Silt: spaahotell

[caption id="attachment_479898" align="alignnone" width="1920"] Foto: Aivar Õepa[/caption] Ettevõtja Tarmo Sumberg pani koos Haapsalu linnapea Olavi Seisoneniga neljapäeval nurgakivi spaahotell Wendenile, mis läheb kokku maksma 20 miljonit eurot. Säravsinise taeva all pärastlõunases suvekuumas peetud tseremoonia oli meeleolukas. Džäss-muusik Raivo Tafenau lasi, kiiver peas, oma saksofonist noodid lendu, ja silindrisse, mis ootas nurgakivisse pistmist, rändasid seda päeva meenutama jäävad esemed, nende hulgas linnapea kaasatoodud Lääne Elu number ja omaniku annetatud pangakaart. Silinder pisteti auku, asjaosalised haarasid kellud näppu ja katsid selle seguga. Saadetis tulevikku oli teele pandud. Seejärel langes umbes kolmekümne pealtvaataja ees riie hotelli mere ääres asuvalt nimesildilt. Et väärtustada Haapsalu ajalugu, pandi spaahotelli nimeks Wenden. See oli 1859. aastal sinna ehitatud villa esimese omaniku Gustav von Ungern-Sternbergi majale oma Võnnu mõisa järgi pandud nimi. 1930. aastal nimetati maja järgmise omaniku, Hiiumaa kalevivabrikandi Hans Peltzeri järgi Peltzeri villaks. Vana villa külge ehitati 1998. aastal juurdeehitus, mis kandis Promenaadi hotelli nime

[gallery ids="458537,458561,458557,458522,458523,458524,458525,458526,458528,458541,458530,458532,458538,458540,458533,458534,458531,458539,458535,458542,458545,458544,458546,458547,458548,458549,458551,458550,458553,458554,458555,458556,458558,458559,458560"] Haapsalus algas kolmapäeva pärastlõunal 29. Euroopa spaade liidu kongress. Viimati peeti seda kongressi Eestis 2007. aastal Pärnus. Kongressi avas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Minister tõi oma sõnavõtus esile, et Eestis on elaniku kohta kõige rohkem spaasid Euroopas. Riiklik arendus- ja turundusorganisatsioon

[caption id="attachment_441932" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raudteejaam. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaal on ikka ja jälle esile kerkinud lennukaid projekte, mis pole ühel või teisel põhjusel edukad olnud. Mõni neist, nagu näiteks Haapsallu Euroopa taasterahastu toel raudtee ehitamine, on teoks saamisele päris lähedale jõudnud. Mõni teine on paraku maabunud suurprojektide surnuaeda. Haapsalu raudtee Haapsalut Tallinnaga ühendava raudtee taastamise võimalus muutus käegakatsutavaks 2017. aastal, mil Jüri Ratase valitsus otsustas ehitada valmis projekti esimese etapi, Riisipere ja Turba vahelise raudtee. See 7,72 miljonit eurot maksnud lõik avati 2019. aastal. 2022. aastal otsustas Kaja Kallase juhitud valitsus aga vahetult enne järgmise etapi, Turba-Risti lõigu ehitust raudtee taastamisest üldse loobuda. Tallinna halduskohus ei võtnud Haapsalu ja Lääne-Nigula omavalitsuste ühist kaebust menetlusse. Praeguseks on kogu raudteetrass Turbast Rohukülani projekteeritud, aga selle ehitus on päevakorrast maas. Taristuminister Vladimir Svet rääkis mullu, et toetab Haapsalu raudtee taastamise mõtet, kuid raha selleks pole. Turbast Rohukülani vi