Silt: Lääne-Nigula kirik
7
Galerii: Lääne-Nigula vabadussamba juures mälestati Vabadussõjas hukkunuid
[gallery ids="440544,440545,440546,440547,440548,440549,440550,440551,440552,440553,440554,440555,440556,440557,440558,440559,440560,440561,440562,440563,440564,440565,440566,440567,440568,440569,440570,440571,440572,440573,440574,440575,440576,440578,440579,440581,440582,440584,440585,440587"]
.
Täna 105 aastat tagasi kell 10.30 Tallinna aja järgi vaikisid relvad Vabadussõjas. Vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel oli sõlmitud 31. detsembril pärast üle kuu aja väldanud raskeid lahinguid Viru rindel.
Lääne-Nigula vallas hoitakse traditsiooni elus ja tähistatakse oma rahvuse tähtpäevi Vabadussõja mälestussamba juures.
“Imeilus ilm, ilmekaunis maastik,” ütles mälestushetke sissejuhatuseks vallavalitsuse kultuuri-ja sporditöö peaspetsialist Varje Paaliste. “Tabasin ennast mõttelt, et kas need noored mehed või need kõrged sõjaväelased, kes sel hetkel meie maa ja rahva eest võitlesid, said aega märgata selliseid hetki. Meil täna on see õnn. Ja meie kohus on meenutada ja mäletada neid, kes andsid meile võimaluse, et saame neid hetki märgata.”
Vallavanem Janno Randmaa ütles, et täna mälestame ne
Galerii: Iseseisvuse taastamise aastapäeva tähistamine Lääne-Nigulas
[gallery ids="432860,432861,432862,432863,432864,432865,432866,432867,432868,432869,432870,432871,432872,432873,432874,432875,432876,432877,432878,432879,432880,432881,432882,432883,432884,432885,432886,432887,432888,432889,432890,432891,432892,432893,432894,432895,432896,432897,432898,432899,432900,432901,432902,432903,432904,432905,432906,432907,432908,432909,432910"]
Täna ennelõunal peeti iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetk Lääne-Nigula vabadussamba juures. Lääne-Nigula pastoraadis pakume pidupäevakooki ja kohvi.
Lääne-Nigula kirikuaia puudest said tornitrepid
[caption id="attachment_427045" align="alignnone" width="1280"]
Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi sõnul on Lääne-Nigula kiriku torn Lääne-Eesti kõrgeim. Foto: Andra Kirna[/caption]
Reedel pääsevad huvilised esimest korda Lääne-Nigula kiriku torni. Torni publikule avamine juhatab sisse kirikute öö.
Lääne-Nigula kogudus alustas õpetaja Kristo Hüdsi sõnul torni kordategemist 2021. aastal. „Lääne-Nigula kiriku torn on kõrgemaid Lääne-Eestis. Tornist paistavad ära ümberkaudsed kihelkonnakirikud peale Kullamaa,“ ütles ta.
Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi sõnul on Lääne-Nigula kiriku torn Lääne-Eesti kõrgeim. Foto: Andra Kirna[/caption]
Reedel pääsevad huvilised esimest korda Lääne-Nigula kiriku torni. Torni publikule avamine juhatab sisse kirikute öö.
Lääne-Nigula kogudus alustas õpetaja Kristo Hüdsi sõnul torni kordategemist 2021. aastal. „Lääne-Nigula kiriku torn on kõrgemaid Lääne-Eestis. Tornist paistavad ära ümberkaudsed kihelkonnakirikud peale Kullamaa,“ ütles ta. 
Lääne-Nigula kirik sai esimese kirikuna Läänemaal maakütte
[caption id="attachment_397570" align="alignnone" width="2000"]
Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus.
Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada.
Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta.
Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus.
Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada.
Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta. 
Arheoloog uuris pastoraadi parki
[caption id="attachment_379605" align="alignnone" width="2000"]
Arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi tagant vanu müüre ei leidnud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läinud neljapäeval alustas arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi ümbruse uurimisega, et selgitada välja, ega rajatav maaküte ohusta arheoloogilisi muistiseid.
Lääne-Nigula kogudus tahab vana õlikütte vahetada nüüdisaegsema maakütte vastu. See tähendab, et pastoraadi ümbrusesse pannakse maha ligi kuus kilomeetrit torusid – sellest jagub kiriku ja pastoraadi kütmiseks. Pastor Kristo Hüdsi sõnul tuleb tõenäoliselt pastoraadi tagant maha võtta ka mõned puud. „Kindlasti mitte kõik ja ainult majale lähemad,“ lubas ta.
Arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi tagant vanu müüre ei leidnud. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läinud neljapäeval alustas arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi ümbruse uurimisega, et selgitada välja, ega rajatav maaküte ohusta arheoloogilisi muistiseid.
Lääne-Nigula kogudus tahab vana õlikütte vahetada nüüdisaegsema maakütte vastu. See tähendab, et pastoraadi ümbrusesse pannakse maha ligi kuus kilomeetrit torusid – sellest jagub kiriku ja pastoraadi kütmiseks. Pastor Kristo Hüdsi sõnul tuleb tõenäoliselt pastoraadi tagant maha võtta ka mõned puud. „Kindlasti mitte kõik ja ainult majale lähemad,“ lubas ta. 
Lääne-Nigula ajaloopäeval keskenduti kohalikele suurmeestele
[caption id="attachment_308941" align="aligncenter" width="2000"]
Ajaloolane Leho Lõhmus rääkis Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba ehitamise, lõhkumise ja taastamise loo. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Lääne-Nigula kihelkonna ajaloopäeval räägiti pühapäeval legendaarsest kirikuõpetajast Friedrich Pohlametsast, kauaaegsest koolijuhist ning köstrist Ado Andrest ja ka kirikuesisel platsil kõrguvast vabadussambast.
“Õpetaja Pohlametsa meenutatakse veel tänaseni paljudes peredes, sest ta külastas regulaarselt paljusid kodusid. Ja eriti neid, juba eakaid koguduseliikmeid, kes ise kirikusse ei jaksanud tulla,” ütles Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru.
“Ja eriliselt tuleb õpetajat meenutada seetõttu, et siis, kui tulid keerulised ja rasked ajad meie maale sõja ajal, ei lahkunud ta oma koguduse juurest. Ta jäi oma koguduse juurde ka nõukogude võimu ja okupatsiooni ajal,” lausus Reinaru.
“Kui ta mulle koguduse arhiivi üle andis [Reinarule andis Pohlamets ameti üle 1982. aastal], siis ühe kartoteegi kohta ta ütles: “Selle eest sa tänad mind veel haua põhja.”. Ja tõepoolest, siis kui oli võimalus maid ja maju tagasi saada, oli sellest kartoteegist väga paljudele inimestele abi siin kihelkonnas - nad said selle põhjal tõestada oma sugulussidemeid,” meenutas Reinaru.
....
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="308925,308926,308927,308928,308929,308930,308931,308932,308933,308934,308935,308936,308937,308938,308939,308940,308941,308942,308943,308944,308945,308946,308947,308948,308949,308950,308951,308952,308953,308954,308955,308956,308957,308958,308959,308960,308961,308962,308963,308964,308965"]
Ajaloolane Leho Lõhmus rääkis Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba ehitamise, lõhkumise ja taastamise loo. Foto: Urmas Lauri [/caption]
Lääne-Nigula kihelkonna ajaloopäeval räägiti pühapäeval legendaarsest kirikuõpetajast Friedrich Pohlametsast, kauaaegsest koolijuhist ning köstrist Ado Andrest ja ka kirikuesisel platsil kõrguvast vabadussambast.
“Õpetaja Pohlametsa meenutatakse veel tänaseni paljudes peredes, sest ta külastas regulaarselt paljusid kodusid. Ja eriti neid, juba eakaid koguduseliikmeid, kes ise kirikusse ei jaksanud tulla,” ütles Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru.
“Ja eriliselt tuleb õpetajat meenutada seetõttu, et siis, kui tulid keerulised ja rasked ajad meie maale sõja ajal, ei lahkunud ta oma koguduse juurest. Ta jäi oma koguduse juurde ka nõukogude võimu ja okupatsiooni ajal,” lausus Reinaru.
“Kui ta mulle koguduse arhiivi üle andis [Reinarule andis Pohlamets ameti üle 1982. aastal], siis ühe kartoteegi kohta ta ütles: “Selle eest sa tänad mind veel haua põhja.”. Ja tõepoolest, siis kui oli võimalus maid ja maju tagasi saada, oli sellest kartoteegist väga paljudele inimestele abi siin kihelkonnas - nad said selle põhjal tõestada oma sugulussidemeid,” meenutas Reinaru.
....
Fotod: Urmas Lauri
[gallery ids="308925,308926,308927,308928,308929,308930,308931,308932,308933,308934,308935,308936,308937,308938,308939,308940,308941,308942,308943,308944,308945,308946,308947,308948,308949,308950,308951,308952,308953,308954,308955,308956,308957,308958,308959,308960,308961,308962,308963,308964,308965"] 
