Silt: Läänemaa

[caption id="attachment_475889" align="alignnone" width="1920"] Läänlase keskmise palga lõhe Eesti keskmisega on viimastel aastatel aina süvenenud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu esimeses kvartalis oli Läänemaa keskmine palk statistikaameti andmeil 1623 eurot, Eesti keskmine aga 2135 eurot. Nii suurt erinevust läänlaste ja Eesti keskmise palga vahel pole seni olnud. Viis aastat tagasi, 2021. aasta esimeses kvartalis oli Eesti ja Läänemaa keskmise palga vahe 282 eurot. Ehkki palgakasv on protsentides olnud sarnane, on lõhe läänlase ja Eesti keskmise vahel üha kasvanud. „Pikemas vaates käib Läänemaa Eesti keskmisega üsna ühte sammu: kui Eestis keskmiselt töötasud tõusevad,

[caption id="attachment_474928" align="alignnone" width="1335"] Pärnu maakonna silt Kasari jõel. Foto: Google Maps kuvatõmmis[/caption] Kuigi allkirju anda saab veel nädala lõpuni, piisab seni antutest, et volikogusse jõuaks arutelu, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Pärnu või Lääne maakonda. Petitsiooni allkirjastajad taotlevad rahvaküsitluse korraldamist Lääneranna vallas, et selgitada välja, kumba maakonda kuuluda tahetakse. Eile pärastlõunaks oli petitsioonile allkirja andnud 65 inimest. Seda on rohkem kui üks protsent hääleõiguslikest elanikest, mis on nõutav, et volikogu asja arutaks. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, e

[caption id="attachment_472261" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigulas ja Lääneranna vallas on Kevadtormi intensiivsem periood 17.-22. maini.[/caption] 4. maist 1. juunini peetav kaitseväe suurõppus Kevadtorm toimub osaliselt ka Läänemaal. Lääne-Nigula valla kodulehel avaldatud teate kohaselt tegutseb kaitsevägi 17. maist 22. maini Kadarpiku, Hindaste, Nigula, Kirna ja Väike-Nõmmküla piirkonnas ning lisaks liiguvad paiknemisalade vahelistel teedel kaitseväe veokid. Teate kohaselt harjutatakse väljaõppel paiknemisalade hõivamist ja kaitsmist, tegevuste käigus tekib juhuslikku lahingumüra ja lennutatakse droone ning võimalikud on lühiajalised liiklusseisakud. Lääneranna vallas

[caption id="attachment_436626" align="alignnone" width="1280"] Vastsündinu. Foto: Pixabay[/caption] Tänavu märtsis registreeriti Läänemaal kõigest kahe lapse sünd. Mullu märtsis sündis kuus korda rohkem ehk 12 last. Tänavu on kolme kuuga Läänemaal sündinud 18 last, kümme vähem kui mullu samal ajal ja 18 vähem kui tunamullu. Üle Eesti registreeriti märtsis 788 lapse sünd, kellest 404 olid tüdrukud ja 384 poisid. Üle Eesti on tänavu kahe esimese kuuga sündinud 38 last vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kokku on Eestis kolme kuuga sündinud 2148 last. Mullu sündis Eestis 9092 last, neist 119 Läänemaal. See oli kõigi aegade madalaim sündimus.

[caption id="attachment_436626" align="alignnone" width="1280"] Vastsündinu. Foto: Pixabay[/caption] Veebruaris registreeriti Läänemaal üheksa lapse sünd, mida on ühe võrra rohkem kui mullu samas kuus ja viie võrra vähem kui tunamullu. Tänavu on kahe kuuga Läänemaal sündinud 16 last, sama palju kui aasta varem samal ajal. Üle Eesti registreeriti veebruaris 654 lapse sünd, neist 324 olid tüdrukud ja 330 poisid. Üle Eesti on tänavu kahe esimese kuuga sündinud 21 last vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Eelmisel aastal sündis Eestis 9092 last, neist 119 Läänemaal. See on kõigi aegade madalaim sündimus.

