Silt: turism

[caption id="attachment_460302" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Haapsalu hea maine kuurortlinnana on püsinud juba kaugelt üle sajandi. Kuid praegu seostub linn pigem hooajalise vaba aja veetmise, mitte aga innovatsiooniga, millega Pärnu ja Kuressaare kasu lõikavad. 90 aastat tagasi, 1936. aastal, kirjutas tolleaegne Päevaleht: „Kui veel viis aastat tagasi võidi ütelda: Pärnu minnakse flirtima, Kuressaare laulatama, Narva-Jõesuusse sarvi saama ja Haapsallu lahutama, siis nüüd saab julgesti konstateerida, et Haapsalu on moderniseerunud moodsaks supellinnaks saamise suunas sinnamaale, et ta juba väga hästi kõlbab kõikideks seikadeks. Ta tempo on tormitsev igal alal.”

[caption id="attachment_478406" align="alignnone" width="1536"] Läänemaa turismijuht Ivik Uusmaa Green Destinationi sertifikaadiga. Foto Riina Simmer[/caption] Läänemaa sai rahvusvahelise kestliku turismi programmi Green Destination (Roheline sihtkoht – ingl. k) kõrgeima, plaatinum taseme tunnistuse. „See on nagu kvaliteedimärk,” ütles Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa ja lisas, et see lisab Green Destinationi plaatina tase Läänemaale maailmas nähtavust. Turismijuhi sõnas, et kuna tegemist on rahvusvahelise programmiga, turundab ka Green Destination ise märgise saanud sihtkohti ning ka reisiagentuurid jälgivad reise kavandades ja oma klientidele sihtkohti soovitades kestliku turismi märgiste olemasolu. Green Destination programmis hinnatakse sihtkohta kuues valdkonnas: sihtkoha ju

[caption id="attachment_435658" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto Kaire Reiljan[/caption] Lõuna-Läänemaa on vägagi vaatamisväärsustest rikas, kuid turistidele veel paljus avastamata piirkond. Kui mõelda Eesti mandri lääneosa turismile, siis peale Pärnu ja Haapsalu linnade, millest kummagi põhjalikuks turistidele tutvustamiseks kuluks vähemalt päev, leidub ka maapiirkondades arvukalt kohti, mida uudistada. Üheks vaatamisväärsustest rikkaimaks piirkonnaks on seejuures omaaegsed Hanila ja Karuse kihelkonnad ning Lihula. Ei saa jätta mainimata, et see on kogu Lääne-Eesti mandriosa huviväärsustest kõige rikkam piirkond. Üks värvikas näide möödunud nõukogude ajast. 1979. aasta suvel otsis käesoleva kirjutise autori Hanilas üles bussitäis lätlasi, kellel oli läinud halvasti – mingi põhjusel ei lubanud piirivalve neid Saaremaale. Naabrid olid masenduses: mida küll ette võtta? Lohutasin lätlasi, öeldes, et saan neile teha Läänemaal ringi, mis maastikuliselt sarnaneb täi

[caption id="attachment_437002" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Statistikaameti andmetel peatus 2025. aastal Läänemaa majutusettevõtetes üle 121 000 turisti, 15 protsenti enam kui aasta varem. Eestis keskmiselt kasvas turistide hulk kaks protsenti. Enim kasvas Läänemaal mullu välisturistide arv – neid oli võrreldes aasta varasemaga 36 protsenti enam. Siseturistide arv kasvas ligi 11 protsenti. Välisturistidest kasvas enim just Lätist tulnud turistide arv, keda käis Läänemaal 40 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Rootsist tulnud turistide hulk kasvas veerandi võrra ja Soomest saabunud turistide hulk viiendiku. Soomest tulnud turistide arv kogu Eestis hoopis kahanes kolm protsenti. Kuigi Rootsist saabus Läänemaale rohkem turiste, kahanes nende s

