Silt: Tagalaht
8
Galerii: Tagalahe ääres mutta kinni jäänud kopp tõsteti välja
[gallery ids="406656,406658,406660,406662,406664,406666,406668,406670,406672,406674,406676,406678,406680,406682,406684,406686,406688"]
Haapsalu Tagalahe äärde Kopli tänava lähedale sadevete ärajuhtimise kanalit kaevates reedel mutta uppunud kopa tõstis kraana teisipäeval välja.
„35 tonni koos saviga,” hõikas kraanajuht teisipäeval kui kopp oli välja tõstetud. Kopp oli vajunud sügavale mutta, nii välja paistis sellest vaid kabiini ülemine osa. Seetõttu oli väljatõstetud kopp paksult mudaga koos ja muda oli täis ka kabiin. Hinnanguliselt oli kopa külge jäänud 10 tonni muda.
Haapsalu Tagalahel algavad tööd järgmisel aastal
[caption id="attachment_388270" align="alignnone" width="2000"]
Paregu on Tagalahe seisund väga halb, kuid seda loodetakse tunduvalt parandada. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sel aastal on plaanis Haapsalu Tagalahe niitmine, sadamate järelevalve ja raha taotlemine, suuremad tööd algavad lahel järgmisel aastal.
Novembri lõpus lubas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner Haapsalu volikogule panna kirja kolm punkti, mida sel aastal linnavalitsus ja ministeerium ühiselt teha saavad.
Veebruari alguses tõi keskkonnaminister Madis Kallas kirjas volikogule välja viis punkti, millega sel aastal tegeleda. Tänavu on plaanis küsida raha uuringute läbiviimiseks, teha järelevalvet sadamate üle ja toetada maaomanikke pilliroo tõrjumisel. „Tööd algavad järgmisel aastal,” ütles keskkonnaministri nõunik Neeme Suur.
Samuti on plaanis sel aastal lahe seisund täpsemini määratleda. Suure sõnul saab uuringutega paika, kui suures mahus Tagalahte puhastada saab. „Saame teada, mis on reaalne tulemus,” ütles Suur.
Paregu on Tagalahe seisund väga halb, kuid seda loodetakse tunduvalt parandada. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sel aastal on plaanis Haapsalu Tagalahe niitmine, sadamate järelevalve ja raha taotlemine, suuremad tööd algavad lahel järgmisel aastal.
Novembri lõpus lubas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner Haapsalu volikogule panna kirja kolm punkti, mida sel aastal linnavalitsus ja ministeerium ühiselt teha saavad.
Veebruari alguses tõi keskkonnaminister Madis Kallas kirjas volikogule välja viis punkti, millega sel aastal tegeleda. Tänavu on plaanis küsida raha uuringute läbiviimiseks, teha järelevalvet sadamate üle ja toetada maaomanikke pilliroo tõrjumisel. „Tööd algavad järgmisel aastal,” ütles keskkonnaministri nõunik Neeme Suur.
Samuti on plaanis sel aastal lahe seisund täpsemini määratleda. Suure sõnul saab uuringutega paika, kui suures mahus Tagalahte puhastada saab. „Saame teada, mis on reaalne tulemus,” ütles Suur. 
Keskkonnaministeerium: Tagalaht on parimas seisukorras
[caption id="attachment_382286" align="alignnone" width="2000"]
Kõrgest veeseisust hoolimata ulatus tänavu suvel mererohi veepinnale. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Haapsalu volikogule Tagalahest kõnelemas käinud keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadlaste hinnangul on laht praegu oma parimas seisukorras.
Reisneri jutust jäi kõlama, et Tagalahe seisundi parandamiseks pole mõtet uuringuid teha, sest uuringud ei too reaalset tulemust, kuid samas ei saa lahe seisukorra parandamiseks uuringuteta midagi teha.
Seni on eri indikaatorite järgi hinnates olnud Tagalahe seisund halb. Indikaatoreid on Reisneri sõnul umbes sada ja neid kasutatakse kõigi veekogude seisundi hindamiseks. „Seisundiindikaatorid näitavad, et olukord on halb, aga need on valed indikaatorid. Normaalne olukord on käes, kui midagi ette võtta, on efekt väike ja olukord võib pärast kardinaalsete uuenduste tegemist muutuda hullemaks,” ütles ta.
