Lääne-Nigula vald tähistas täna Tartu rahu 102. aastapäeva mälestustseremooniaga Lääne-Nigula vabadussamba juures. Lauldi hümni ja peeti päevakohaseid kõnesid. Samba jalamile asetati lilli ja küünlaid.
Lääne-Nigula kirikuõpetaja Leevi Reinaru tuletas meelde, et kõikjal maailmas ei ole rahu. Ta viitas sõjale Ukrainas ning Venemaa agressiivsele käitumisele. “Eriti praegusel ajal on põhjust kokku tulla, kokku hoida, oma vaimujõudu teritada, tugevdada, julgustada, sest see mis toimub meie ümber, mitte väga kaugel, see on, ma arvan kõigi meie kodudes jutuaineks. Me saame üksteisele olla toeks,” lausus Reinaru.
Reinaru luges ette ka EELK peapiiskopi Urmas Viilmaa karjasekirja, milles viidati samuti Ukrainas toimuvale ja ka koroonapandeemiale.
Vallavanem Aivar Riisalu tõdes, et Eesti on võitnud vaid ühe sõja, aga see on meie jaoks olnud kõige olulisem sõda – Vabadussõda. “Meil oli tarkust ja oidu õigel hetkel oma riigi eest välja astuda,” nentis kaitseliidu vanematekogu liige Riisalu.
Riisalu meenutas, et eestlased kaotasid teises maailmasõjas rohkem inimesi kui Vabadussõjas. “Vabadussõjas kaotasime kokku umbes 6000 inimest, see number ei ole ülearu suur, aga see lõpptulemus oli meie jaoks suur,” tõides Riisalu. “Meie lugu maailma mõistes ei ole suur lugu, aga meie mõistes on see kõige alus. Teeme oma igapäevast tööd ja kui tarvis – võtame ka relva.”
Ka kaitseliidu Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt jõudis oma jutujärjega Vabadussõja juurest praeguse pingelise olukorra juurde. “Raskel ajal on ka Läänemaa võitlejad on läinud appi meie Poola sõpradele, kes on selle suure kriisi väike osa. Ma loodan, et poolakad aitavad siis meid, kui meil on abi vaja,” lausus Rehkalt.
Kõigi Lääne-Nigula elanike nimel asetasid sambale pärja ja küünla vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ja vallavanem Riisalu.
Kaitseliidu küünla asetas samba jalamile Rehkalt, naiskodukaitsjate oma Eha Grossev, politsei küünla piirkonnapolitseink Kiur Klippberg, ning osavaldade ühise küünla asetasid Taebla osavallavanem Jüri Bachman, Oru osavallavanem Kadi Paaliste ja Palivere osavallavanem Merilin Saska.
Mälestusküünla samba jalamile asetas ka ka EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudus.
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Fotod: Urmas Lauri
Minu arvates oleksid tähtsad tegelased pidanud samba jalamilt lume päris ära koristama,aga mitte jätma hukkunute nimekirja ning Vabadussõja daatumid lume alla maetuks! Kui see oleks tehtud puhtaks,alles siis võinuksite uhked olla oma austusavalduste eest!