“Haapsalu lahe piirkonnas on praeguseks juba tehtud hulk tööd, et parandada reovee kogumist. Haapsalu Tagalahes on aga aeglane veevahetus, mille tõttu maismaalt pärit toitained akumuleeruvad lahte. Seega võib eeldada, et ainult reoveemajanduse korrastamisest lahe seisundi parandamiseks ei piisa,” selgitas Kiisler.
Keskkonnaamet valmistab ette uuringut, et saada ülevaade Haapsalu lahe rannikuveekogumi väga halva seisundi peamistest põhjustest ja võimalusest nende vähendamiseks. Analüüsi tulemus peab sisaldama ka võimalikke reaalseid meetmeid Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi parandamiseks ja nende maksumusi. Üheks uurimisteemaks on lülitatud ka Haapsalu linnapea kirjas tehtud ettepanek analüüsida võimaliku meetmena Tagalahest vee liikumise avamist kanalitega läbi Sutlepa mere ja Vööla mere Hara lahte.
Lääne-Eesti veemajanduskavas on Haapsalu lahe rannikuveekogumi hea seisundi saavutamise tähtaeg 2027.
Tagalahe seisundit on uuritud juba aastakümneid ja jõutud järeldusele, et Tagalaht kasvab kinni setete rohkuse ja madala veetaseme tõttu. Kui me tahame kunagist seisundit taastada, siis tuleks kõik setted välja pumbata ja pärast seda reguleeritava tammiga Tagalahe veetaset tõsta. Aga mida see kõik maksab ja milleks minna looduse vastu? Meil tegeldakse pidevalt mingite mõtetute projektide esiletõstmisega.
sm. hiinast, järgmine aasta laiuvad seal riisipõllud
ja uuringu teostamisega lahendatakse kõik tagalahe probleemid
Võtame Tartust eeskuju-ei mimgeid uuringuid,moodustame keti.
ja sinna see raha kulub ning tolku pole ikkagi