[caption id="attachment_464579" align="alignnone" width="1920"] küsitlusele vastanud läänlased tajuvad naabritest teravamalt turismiga kaasnevat survet loodusele. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa inimeste hinnangul toovad turistid piirkonnale kasu, kuid muret teevad sellega kaasnevad prügistamine, ummikud ja ülerahvastatus. Lääne-, Rapla- ja Harjumaa turismipiirkond (DMO) viis mullu juunist septembrini läbi küsitluse, millega uuriti kohalike elanike rahuolu turismiga. Ankeedile vastanud 554 inimesest oli 128 Läänemaalt. Uuringust kokkuvõtteid teinud Margit Kärp Tartu ülikooli Pärnu kolledžist tõstis esile, et kõige aktiivsemad vastajad olid Rapla valla ja Haapsalu linna elanik

[caption id="attachment_437002" align="alignnone" width="1920"] Turistid on Läänemaa üles leidnud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaal suurenes turistide arv Eesti keskmisest palju hoogsamalt ka novembris. Statistikaameti andmeil peatus mullu novembris majutusettevõtetes kogu Eestis kolm protsenti enam turiste kui samal kuul aasta varem. Läänemaal kasvas turistide arv aga 23 protsenti. Eelmise aasta novembris peatus Läänemaal 7564 turisti, 1428 inimest rohkem kui aasta varem. Eriti suure hüppe tegi just majutatud välisturistide arv: mujal Eestis kasvas nende hulk seitse, Läänemaal 70 protsenti. Mullu novembris ööbis Läänemaal 1167 välisturisti, aasta varem 683. Samuti peatu

[caption id="attachment_369645" align="alignnone" width="1920"] Läänemaal peatus septembris 11 protsenti enam turiste kui aasta eest. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal kasvas septembris võrreldes aastatagusega turistide hulk rohkem kui Eestis keskmiselt. Statistikaameti andmeil peatus tänavu septembris Läänemaal 9029 turisti ehk 11 protsenti enam kui aasta eest. Üle Eesti kasvas turistide hulk samal ajal neli protsenti. Võrdselt kasvas Läänemaal peatunud sise- ja välisturistide arv. Mullu

[caption id="attachment_458462" align="alignnone" width="1920"] Fra Mare juhataja Maret Sukles ütles, et otsus ravispaaks jääda oli õige. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Homme avatakse Haapsalu kultuurikeskuse suures saalis 29. Euroopa spaade liidu kongress, millega tähistatakse ühtlasi ka Haapsalu kuurordi 200 aastat. Euroopa spaade ja balneoloogia ehk kümblusraviõpetuse kongress toob Haapsallu külalisi paarikümnest Euroopa riigist ja lisaks kaugematest kohtadest nagu Kanada ja Hiina. Viimati toimus see konverents Ee

[caption id="attachment_336475" align="alignnone" width="1920"] Fra Mare. Arhiiv[/caption] Läänemaa majutuskohtades ööbis juunis statistikaameti andmeil 14 797 turisti, mis on 16 protsenti enam kui mullu juunis. Ööbimisi oli kokku 22 548, mis on mullusest 3,5 protsenti rohkem. 76 protsenti Läänemaa majutuskohtades ööbinud turistidest olid siseturistid Eestist. 12,6% turiste tuli Soomest, 3,2 protsenti Saksamaalt ja 2,7 protsenti Lätist. Kõigi nende arv tõusis eelmise juuniga võrreldes. Statistikaameti teatel suurenes majutusasutustes viibinud Läti ja Saksa turistide arv ja kogu Eestis, kuid soomlaste arv vähenes, nii nagu

[caption id="attachment_453853" align="alignnone" width="1920"] Old Hapsal Hotel OÜ on 2025. aasta viie parema turismiedendaja seas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalus asuv hotell Old Hapsal pääses ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) ning Eesti tööandjate keskliidu poolt korraldataval Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil viie parima turismiedendaja hulka. Old Hapsali juht Daire Kaup ütles, et see on oluline, et neid on märgatud kogu Eesti vaates. "Meie jaoks tähendab see seda, et Visit Estonia (EISA allaasutus - toi