Kõrgest veeseisust hoolimata ulatus tänavu suvel mererohi veepinnale. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Haapsalu volikogule Tagalahest kõnelemas käinud keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadlaste hinnangul on laht praegu oma parimas seisukorras.
Reisneri jutust jäi kõlama, et Tagalahe seisundi parandamiseks pole mõtet uuringuid teha, sest uuringud ei too reaalset tulemust, kuid samas ei saa lahe seisukorra parandamiseks uuringuteta midagi teha.
Seni on eri indikaatorite järgi hinnates olnud Tagalahe seisund halb. Indikaatoreid on Reisneri sõnul umbes sada ja neid kasutatakse kõigi veekogude seisundi hindamiseks. „Seisundiindikaatorid näitavad, et olukord on halb, aga need on valed indikaatorid. Normaalne olukord on käes, kui midagi ette võtta, on efekt väike ja olukord võib pärast kardinaalsete uuenduste tegemist muutuda hullemaks,” ütles ta. 
Haapsalu reovesi jääb kuuel kuul aastast puhastamata
[caption id="attachment_286839" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo võtab veeproovi kohast, kust puhastatud vesi Tagalahte läheb. Urmas Lauri[/caption]
Umbes kuuel kuul aastast, mil temperatuur on alla 12 kraadi, ei tööta Haapsalu reoveepuhasti korralikult, mistõttu linna solk toidab endist viisi Tagalahte lämmatava pilliroo vohamist.
„Kui heitvesi oleks piirnormidele vastav, siis oleks aastane lämmastikukogus, mis lahte siseneb, umbes 800 kg võrra väiksem,” ütles Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak Lääne Elule.
Haapsalu Tagalaht on Eesti kõige halvemas seisus veekogu. Selle üks põhjus on liiga palju toitaineid, sh lämmastikku ja fosforit vees. Laht on madal ja roostikku kasvanud ning kõik ained, mis sinna satuvad, jäävad paigale ega haju. Lämmastik ja fosfor soodustavad vetikate jm taimede kasvu ning hoogustavad kinnikasvamist.
Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi aga ei vasta.
Haapsalu veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo võtab veeproovi kohast, kust puhastatud vesi Tagalahte läheb. Urmas Lauri[/caption]
Umbes kuuel kuul aastast, mil temperatuur on alla 12 kraadi, ei tööta Haapsalu reoveepuhasti korralikult, mistõttu linna solk toidab endist viisi Tagalahte lämmatava pilliroo vohamist.
„Kui heitvesi oleks piirnormidele vastav, siis oleks aastane lämmastikukogus, mis lahte siseneb, umbes 800 kg võrra väiksem,” ütles Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak Lääne Elule.
Haapsalu Tagalaht on Eesti kõige halvemas seisus veekogu. Selle üks põhjus on liiga palju toitaineid, sh lämmastikku ja fosforit vees. Laht on madal ja roostikku kasvanud ning kõik ained, mis sinna satuvad, jäävad paigale ega haju. Lämmastik ja fosfor soodustavad vetikate jm taimede kasvu ning hoogustavad kinnikasvamist.
Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi aga ei vasta. 
Haapsalu Tagalahe päästab süvendamine
[caption id="attachment_272990" align="alignnone" width="1024"]
Kuigi tuttpüttidel on mõnus roostikus pesa punuda, tuleb roogu Tagalahel regulaarselt niita. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu Tagalahe seisundi eksperdihinnang ärritas Läänemaa omavalitsustegelasi, kelle sõnul on uuringu järeldusi korduvalt kuuldud.
Kuigi uuringufirma Skepast ja Puhkim ekspert Marju Kaivupalu pakkus välja konkreetse lahenduse – puhastada setetest osa Tagalahe põhjast –, ärritas tema ettekanne Haapsalu linnavalitsuse ja Lääne-Nigula vallavalitsuse ametnikke.
Kuigi tuttpüttidel on mõnus roostikus pesa punuda, tuleb roogu Tagalahel regulaarselt niita. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu Tagalahe seisundi eksperdihinnang ärritas Läänemaa omavalitsustegelasi, kelle sõnul on uuringu järeldusi korduvalt kuuldud.
Kuigi uuringufirma Skepast ja Puhkim ekspert Marju Kaivupalu pakkus välja konkreetse lahenduse – puhastada setetest osa Tagalahe põhjast –, ärritas tema ettekanne Haapsalu linnavalitsuse ja Lääne-Nigula vallavalitsuse ametnikke. 