Haapsalu turul valitsevad mustikad, kukeseened ja kartul

Haapsalu turul  müüb iga teine kaupleja muu suvekraami kõrval mustikaid ja hind on kõigil ühesugune, 4 eurot liiter.

„Neli on olnud ja nii jääb,” ennustas Aasa Aaliste, kes müüb ka kartulit ja supirohelist. „Kui on ilus mari, võid ka viiega müüa.”

Haapsalu turu mustikas on pärit peamiselt Dirhamist, Nõvalt ja Valgeväljalt. Mari on enamasti suur.  Väiksemad marjad on saanud rohkem päikest ja on magusamad, kiitis Svetlana oma väheldasi marju. Tema korjab oma marjad Valgeväljalt. Tunniga jõuab korjata liitri või poolteist.

„Kuiv annab tunda,” tunnistas Svetlana, aga Aasa Aaliste sõnul on hea mustika-aasta.

Silmal elav Ljubov on juba 80, aga käib koos mehega Nõval marju ja seeni korjamas. Mees püüab kala, tema korjab kord mustikaid, kord seeni. Mustikaid jõuab päevaga korjata 20 liitri ringis, tunniga 1,5-2 liirit. Tema korjab käsitsi, siis jäävad marjad terveks ja kuivaks. Kuiv ilm on marjad väga ära küpsetanud ja need lähevad masinaga korjates katki, seletab ta.

„Mis me, kaks pensionäri, ikka muidu päevad läbi teeme,” naerab Ljubov.

 Tal on osa marju liitri kaupa letile pandud, aga tellitud marjad, kaks ämbritäit piltilusaid, puhtaid ja suuri marju ootavad järeletulemist. „Kui on tellitud, tahad ikka kõige ilusamat pakkuda,” ütleb ta. Hinda ta hulgi ostjale alla ei lase, ikka neli eurot liiter. Kilokaupa ei müü keegi.

Ljubov korjas esimesed mustikad juuli alguses, ta arvab, et neid saab korjata veel ka augustis.

Kukeseened on Haapsalu turul 8-9 eurot kilo või 5 eurot liiter. Ljubovi sõnul on Silmal päris palju kukeseeni, aga peab kohta teadma.

Värske kartul läks teisipäevast odavamaks. Veel pühapäeval sai euro eest kilo, teisipäeval olid suured ja kõige kallimad kartulid 80 senti kilo. Väiksemaid sai 50-70 sendi eest.  

Aasa Aaliste müüb mustika kõrval ka kartulit. Varred on tema kartulipõllul  veel ilusad, aga ta peab metsseaga võidu jooksma – kumb enne jaole saab, on võidumees. Kui Aasa on metsas või turul, võtab metssiga vao nii läbi, et kribalat ka ei jää järele.

Fotod: Arvo Tarmula