Eile mõistis kohtunik Piia Jaaksoo Haapsalu kohtumajas süüdi hiidlase Malle Kobini, kes oli aastaid piinanud ja peksnud oma kasulapsi, ning määras talle neli ja pool aastat vangistust. Kui julm kohtlemine aasta eest avalikuks tuli, kasvas Kobini peres kolm kasulast, kes tema käest ära võeti.
Kasulastega hakkas Kobin tegelema 20 aastat tagasi, 1990ndatel. Seitse aastat tagasi sai ta aasta ema tiitli ja president Toomas Hendrik Ilvese käest teenetemärgi. Kobin juhib Hiiumaa puuetega inimeste koda ning on juhtinud Käina vallavolikogu.
See kõik tundub uskumatu. Kuidas on võimalik, et kõigi nende aastate jooksul mitte keegi ei märganud, et kasulastega ei ole kõik korras? Nad käisid ometi koolis, puutusid inimestega kokku väljaspool kodu. Pidid olema naabrid, lähedased, peretuttavad, sotsiaaltöötajad. Hiiumaa pole mõni anonüümne suurlinn, kus saaks märkamatult tegutseda.
Ilmselgelt ei olegi see võimalik, et mitte keegi ei teadnud, ometi ümbritses Kobinit vaikuse müür. Kindlasti oli oma osa ka sellel, et Kobin oli kohapeal mõjukas ja tõenäoliselt lugupeetud ning kohaliku võimu esindajana ka kardetud, peale selle pärjatud tiitlite ja aunimetustega.
Kas tõesti sundis vaikima lihtlabane hirm? Või on pisimgi võimalus, et keegi tõesti ei märganud? Nagu mõne aja eest ühes Läänemaa koolis, kus aastaid kiusati julmalt üht õpilast, kes lõpuks leidis endas julgust kooli vahetada ja ise kiusamise avalikustas. Kõik õpetajad, koolijuht, klassi- ja koolikaaslased väitsid toona, et nad ei olnud midagi tähele pannud. Veel enam – kiusamine oli kõigile suur üllatus. Kas nad tegelikult teadsid või mitte, jääb vastuseta.
Tegelikult ei olegi vahet, sest üks pole parem kui teine – mitte julgeda sekkuda või mitte märgata. Mõlemal juhul kaitseb vägivallatsejat vaikimise müür, mida ei õigusta mitte miski.
Malle Kobin ei ole hiidlane, vaid ärakaranud saarlane
seda pealetükkivat lillat mikundust ei taheta samuti tähele panna, peetakse kadriorus lausa normaalsuseks, veelgi enam ekponeeritakse igati
Kuna neile on tehtud palju ülekohut nagu näiteks pole antud maksusoodustusi ega muudetud seadusi nende soovi järgi, siis neil on õigus ja kohustus selliseid aktsioone teha.
Lisaks peab neile jääma õigus teisi kritiseerida ja vajadusel ka sõimata nagu tegi Pärnits sotsiaalmeedias. Ropendamine ja sõim on oskus ja liberaalid suudavad seda väärikalt rakendada erinevalt konservatiividest, kes teevad seda matslikult.
sellised aasta emad on tülgastavad, aga kas karistus ka laste traumad leevendab ,ei tea. Õnneks oli seekord kohtunikul selgroogu, küllap oli neidki, kes tahtsid asja kinni mätsida.