Avakülg Tags Tagalaht

Silt: Tagalaht

Haapsalu reovesi jääb kuuel kuul aastast puhastamata

[caption id="attachment_286839" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo võtab veeproovi kohast, kust puhastatud vesi Tagalahte läheb. Urmas Lauri[/caption] Umbes kuuel kuul aastast, mil temperatuur on alla 12 kraadi, ei tööta Haapsalu reoveepuhasti korralikult, mistõttu linna solk toidab endist viisi Tagalahte lämmatava pilliroo vohamist. „Kui heitvesi oleks piirnormidele vastav, siis oleks aastane lämmastikukogus, mis lahte siseneb, umbes 800 kg võrra väiksem,” ütles Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak Lääne Elule. Haapsalu Tagalaht on Eesti kõige halvemas seisus veekogu. Selle üks põhjus on liiga palju toitaineid, sh lämmastikku ja fosforit vees. Laht on madal ja roostikku kasvanud ning kõik ained, mis sinna satuvad, jäävad paigale ega haju. Lämmastik ja fosfor soodustavad vetikate jm taimede kasvu ning hoogustavad kinnikasvamist. Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi aga ei vasta.

Haapsalu Tagalahe päästab süvendamine

[caption id="attachment_272990" align="alignnone" width="1024"] Kuigi tuttpüttidel on mõnus roostikus pesa punuda, tuleb roogu Tagalahel regulaarselt niita. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu Tagalahe seisundi eksperdihinnang ärritas Läänemaa omavalitsustegelasi, kelle sõnul on uuringu järeldusi korduvalt kuuldud. Kuigi uuringufirma Skepast ja Puhkim ekspert Marju Kaivupalu pakkus välja konkreetse lahenduse – puhastada setetest osa Tagalahe põhjast –, ärritas tema ettekanne Haapsalu linnavalitsuse ja Lääne-Nigula vallavalitsuse ametnikke.

Haapsalus tulevad linnalehmad promenaadile

[caption id="attachment_236221" align="alignright" width="900"] Šoti mägiveised Highlandis, Glenlivetis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Linnalehmad jalutavad rannakarjamaadel Pärnus ja Kuressaares, tänavu lisanduvad ka Haapsalu ja Tallinn. Haapsalu otsib 17 hektari suurusele rannaalale rentnikku, kes hakkaks seal loomi karjatama. Rannakarjamaa pügamiseks piisab umbes tosinast veisest. Karjatatava alana on välja pakutud Tagalahe äärset ala alates Promenaadist, Jaan Poska pargist kuni veevärgi puhastusseadmeteni. „Praegu pole veel midagi rääkida,“ nentis linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras. „Maa-ala rendile andmise vastu pole keegi pole veel huvi tundnud. Südamest loodan, et tuleb huvilisi.“

Haapsalu roostikust saab veiste karjamaa

Haapsalu linnavalitsus laseb maha võtta Tagalahe-äärse roostiku, mis jääb Aafrika ranna ja Randsalu oja suudme vahele, et tuua sinna veised. Martna mees Veiko Kirs oli eilseks Haapsalus roogu niitnud kaks päeva. Selle ajaga on umbes 40 hektarist kümme saanud lagedaks. Paar aastat tagasi sai Kirs tuntuks mitmekülgse rookombaini Mülkameister ehitajana, kuid see masin seisab praegu kodus. „Haapsalus on mugavam teha Belarus-traktoriga, aga see on kohandatud – tal on rattad laiad ja niiduk ette viidud,” ütles Kirs. Roolõikuse eesmärk on muuta Tagalahe kallas Aafrika ranna linnuvaatlustornist Randsalu ojani rannakarjamaaks, millele linn rendib veel sel aastal veised.