Tosin aastat riigikogu liikmena tegutsenud reformierakondlane Lauri Luik neil valimistel enam ei osale. Toompeal on ta oma kabinetis laua puhtaks kraaminud, kuid lõplikult välja kolinud siiski veel pole.
„Laud on puhas,” ütles Luik. „Istungid küll lõppesid, aga saadikute mandaat kehtib valimistulemuste väljakuulutamiseni. Eelmisel korral kehtisid volitused kuni 21. märtsini.”
Lõplikku joont pole Luik poliitikuelule veel alla tõmmanud. „Aga uue elu rütm hakkab tasapisi tiksuma,” nentis Luik.
„Mõtteid on küll,” arutles Luik. „Jätkan ettevõtluses, see on minu eriala, IT-ga seotud. Ja ka loodushoiuga, rohelise majandusega, samuti investeerimisega.”
„Kõigepealt tahan tulla oravarattast välja,” nentis Luik. „Tegeleda oma sisemaalima ja perekonnaga.”
Luik loodab, et sportimiseks jääb tal nüüd varasemaga võrreldes rohkem aega. „Sporti teen ikka edasi, aga ei julge eesmärke anda,” nentis Luik, sest aastaid tuleb üha juurde. „Aga äkki õnnestub treeningutele rohkem fookust anda.”
Luik meenutas, et esimest korda oli ta Toompeal siis, kui ta õppis 9. klassis. „Käisime kooliga riigikogus ja mäletan, et kui tulin väravatest läbi, siis tundsin, et tulen siia tagasi,” ütles Luik.
Kui ta 2007. aastal tõepoolest riigikogu liikmeks pääses, tulnud talle see vahejuhtum meelde. Oma esimest valimiskampaaniat alustas Luik juba 2005. aastal. „Hakkasime Reimo Nebokatiga seda juba poolteist aastat enne valimisi tegema,” meenutas Luik. „Noortekogu liikmed innustasid, et miks mitte riigikogusse proovida.”
Elevust tekitas toonane kampaania sellega, et pisikesele Daewoo bussile oli teibiga kinnitatud Lauri Luige plakat. „Nüüd näen, kui popp selline autodel reklaamimine praegu on,” muheles Luik.
Lauri Luik
On riigikokku kandideerinud alati Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas nr 5.
- 2007 – 1310 häält
- 2011 – 1931 häält
- 2015 – 855 häält
- 2007. aastal kogus Lauri Luik 1310 häält, mis oli reformikate nimekirjas alles viies tulemus (eespool olid Jaanus Tamkivi, Imre Sooäär, Urve Tiidus ja Sulev Vare). Siiski pääsesid nii Luik, kui ka talle järgnenud, vaid 543 häält kogunud Kärdla linnapea Ene Kaups. Et Luik oli Refoemierakonna üldnimekirjas üliheal 5. kohal, pääses ta kompensatsioonimandaadiga riigikokku.
- 2011. aastal tegi Luik oma parima tulemuse: 1931 häält andis talle ringkonnas kolmanda koha, temast eespool olid Jaanus Tamkivi ja Urve Tiidus. Riigikokku viis teda taas kompensatsioonimandaat.
- 2015. aastal sai Luik vaid 855 häält, olles sellega Urve Tiiduse, Kalle Laaneti ja Tarmo Männi järel neljas. Reformikate üldnimekirjas 13. kohal olnud Luik pääses riigikokku taas kompensatsioonimandaadiga.
selle rahapuu istikuid ka saaks, on huvi selline hekk istutada ümber maja
Pane ka nagu Luik kuldmündid kasvama.
… hakka parem tööle. Ehk siis õnnestub sul ka midagi(gi) saavutada.
Lahkub areenilt võitjana. Kaval!!! Julgust napib, et veelkord üritada. Riigikokku pääsenud kogu aeg kompensatsioonimandaadiga……. Ajab muigama. Aga noh, EKRE tuleb, ongi targem kõrvale hoida.
Mida ta enam üritab, kui nilsson talle “kõtt!” juba ütles!
Ehk siis tegelikult rahvas luike valinud sinna pole. Investeeri siis meie raha hästi Lauri.
Teiste raha on ikka põnevam lugeda? Hoolitse parem oma raha eest, mis sul taskus on 🙂
Mis sa, Kompensaator, arvad, et ainult sina oled rahvas? Oli ju hulk inimesi, kes ikkagi valisid teda.