Kodukant Läänemaa tegevjuht Ene Sarapuu. Arhiiv
Taasavanenud Leaderi meetmest küsiti toetust kolm korda rohkem, kui jagada on, eriti aktiivselt on projekte esitanud ettevõtjad.
„Kui varem on olnud kolmandik ettevõtjaid ja kaks kolmandikku mittetulundusühinguid, siis praegu on suhe vastupidine,” ütles Läänemaal projektitaotlusi vastu võtnud Kodukant Läänemaa tegevjuht Ene Sarapuu.
Õigeks ajaks esitati Kodukant Läänemaale kokku 90 projektitaotlust, neist 50 ettevõtjailt ja 39 kolmandalt sektorilt.
Sarapuu peab ettevõtjate aktiivsemaks muutumist tõhusa lobitöö tulemuseks. „Ka strateegia koostamisel kaasasime avalikkust võimalikult laialt,” lisas ta.
Projektidega küsiti raha kolm korda rohkem, kui jagada on. Ettevõtluse aktiivsuse suurendamise meetmest küsitakse toetust kokku 1 503 215 eurot, jagada on aga 450 000 eurot. Ettevõtlusprojektidele on võimalik toetust saada 60 protsendi ulatuses.
Kolmandale sektorile mõeldud elukeskkonna parandamise meetmest küsitakse toetust 1 197 315 eurot, jagada on 405 000 eurot.
Ene Sarapuu sõnul on taotlejate hulgas palju uustulnukaid: kaks kolmandikku on neid, kes pole Leaderilt varem raha taotlenud. Ta lisas, et võib-olla on selles ka põhjus, miks tuleb taotlejail paljudel juhtudel esitada lisadokumente.
„Hästi palju tahetakse ehitada ja palju on neid projekte, kus on küsitud suurim võimalik summa – 64 000 eurot,” nimetas Sarapuu selle taotlusvooru eripärasid. Ta lisas, et enamik ettevõtjaid, kes toetust küsivad, on lubanud luua uusi töökohti. „Loodame, et nad neid ka loovad,” lisas Sarapuu.
Praegu tegeleb Kodukant Läänemaa tegevmeeskond projektitaotluste tehnilise kontrolliga, mille järel lähevad need hindamiskomisjonile. Ene Sarapuu sõnul on sel korral kaasatud hindamiskomisjoni peale Kodukant Läänemaa liikmete ka inimesi väljastpoolt organisatsiooni ja isegi väljastpoolt Läänemaad.
Hindamiskomisjon koostab projektide pingerea, mille kinnitab omakorda PRIA.
lugedes artiklit siis jääb vägisi mulje et Leader Läänemaa tegevjuhi arvates on ainsaks edukuse mõõdupuuks see kui palju suudavad Läänemaa ettevõtted raha enda ettevõtmistesse matta. Vaadates reaalsust siis läänemaa jookseb tühjaks kiiremas tempos kui ennem leaderit. Kasarile tehti robotlüpis laut . Tulemus on aga see et Kasari kool pannakse kinnit. Lauda omanik maksab aga elu lõpuni seda lauta kinni enda tööliste palkade arvelt. Seejärel imestatakse miks töökohtasid pole.