[caption id="attachment_466244" align="alignnone" width="1920"] Lembit Noore matus. Foto: Heiki Magnus[/caption] Möödunud nädalavahetusel saadeti Tallinnast Nõmme Rahu kirikust ära Lembit Noor, kes oli teadaolevalt viimane esimese iseseisvusperioodi aegne Läänemaa noorkotkas. „Väikest kasvu, aga väga suure südamega inimene,” iseloomustas 1. veebruaril 96aastaselt meie hulgast lahkunud Noort tema sõber Heiki Magnus. „Viimase vestluseni, mis meil telefonis oli, valutas ta südant Eesti käekäigu pärast ja selle üle, mis Eestist saab. Temaga kohtudes või telefoni teel rääkides läks ikka jutt Eestile. Et hoiaks jumal Eestit ja meie naaber siia ei tuleks. Ta ju teadis ja mäletas seda, mis

[caption id="attachment_436626" align="alignnone" width="1280"] Vastsündinu. Foto: Pixabay[/caption] Jaanuaris registreeriti Läänemaal seitsme lapse sünd, mida on ühe võrra vähem kui mullu samas kuus ja nelja võrra vähem kui tunamullu. Üle Eesti registreeriti jaanuaris 706 lapse sünd, neist 338 olid tüdrukud ja 368 poisid. Möödunud aasta jaanuaris registreeriti 719 sündi. Kõige rohkem laste sünde registreeriti Tallinnas, 234. Läänemaast vähem sündis lapsi vaid Hiiumaal, kus jaanuaris registreeriti nelja lapse sünd. Eelmisel aastal sündis Eestis 9092 last, neist 119 Läänemaal. See on kõigi aegade madalaim sündimus.

[caption id="attachment_466118" align="alignnone" width="1920"] Foto: Juhan Hepner[/caption] Läänlased tarbisid jaanuaris elektrit kolmandiku võrra rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Elektrilevi andmeil kulutasid läänlased tänavu jaanuaris 16 586 MWh elektrit, mida on 32 protsenti enam kui mullu jaanuaris, mil elektrienergiat kulus maakonnas 12 555 MWh. Eelmise aasta jaanuari tarbimine on võrreldav sama aasta detsembriga, kui elektrienergiat kulus 12 277 MWh. Võrreldes detsembriga kasvas elektri tarbimine jaanuaris Läänemaal 35 protsenti. Nii eelmise aasta detsembris kui ka jaanuaris oli kuu keskmine temperatuur Eestis üle nulli. Tänavu jaanuaris oli keskmine temperatuur aga –7,8

[caption id="attachment_465187" align="alignnone" width="1920"] Kaire Reiljan. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Hiljaaegu kuulutas Hiiumaa välja järjekordse teema-aasta – rahvarõivastelt, mis olid tähelepanu keskpunktis lõppenud aastal, pööratakse nüüd pilk tuletornidele. Kas me ei võiks Läänemaalgi võtta hiidlastest eeskuju ja hakata korraldama oma teema-aastaid? Jah, on küll olemas üle-eestilised teema-aastad, mille tähistamisse läänlasedki oma panuse annavad, aga oma teema-aasta aitaks esile tõsta meie oma, Läänemaa väärtusi. Lisaks sellele, et läänlased ise oma väärtustest teadlikumaks saavad, võiks see kohale meelitada külalisi kaugemaltki. Hiiumaa teema-aastad on enamasti seot

[caption id="attachment_460404" align="alignnone" width="1920"] Foto: Andra Kirna[/caption] Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga seitse ja import kaheksa protsenti. Läänemaal jäi ekspordi kasv tagasihoidlikumaks ja import sootuks kahanes. Läänemaal eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 79 miljoni euro eest ja imporditi 45 miljoni euro eest. Mullu kasvas Läänemaa eksport tunamullusega võrreldes 1,77 protsenti, aga import vähenes 26 protsenti. Eksport kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes enim detsembris, 2,4 miljoni euro võrra, ning langes enim aprillis. „Kogutud andmete põhjal eksporditi Läänemaalt kõige rohkem põllumajandussaadus