16.8 C
Haapsalu
Laupäev, 27. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Hardi Rehkalt

Silt: Hardi Rehkalt

Läänemaa vili küpseb rahvakalendri järgi

[caption id="attachment_430349" align="alignnone" width="696"] Martna kandi suurpõllumees Hardi Rehkalt loodab järgmisel nädalal põllule saada. Foto Urmas Lauri.[/caption] Kui Lõuna-Eestis on kombainid juba vilja koristamas, siis Läänemaal minnakse põllule alles kuu lõpu poole, jaagupipäeva paiku.

Läänemaa EKRE mureneb tasapisi

[caption id="attachment_428022" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu liige, kümme aastat EKREsse kuulunud Ahto Lääts pettus erakonnas lõplikult ja astus sealt välja pärast EKRE kongressi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nädalaga kaotas EKRE Läänemaa piirkond üheksa liiget, Lääneranna vallas tegutseb tosin aastat erakonda kuulunud ja sealt lahkunud Viktor Kruuse uue partei loomise nimel. „Mina tean üheksat väljaastumist eileõhtuse seisuga,“ ütles EKRE Läänemaa piirkonna esimees Hardi Rehkalt Lääne Elule eile. Piirkonna ligi 250 liikme kohta ei ole see suur hulk. „Nagu ei ole üle terve Eesti suur hulk need 400–500 lahkunut, aga tähtis on see, kes on numbrite taga. Tähtis on ka see, kes on meil kohapeal need persoonid, kes lahkuvad, kas nad on volikogu liikmed või kes,“ ütles Rehkalt. Läänemaa EKRE ridadest on lahkunud Lääne-Nigula noortevolikogu juht, üle viie aasta erakonda kuulunud Kaitlyn Lääts ning Lääne-Nigula vallavolikogu liige Ahto Lääts, kes kandideeris ja valiti EKRE kongressil pühapäeval aukohtu liikmeks.

Hardi Rehkalt: selge on see, et lahkujaid tuleb veel

[caption id="attachment_389908" align="alignnone" width="2000"] EKRE Läänemaa piirkonna esimees ja erakonna volikogu liige Hardi Rehkalt. Malle-Liisa Raigla[/caption] EKRE Läänemaa piirkonna esimees ja erakonna volikogu liige Hardi Rehkalt ütles Lääne Elule, et korraga nii mitme liikme erakonnast väljaheitmine üllatas teda. „Ta oli selles mõttes üllatus, et julgesin arvata, et väljaviskamist tuleb, aga et nii palju ja korraga, seda ei julgenud prognoosida,“ ütles Rehkalt. Eile õhtul heideti erakonnast välja EKRE juhatuse liige Silver Kuusik, poliitik Henn Põlluaas, EKRE juhatuse liige ajaloolane Jaak Valge ning EKRE Pärnumaa piirkonna juht Helle Kullerkupp. Täna hommikul teatas EKREst ainsana europarlamenti pääsenud Jaak Madison, et astub erakonnast välja. Peale Madissoni lahkus erakonnast ka diplomaat ja poliitik Ants Frosch.

Taliviljasaak läks krõbeda pakase nahka

[caption id="attachment_422382" align="alignnone" width="1920"] Reinu-Einari agronoom Sandra Pärnpuu kartis juba jaanuaris, et külm võtab rapsi ära. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lumeta jaanuaris paukunud pakane hävitas mõnel pool Läänemaal kogu taliviljasaagi, rapsist ja odrast paremini pidas vastu nisu. „Taliraps, tundub, on läinud ja talioder ka,“ ütles Einar Pärnpuu, Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu omanik. „Mina näen pangaarvet unes ja agronoom näeb paljaid põlde unes.“ Kui mullu läks Pärnpuul pool saaki põua nahka ja pool miljonit eurot võis korstnasse kirjutada, siis taliviljakahjuna lisandub sellele nüüd veerand miljonit eurot. „See, mida kõige vähem oodati: kaks halba aastat jutti. Praeguse seisuga tundub nii minevat,“ märkis Pärnpuu.

Käre külm räsib talivilju

[caption id="attachment_417495" align="alignnone" width="1920"] Üdruma kandis tegutseva Reinu-Einari OÜ agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul on raps teraviljadest külmaõrnem kultuur. Foto Urmas Lauri[/caption] Paukuv pakane teeb taliviljadele kurja, osa selle aasta saagist võib juba hävinud olla, aga asjatundjate arvates pole paanikaks veel põhjust. Nii Läänemaa suuremad viljakasvatajad kui ka Maaelu teadmuskeskuse teadurid on ühel meelel selles, et lagedatel põldudel kasvavale taliviljale on nädal aega kestnud paukuv pakane tugevasti viga teinud. Kui suured on külmakahjud, selgub aga alles kevadel. „Ma ei tekitaks veel paanikat,” ütles talinisu aretaja Reine Koppel.

