Teadvustatud niitmine teeb elu paremaks nii inimestel kui ka meie aedade elanikel. Lastes taimedel õitseda ja seemneid toota, saavad nad putukatele, näiteks mesilastele ja liblikatele toitu pakkuda ning ise levida. See omakorda annab kõhutäite lindudele, kes toituvad putukatest ja tigudest. Paljud linnuliigid söövad murus elavaid putukaid kevadest sügiseni.
Muru niitmisel on mitu head nippi, mis aitavad aia elurikkusele kaasa: niitmise õige ajastamine, tihedus ja võtted. Tähtis on kasvõi see, et mida vähem niitmise käigus muru hakkida ja muljuda, seda vähem hukkub murumaailma elanikke.
Korvpalliplatsi suurusel õitsval hoovilapil elab umbes 65 000 loomariigi esindajat. Peamiselt kuuluvad nende hulka putukad ja teised lülijalgsed, aga leidub ka tigusid, konni ja pisiimetajaid. Kui niita ühe levinuma niitmisvõttega – propellerina ringi käiva teraga –, sureb selle käigus viiendik elusolenditest, korvpalliplatsi suuruse ala puhul seega umbes 13 000 isendit.
Leidub mitu viisi, kuidas aias niites elurikkust säilitada. Näiteks saab teha kujundniitmist – jättes murusse saarekesi, ku
