Silt: turism

Eesti turismisektor on pandeemiajärgsest madalseisust taastunud, kuid ebaühtlaselt. Kui siseturism ületab suuresti 2018.–2019. aasta taset, siis välisturistide arv ja ööbimised jäävad endiselt kriisieelsele ajale alla. 2026. aasta viie kuu kokkuvõttes ületas välis- ja siseturistide majutusasutustes tehtud ööbimiste arv aastatagust kuue protsendiga. Aastaga on välisturistide ööbimiste arv kasvanud enam kui siseturistide oma. 2019. aastaga võrreldes on välisturistide ööbimisi aga endiselt seitse protsenti vähem. Siseturism ei suuda paraku täielikult väliskülalisi asendada, sest välisturistide reisid on enamasti pikemad ning nende kulutused majutusele, toitlustusele, transpordile ja kultuuriteenustele on tavaliselt suuremad kui kohalikel elanikel. Enne pandeemiat moodustasid Soome turistid ülekaalukalt suurima välisturistide rühma ning Venemaa oli üks tähtsamaid lähteriike. Tänaseks o

Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa ütles Lääne Elule, et mai andmetest vastu vaatav majutatute arvu langus ei näita täit pilti maakonna turismisektorist. Statistikaameti andmeil kahanes majutatud turistide arv Läänemaal tänavu mais mullusega võrreldes 15,6 protsenti. Kui 2025. aasta mais majutati Läänemaal 10 061 inimest, siis tänavu samal ajal 8488. Uusmaa sõnul ei ole langus aga tegelikult nii hull, kui arvud näitavad. „Mais vähenes ööbimiste arv 8,7 protsenti, samal ajal kui majutunud külastajate arv kahanes 15,6 protsenti. See tähendab, et ööbimiste langus oli märksa tagasihoidlikum ning piirkonda külastanud inimesed viibisid Läänemaal keskmiselt kauem,” rääkis Uusmaa. Kui mul

Kas Haapsalu võiks kehtestada turismimaksu? Olga Hotellis peatuvate turistide kohta ma ei tea. Elan mere ääres ja sinna on tehtud matkaautode parkimiskohad. Kümme eurot maksad öö eest. Seal on WC. Teisel pool, kus WC-d ei ole, seal on viis eurot. See on mõttetu.       Andres Ei oska öelda. Ega see vist turismi seisukohalt tark tegu ei oleks. Ei tea, Pärnu nagu kavatseb, võib-olla siis ka Haapsalu? See asi on nii ja naa. Mingil määral vist peletaks turiste, aga kes tahab külastada, küll ta ikka tuleb.       Eneli Tegelikult, miks mitte, sest see on ju suvituslinn ja sissetulek suuremas osas ongi ju turistide pealt. Leian küll, et see või

[caption id="attachment_479725" align="alignnone" width="1920"] Turistid Haapsalus Karja tänaval. Juhan Hepner[/caption] Statistikaameti maikuu andmetest on näha, et tänavu kahanes majutatud turistide arv Läänemaal mullusega võrreldes 15,6 protsenti. Kui 2025. aasta mais majutati Läänemaal 10 061 inimest, siis tänavu samal ajal oli see 8488. Eestis tervikuna kasvas samal perioodil mullusega võrreldes majutusettevõtetes peatunud inimeste arv viis protsenti ja tänavu mais majutati Eestis 320 292 inimest. Siseturiste oli Läänemaal mais majutatutest 6634 ehk 78 protsenti kõigist peatunud turistidest. Aasta varem oli siseturiste samal ajal Läänemaal 7786.

[caption id="attachment_460302" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Haapsalu hea maine kuurortlinnana on püsinud juba kaugelt üle sajandi. Kuid praegu seostub linn pigem hooajalise vaba aja veetmise, mitte aga innovatsiooniga, millega Pärnu ja Kuressaare kasu lõikavad. 90 aastat tagasi, 1936. aastal, kirjutas tolleaegne Päevaleht: „Kui veel viis aastat tagasi võidi ütelda: Pärnu minnakse flirtima, Kuressaare laulatama, Narva-Jõesuusse sarvi saama ja Haapsallu lahutama, siis nüüd saab julgesti konstateerida, et Haapsalu on moderniseerunud moodsaks supellinnaks saamise suunas sinnamaale, et ta juba väga hästi kõlbab kõikideks seikadeks. Ta tempo on tormitsev igal alal.”

