 300 euro võrra, küündides esimeses kvartalis 1424 euroni. Protsentuaalselt oli mediaanpalga kasv küll keskmise brutopalga omast pisut suurem, ulatudes 15 protsendi lähedale.
Kiireks palgakasvuks on täidetud sisuliselt kõik eeltingimused. Mihkel Nestor: ahnuse inflatsioon
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Kuigi inflatsioonis on süüdistatud kõrgeid energia- ja toiduainehindasid, siis on suure osa sellest põhjustanud ikkagi inimlik ahnus. Tarbijate valmidus hinnatõusuga kaasa minna on aga vähenenud, mistõttu võiks taltuda ka inflatsioon.
Inflatsiooniline spiraal
Pärast mulluseid rekordilisi hinnatõuse, näib inflatsioon olevat lõpuks järgi andmas. Märtsis kasvas harmoniseeritud tarbijahinnaindeks Euroalal keskmiselt 6,9% ja Eestis 15,6%. Kuigi ka need numbrid on muidugi väga suured, siis võrreldes mulluste tippudega on olukord paranenud. Eestis jäi rekordiks 2022. aasta august, kui inflatsioon kerkis üle 25%, Euroalal saavutati tipp oktoobris, kui tarbijahindade tõusuks kujunes 10,6%. Samas on hinnatõusu leevenemine mõneti näiline, sest selle põhjuseks on eelkõige madalamad energiahinnad. Vaadates alusinflatsiooni, kust on välja jäetud muutlikud kütuse- ja toiduainehinnad, siis on see Eestis püsinult eelmise aasta sügisest saadik jonnakalt 12-13% vahel. Euroala on alusinflatsiooni kasv isegi kiirenenud, jäädes märtsis 5,7% juurde.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Kuigi inflatsioonis on süüdistatud kõrgeid energia- ja toiduainehindasid, siis on suure osa sellest põhjustanud ikkagi inimlik ahnus. Tarbijate valmidus hinnatõusuga kaasa minna on aga vähenenud, mistõttu võiks taltuda ka inflatsioon.
Inflatsiooniline spiraal
Pärast mulluseid rekordilisi hinnatõuse, näib inflatsioon olevat lõpuks järgi andmas. Märtsis kasvas harmoniseeritud tarbijahinnaindeks Euroalal keskmiselt 6,9% ja Eestis 15,6%. Kuigi ka need numbrid on muidugi väga suured, siis võrreldes mulluste tippudega on olukord paranenud. Eestis jäi rekordiks 2022. aasta august, kui inflatsioon kerkis üle 25%, Euroalal saavutati tipp oktoobris, kui tarbijahindade tõusuks kujunes 10,6%. Samas on hinnatõusu leevenemine mõneti näiline, sest selle põhjuseks on eelkõige madalamad energiahinnad. Vaadates alusinflatsiooni, kust on välja jäetud muutlikud kütuse- ja toiduainehinnad, siis on see Eestis püsinult eelmise aasta sügisest saadik jonnakalt 12-13% vahel. Euroala on alusinflatsiooni kasv isegi kiirenenud, jäädes märtsis 5,7% juurde. Mihkel Nestor: riskid majanduse jaoks on realiseerunud
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.
Mullune majanduslangus osutus seni arvatust sügavamaks
Lõppeval nädalal šokeeris Statistikaamet üldsust teatega, et Eesti majandus langes eelmise aasta viimases kvartalis enam kui 4% võrra. Võrdluseks – 2020. aasta koroonakevadel, kui olime kõik kodudesse aheldatud ja majanduselu unne suikunud, langes SKP vaid veidi enam, 5,7% võrra. Lisaks äärmiselt nõrgale neljandale kvartalile, muutis Statistikaamet varasemast madalamaks hinnanguid ka eelneva perioodi SKP mahule. Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis juba eelmise aasta kevadel ja kolmandas kvartalis langes SKP enam kui 3% võrra. Eelmise aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus 1,3%, millega olime ainus Euroopa Liidu riik, kus SKP maht mullu langes. Eesti eristub siin selgelt ka meie lähiregioonist. Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandused kahanesid eelmise aasta lõpus vastavalt 0,6% ja 0,9%. Balti riike vaadates, piirdus Leedus SKP langus 0,4%ga ja Läti majandus isegi kasvas, küll vaid napi 0,2% jagu.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.