Galerii: Lääne-Nigula volikogu liikmed lugesid jõuluvanale luuletusi

[gallery ids="416749,416750,416751,416752,416753,416754,416755,416756,416757,416758,416759,416760,416762,416763,416764,416766,416767,416768,416769,416770"] Neljapäeval üllatas Linnamäel Oru kultuurisaalis istungit pidavat Lääne-Nigula vallavolikogu jõuluvana. "Mis te siin täna arutasite," uuris jõuluvana. "Rääkisime raamatukogust, siis rääkisime eelarvest," ütles volikogu esimees Mikk Lõhmus. "Ma kutsun kõigepealt Janno siia," osutas jõuluvana seina ääres istuvale vallavanemale Janno Randmaale. "Ja võta oma päkapikud ka kaasa. Palju sul neid on?" "Terve seinaäär on täis," viitas Randmaa osavallavanematele ja osakondade juhatajatele.

Volinikud otsustavad Risti tuulepargi saatuse ülehomme

[caption id="attachment_276297" align="alignnone" width="1920"] Aulepa tuulepark. Foto: Urmas Lauri[/caption] Suure tõenäosusega annab tuulepargi ära keelanud ja kaks aastat energiafirmaga kohut käinud Lääne-Nigula vald ülehomme lõpuks loa tuugenid Risti külje all püsti panna. Kui Risti tuulepargi eelnõu ülehomme vastu võetakse, jõuab ehitus uude järku: paika pannakse tuulikute täpsed asukohad, kõrgus ja hulk. Selle peale kulub paar aastat. Kui volikogu ka selle kinnitab, hakkab Enefit Greenile nüüdseks juba 300 miljonit eurot maksma mineva pargi ehitus pihta.

Põllumehed: pool viljasaaki läks põua nahka

[caption id="attachment_406613" align="alignnone" width="2000"] Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti kombainid seisid eile töökoja platsi peal, sest vihm oli põllud läbi leotanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Nädala-paari eest kombainid põllule saatnud teraviljakasvatajate sõnul võttis sajandi suurim põud poole saagist, tera on peenike ja lõigata tuleb poole põllu kaupa. Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti neli helerohelist ja oranži värvi Claasi kombaini seisid eile töökoja õue peal, sest läinud õhtul ja öösel maha sadanud vihm oli rapsipõlde tublisti leotanud. „Kus on küps, seal on märg. Kus on kuiv, seal on toores,” ütles Rehkalt. Eile kombainid välja ei sõitnudki. Pühapäeval olid kõik neli viljalõikurit väljas hommikust kella kuueni õhtul, kuni vihm töö seisma pani. „Vili on seinast seina,” märkis Rehkalt. „Ütlevad, et keskmine, aga on põlde, mis ei kannata kriitikat.”

Põllumehi kimbutab sajandi suurim põud

[caption id="attachment_402901" align="alignnone" width="2000"] Agronoom Sandra Pärnpuu mäletab aastat, kui oapõldu võis ära eksida, sest taimed ulatusid üle pea. Tänavu võib saagi korstnasse kirjutada – põld on põuapragusid täis ja seitsmest õiest tuleb heal juhul paar kauna. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa teraviljakasvatajate sõnul ähvardab enneolematu põud hävitada poole või rohkemgi saagist. Kolmapäeva hommikul remontis Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu traktorist-kombainer Brita Liiver kombaini. Kui palju tal sellega lõikusajal põllule asja on, pole teada. „Kuivati remont käib ka, aga töökoormus on tänavu kindlasti väiksem,“ nentis Reinu-Einari juhatuse liige Einar Pärnpuu. Teravilja all on tal 1500 hektarit maad. Reinu-Einari agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul saab sealt heal juhul kätte ehk poole saagist, kui sedagi. Kui varasemad põuad on säästnud ühte või teist põldu, siis tänavu sellist lootust ei ole – vili on kõrbenud, hõre ja madal kõikjal. Nisu, mis peaks ulatuma vööni, küünib napilt põlveni. Sandra Pärnpuu sõrmitses viljapäid ja näitas juuni alguse kahju – öökülm oli pool pead ära võtnud. Oapõldu löönud pragudesse võis käelaba sisse pista, nii et põhja ei tunne.

Kirna laululava avab Pearu Pauluse kontsert

[gallery ids="402740,402741,402742,402743,402744,402745,402746,402747,402748,402749"] Fotod: Urmas Lauri Kolme nädalaga on Kirna külaplatsile üles löödud uhke lava, kus avapaugu annab sel pühapäeval kontserdiga Pearu Paulus. „Lava on kingituseks Lääne-Nigula vallale, et kogukond saaks seda kasutada,” ütles lavaehituse üks eestvedajaist Heveli Tuisk. „Otsustasime, et meile sobivad siia kultuursed üritused,” nentis Tuisk. „Meil on [naaberkülas Ohtlas] Saueaugu teatritalu ja peame selle kandiga klappima. Sealt see kontsertide mõte tuligi.” Külaplats kuulub küll vallale, aga lava ja kümme aastat tagasi ehitatud varjualune on kogukonna omad. „Siin on kõik absoluutselt külarahva enda vara, külarahvas ehitas ja külarahvas seda ka hooldab,” lausus Tuisk.