Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ja suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda.
Mihkel Nestor: suur mure investeeringute pärast: kui halb siis olukord on?
Huvitav fakt, et antud analüütik ei ole veel oma ennustustega reaalsusele pihta saanud, ju siis kvaliteetne analüütika eeldab majandusökonoomika teoreetilise käsitluse sidusust reaalsusega:) Aga mida ei ole, seda ei ole. Lihtne fakt, et metsa- ja puidutööstuses on investeeringute maht vähenenud ca 40%, ja ka teistes põhilistes tööstusharudes on see vähenemine tuntav (Eesti mure on see, et üks suurtööstuse investeering muudab pilti äärmusesse (nt õlitehas või tulevane puidurafineerimistehas jms), aga reaalset trendi ja sisu tegelikult ei muuda. Tööstusesse jõuavad maksutõusud ja muud majandust mõjutavad trendid inertsiga ehk järgmised 2 aastat ei too seetõttu kaasa midagi head, pigem saame rääkida klassikalisest stagflatsioonist.
Need pankade analüütikud ongi rohkem ideoloogiatöötajad kui reaalse olukorra analüütikud. Justkui asjakohase ja erapooletu jutu vahele, on pakitud selline positivistlik tonaalsus, et küll kõik kohe kasvama hakkab, tarbige, laenake ja investeerige mönuga. Ja hakkabki, peamiselt küll pangal ja selle suuromanikel, aga agitaatorid saavad ka oma osa. Selline on elu, aga teeme tasapisi tööd ja saame hakkama.