Mullune majanduslangus osutus seni arvatust sügavamaks
Lõppeval nädalal šokeeris Statistikaamet üldsust teatega, et Eesti majandus langes eelmise aasta viimases kvartalis enam kui 4% võrra. Võrdluseks – 2020. aasta koroonakevadel, kui olime kõik kodudesse aheldatud ja majanduselu unne suikunud, langes SKP vaid veidi enam, 5,7% võrra. Lisaks äärmiselt nõrgale neljandale kvartalile, muutis Statistikaamet varasemast madalamaks hinnanguid ka eelneva perioodi SKP mahule. Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis juba eelmise aasta kevadel ja kolmandas kvartalis langes SKP enam kui 3% võrra. Eelmise aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus 1,3%, millega olime ainus Euroopa Liidu riik, kus SKP maht mullu langes. Eesti eristub siin selgelt ka meie lähiregioonist. Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandused kahanesid eelmise aasta lõpus vastavalt 0,6% ja 0,9%. Balti riike vaadates, piirdus Leedus SKP langus 0,4%ga ja Läti majandus isegi kasvas, küll vaid napi 0,2% jagu.
Mihkel Nestor: majandus mandub, ent tööd näib jaguvat
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütikMihkel[/caption]
Vaatamata majanduse väljavaate halvenemisele, püsib olukord tööturul endiselt hea. Järgenvatel kuudel võib mõnes valdkonnas siiski koondamisi oodata.
Tööhõive püsib kõrge
Sellel nädalal avaldatud tööturustatistika eelmise aasta viimase kvartali kohta kinnitab seda, mis on tunda vist niigi – vaatamata ebakindlusele majanduses, püsib olukord tööturul hea. Värskete andmete kohaselt küündis 15-74-aastaste inimeste tööhõivemäär eelmise aasta lõpus ligi 70%ni ja töötus piirdus vaid 5,4%ga. Kuigi enamuse riikide kohta pole viimased numbrid veel kättesaadavad, siis suure tõenäosusega oli Eesti tööhõivemääralt Euroopa Liidus üks esimestest.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütikMihkel[/caption]
Vaatamata majanduse väljavaate halvenemisele, püsib olukord tööturul endiselt hea. Järgenvatel kuudel võib mõnes valdkonnas siiski koondamisi oodata.
Tööhõive püsib kõrge
Sellel nädalal avaldatud tööturustatistika eelmise aasta viimase kvartali kohta kinnitab seda, mis on tunda vist niigi – vaatamata ebakindlusele majanduses, püsib olukord tööturul hea. Värskete andmete kohaselt küündis 15-74-aastaste inimeste tööhõivemäär eelmise aasta lõpus ligi 70%ni ja töötus piirdus vaid 5,4%ga. Kuigi enamuse riikide kohta pole viimased numbrid veel kättesaadavad, siis suure tõenäosusega oli Eesti tööhõivemääralt Euroopa Liidus üks esimestest.
Mihkel Nestor: lapsi sünnib vähe, ent töökäsi tuleb juurde
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eelmisel nädalal avaldas statistikaamet värsked numbrid Eesti majandust ja ühiskonda kõige enam mõjutava näitaja kohta – loomulikult on selleks siinne rahvaarv.
Olgu maailmaturu hetkekonjunktuur või ettevõtete äriplaan milline tahes, suures plaanis määrab Eesti majanduse võimsuse ära ikkagi töökäte ja tarbijate hulk.
Värsked numbrid on ühekorraga nii rõõmustavad kui ka kurvastavad. Kui alustada halbadest uudistest, siis oli Eesti iive ehk sündide ja surmade vahe sügavalt miinuses. Mullu sündis Eestis ainult 11 588 last, mis on alates 1919. aastast madalaim näit. Väga madala sündide arvu peamine põhjus on asjaolu, et praegu pereloomisikka jõudnud naised on ise sündinud varastel 1990. aastatel, kui sündimus Eestis oli samuti väga madal.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Eelmisel nädalal avaldas statistikaamet värsked numbrid Eesti majandust ja ühiskonda kõige enam mõjutava näitaja kohta – loomulikult on selleks siinne rahvaarv.
Olgu maailmaturu hetkekonjunktuur või ettevõtete äriplaan milline tahes, suures plaanis määrab Eesti majanduse võimsuse ära ikkagi töökäte ja tarbijate hulk.
Värsked numbrid on ühekorraga nii rõõmustavad kui ka kurvastavad. Kui alustada halbadest uudistest, siis oli Eesti iive ehk sündide ja surmade vahe sügavalt miinuses. Mullu sündis Eestis ainult 11 588 last, mis on alates 1919. aastast madalaim näit. Väga madala sündide arvu peamine põhjus on asjaolu, et praegu pereloomisikka jõudnud naised on ise sündinud varastel 1990. aastatel, kui sündimus Eestis oli samuti väga madal.