Laine juhataja Irene Väli usub, et raskemad ajad Haapsalu spaaturismis on seljataga. Foto: Arvo Tarmula
Spaahotell Laine pidas eelmisel nädalal oma 23. sünnipäeva, tähistades ühtlasi kolm kuud kestnud remondi lõppemist.
Jaanuaris alanud uuenduskuuri järel sai pool kahekohalistest tubadest täiesti uue väljanägemise. Muudetud on ruumi paigutust ja sisekujundust, mööbel vahetatud, täisremont on tehtud duširuumides. Tubade seintel on kohaliku fotograafi Kalju Juuriku loodusfotod.
Laine juhataja Irene Väli sõnul läks ümberehitus maksma 676 000 eurot. „Palju tube oli vaja korraga teha, see suurendas ehituse maksumust, nii et sel korral kasutasime omavahendeid ja võtsime ka laenu,” selgitas juht.
Kolmest remondikuust oli Laine külastajaile kaks nädalat täiesti suletud. Väli sõnul tehti selle ajaga suuremad lammutustööd. Edasine remont käis juba korrustele püstitatud vaheseinte taga.
Väli ütles, et praegu tehti küll suurem remont, kuid aastat, mil pole hotellis midagi värvitud-remonditud-uuendatud, naljalt ei leia. „Värskendada on kogu aeg vaja, sest see pole ju kodu – külalised vahetuvad ja kõik kulub,” selgitas Väli.
Paari viimase aasta jooksul on uuenenud fuajee, mis nüüd on paremini ligipääsetav ratastoolis liikuvaile klientidele ning parandanud ka administraatori töötingimusi. Selleks oli tarvis fuajeest kaotada seal asunud kauplus. Osast ühe kohaga tubadest on ehitatud neli kahe toaga minisviiti, mida saavad kasutada näiteks lastega pered. Viimaste aastate jooksul on uuenenud ka restoran ja ravikorrus.
168 kohaga spaahotelli Laine positiivseks küljeks peab Irene Väli maja väiksust – külastajal pole ohtu majas eksida.
1994. aastal praegusel kujul ukse avanud Laine on üks vanemaid järjepidevalt tegutsenud majutusasutusi Haapsalus. „Kõik on pidevas muutumises – tuleb olukorda jälgida, kaasa minna,” iseloomustas Väli selle aja jooksul toimunut.
Kui algusaastail oli suurem osa külastajaid soomlasi, siis nüüd on ravituristidest soomlaste ja eestlaste osakaal pooleks. „Hea, et Eesti inimesel on järjest rohkem võimalusi ringi käia,” rõõmustas Laine juht.
Väli hinnangul on Soome turistide poolest praegu muutumise aeg. Ta selgitas, et klient, kes käis kümme aastat tagasi, ei jaksa enam tulla, ning uus klient, kellele see teenus on vajalik, pole seda veel leidnud. Väli sõnul on uuema põlvkonna külastaja harjumused muutunud – reisibüroode abi asemel eelistatakse ise reisida. Paketid broneeritakse internetis ja kohapeale sõidetakse oma autoga. „Nüüd ongi küsimus, kas noorem soome klient leiab meid ja kas me vastame nende ootustele,” rääkis ta.
Väli usub, et kõige raskemad ajad Haapsalu spaaturismis on seljataga. Laine täitumusega võib tema sõnul rahul olla, sest eelmise aasta täitumus oli 70 protsenti – suvekuudel üle 90 ning madalhooajal detsembri alguses ja jaanuaris-veebruaris 40–50 protsendi ringis. „Õnneks on meil tööd aasta ringi. Madalhooajal on põhiline raviklient, suvekuudel majutuv klient,” selgitas ta.
Laine juht lisas, et oluline näitaja on ka voodipäevade arv. „Meil on ühe kliendi viibimise aeg üle kolme päeva, mis on Eestis spaade seas väga pikk aeg,” selgitas ta.
Ravituristide seas on kõige populaarsem nädalane ravipakett, kuid Laine rühmajuhi Külliki Süvari sõnul eelistavad need, kes esimest korda Lainet proovima tulevad, kolme ööga paketti „Proua Laine soovitab”. Protseduuridest on esikohal massaaž.
Küsimusele, mille poolest eristub Laine oma konkurendist Fra Marest, vastas Süvari, et üks erinevusi on ilmselt külastajate vanus: „Meil on võib-olla rahulikum ja eakam klient, Fra Maresse lähevad rohkem nooremad ja lastega külastajad.” Väli lisas, et Laine ongi end vanema kliendi sihtkohana turundanud.
Irene Väli sõnul on turismi edenemises oma osa ka selles, et Haapsalu on järjest populaarsem. „Mulle tundub, et kõigi nende üritustega, mis Haapsalus korraldatakse, oleme andnud selge sõnumi, millist külalist ootame – siinsed üritused eeldavad kultuurset tarbijat,” rääkis Väli.
„Kui suudaksime seda suvehooaega pikendada nii, et rahvas hakkaks tulema aprilli algusest oktoobri lõpuni, oleks kõik väga hea,” lisas Väli.
Fra Maresse on tee leidnud lätlased
Spaahotelli Fra Mare juhataja Maret Suklese sõnul on ka Fra Mares viimasel paaril aastal panustatud tubade korrastamisse – eelmisel talvel renoveeriti 63, sel talvel veel 32 tuba. Värskendusremondi järel said uue kuue ka kõigi nende 95 toa vannitoad. „Korras vannituba on hästi tähtis,” kinnitas Sukles. Ta lisas, et nüüd on kõik toad viidud ühele tasemele.
Suklese sõnul pikendas Fra Mare eelmisel aastal ka oma tärnide kehtivust. „Läksime taotlema kolme tärni, nagu on meil seni olnud, aga öeldi, et tase on nii hea, ning anti kolm ja pool tärni,” oli spaahotelli juhataja rahul.
Maret Suklese sõnul on Fra Mare tippaeg tavapäraselt juuli, juunis-augustis mõjutab inimestel liikumist ka ilm. „Kõik nädalavahetused on nagunii broneeritud ja täitumust lisavad riigipühad,” rääkis Sukles. Ka koolivaheaegadel otsivad pered üles Eesti spaad.
„Ilmselt on see sada kilomeetrit Tallinnast muutunud nii lühikeseks maaks, et tullakse siia spaasse ka ainult üheks päevaks,” rääkis Sukles. Varem vaid ujumise pärast ei tuldud.
Spaaturismi suundumustest tõstis Fra Mare juhataja esile, et soomlasi liigub pisut vähem, eestlasi aga rohkem. Rühmiti bussiga tulevate Soome pensionäride asemel käib spaas nüüd rohkem peredega omal käel reisivaid põhjanaabreid.
Eestlaste ja soomlaste kõrval leiavad Fra Maresse järjest sagedamini tee lätlased. „Panusta alati naabritele,” ütles Sukles ja lisas, et sellepärast on nad ka oma kodulehe tõlkinud lähinaabrite keelde.
