Viimaste aastate jooksul on Euroopa Liidus kasvanud patsientide hulk, kelle raviks pole enam võimalik kasutada tõhusat antibiootikumikuuri, sest nakkuseid põhjustavad bakterid on muutunud ravimite suhtes vastupanuvõimelisemaks. Sellise hoiatava suundumuse on kaasa toonud antimikroobsete preparaatide väärkasutus, näiteks määratud ravikuuri enneaegne lõpetamine.
Maailmas aina enam muret tekitavat nähtust tuntakse nime all AMR ehk antimikroobne resistentsus. Eelkõige tähendab see bakterite kasvanud võimet end antimikroobsete ravimite toime suhtes kohandada, mis muudab ravi korraldamise üha keerulisemaks. Kui riikides ei suudeta olukorrale piisavalt tähelepanu juhtida, ei ole tulevikus enam võimalik bakterite, parasiitide või teiste mikroorganismide poolt põhjustatud haiguseid antimikroobsete preparaatidega (nt antibiootikumidega) ravida, pikendades haiguse kulgu ja intensiivsust ning kasvatades haiglaravi ja surma riski.
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on resistentsete bakterite levik Eestis veel tagasihoidlik, kuid Terviseameti hinnangul tuleb kasutusel olevate antibiootikumide tõhususe säilitamiseks kinni pidada rangetest reeglitest, sest ka meil on resistentsus kasvamas ning uusi ja efektiivsemaid antibiootikume turule tulemas ei ole.
Resistentsuse teket mõjutavad paljud asjaolud, ent peamiselt tekib AMR antibiootikumide liigse ja sobimatu kasutamise tõttu: ravimeid võetakse kergekäeliselt, ravikuuri ei viida lõpuni või neid kasutatakse viirushaiguste puhul, mil nendest kasu pole. Näiteks ei tasu antibiootikume tarvitada viiruslike nakkushaiguste, nt gripi või COVID-19 raviks, sest viirusi need ei mõjuta. Kindlasti ei tohi jagada endale kirjutatud ravimeid lähedastega, tarvitamisel tuleb alati rangelt kinni pidada arsti soovitusest: võtta nii pikalt ja sellise intervalliga, nagu arst soovitas.
Kui tuua näiteks omaalgatuslikult ravikuuri varasem lõpetamine, siis aidatakse sellise mõtlematu tegevusega kaasa just ravimile allumatute bakterite paljunemisele. Kuivõrd määratud antibiootikum hävitab toimeaine suhtes tundlikke baktereid, siis kuuri katkestamisel jääb hulk ohtlikke nakkustekitajaid alles ning kui ellu jäävad ka sellised bakterid, mis on keskkonnast omandanud antibiootikumresistentse geeni, jätkavad need paljunemist ja keskkonnas levimist. Mida rohkem selliseid resistentseid baktereid ellu jääb, seda suuremaks muutub oht inimese ja ka loomade tervisele, kes bakteritega keskkonnas kokku puutuvad.
Antibiootikumide kasutamise meelespea:
- Tarvita antibiootikume nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Antibiootikume tuleb kasutada ainult selge vajaduse korral, kui selle on määranud arst. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem kergemate haigustega ise toime tulla.
- Kui võtad, võta lõpuni. Ka sümptomite leevenemisel tuleb ravikuur teha lõpuni. Kui lõpetad ravi liiga vara, võtad väiksema annuse või ei võta antibiootikumi kindlate ajavahemike tagant, ei suuda need baktereid hävitada või nende paljunemist takistada.
- Ravikuurist allesjäänud antibiootikumid vii apteeki hävitamisele. Nii väldid antibiootikumide sattumist keskkonda ja tagad ravimi ohutu hävitamise.
- Järgi hügieenireegleid. See takistab haigustekitajate laialdast levikut, vähendades omakorda AMR-i teket.
- Pea meeles, et antibiootikumid ei ravi viiruslikke nakkusi! Nendest on abi vaid bakteriaalsete nakkuste korral.
Novembris tähistatakse kõikjal üle maailma antibiootikuminädalat, et kutsuda inimesi üles vastutustundlikkusele antibiootikumide tarvitamisel. Antibiootikumide liigsest või valest kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid otsa saamas.
See on ju elementaarne teadmine et viiruste puhul antibiootikum ei toimi. Seda oleks ilmselt vaja meelde tuletada ka perearstidele, sest liigagi tihti kirjutavad need just antibiootikume välja. Enamus inimesi usaldab oma perearsti ja ei mõtle oma peaga, ravi vaidlustamisest rääkimata.