[caption id="attachment_478406" align="alignnone" width="1536"] Läänemaa turismijuht Ivik Uusmaa Green Destinationi sertifikaadiga. Foto Riina Simmer[/caption] Läänemaa sai rahvusvahelise kestliku turismi programmi Green Destination (Roheline sihtkoht – ingl. k) kõrgeima, plaatinum taseme tunnistuse. „See on nagu kvaliteedimärk,” ütles Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa ja lisas, et see lisab Green Destinationi plaatina tase Läänemaale maailmas nähtavust. Turismijuhi sõnas, et kuna tegemist on rahvusvahelise programmiga, turundab ka Green Destination ise märgise saanud sihtkohti ning ka reisiagentuurid jälgivad reise kavandades ja oma klientidele sihtkohti soovitades kestliku turismi märgiste olemasolu. Green Destination programmis hinnatakse sihtkohta kuues valdkonnas: sihtkoha ju

[caption id="attachment_435658" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto Kaire Reiljan[/caption] Lõuna-Läänemaa on vägagi vaatamisväärsustest rikas, kuid turistidele veel paljus avastamata piirkond. Kui mõelda Eesti mandri lääneosa turismile, siis peale Pärnu ja Haapsalu linnade, millest kummagi põhjalikuks turistidele tutvustamiseks kuluks vähemalt päev, leidub ka maapiirkondades arvukalt kohti, mida uudistada. Üheks vaatamisväärsustest rikkaimaks piirkonnaks on seejuures omaaegsed Hanila ja Karuse kihelkonnad ning Lihula. Ei saa jätta mainimata, et see on kogu Lääne-Eesti mandriosa huviväärsustest kõige rikkam piirkond. Üks värvikas näide möödunud nõukogude ajast. 1979. aasta suvel otsis käesoleva kirjutise autori Hanilas üles bussitäis lätlasi, kellel oli läinud halvasti – mingi põhjusel ei lubanud piirivalve neid Saaremaale. Naabrid olid masenduses: mida küll ette võtta? Lohutasin lätlasi, öeldes, et saan neile teha Läänemaal ringi, mis maastikuliselt sarnaneb täi

[caption id="attachment_437002" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Statistikaameti andmetel peatus 2025. aastal Läänemaa majutusettevõtetes üle 121 000 turisti, 15 protsenti enam kui aasta varem. Eestis keskmiselt kasvas turistide hulk kaks protsenti. Enim kasvas Läänemaal mullu välisturistide arv – neid oli võrreldes aasta varasemaga 36 protsenti enam. Siseturistide arv kasvas ligi 11 protsenti. Välisturistidest kasvas enim just Lätist tulnud turistide arv, keda käis Läänemaal 40 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Rootsist tulnud turistide hulk kasvas veerandi võrra ja Soomest saabunud turistide hulk viiendiku. Soomest tulnud turistide arv kogu Eestis hoopis kahanes kolm protsenti. Kuigi Rootsist saabus Läänemaale rohkem turiste, kahanes nende s

[caption id="attachment_464579" align="alignnone" width="1920"] küsitlusele vastanud läänlased tajuvad naabritest teravamalt turismiga kaasnevat survet loodusele. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa inimeste hinnangul toovad turistid piirkonnale kasu, kuid muret teevad sellega kaasnevad prügistamine, ummikud ja ülerahvastatus. Lääne-, Rapla- ja Harjumaa turismipiirkond (DMO) viis mullu juunist septembrini läbi küsitluse, millega uuriti kohalike elanike rahuolu turismiga. Ankeedile vastanud 554 inimesest oli 128 Läänemaalt. Uuringust kokkuvõtteid teinud Margit Kärp Tartu ülikooli Pärnu kolledžist tõstis esile, et kõige aktiivsemad vastajad olid Rapla valla ja Haapsalu linna elanik

[caption id="attachment_437002" align="alignnone" width="1920"] Turistid on Läänemaa üles leidnud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaal suurenes turistide arv Eesti keskmisest palju hoogsamalt ka novembris. Statistikaameti andmeil peatus mullu novembris majutusettevõtetes kogu Eestis kolm protsenti enam turiste kui samal kuul aasta varem. Läänemaal kasvas turistide arv aga 23 protsenti. Eelmise aasta novembris peatus Läänemaal 7564 turisti, 1428 inimest rohkem kui aasta varem. Eriti suure hüppe tegi just majutatud välisturistide arv: mujal Eestis kasvas nende hulk seitse, Läänemaal 70 protsenti. Mullu novembris ööbis Läänemaal 1167 välisturisti, aasta varem 683. Samuti peatu