13.3 C
Haapsalu
Reede, 18. september 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Läänemaa

Silt: Läänemaa

Augustis sündis kolm last

Vastsündinu. Foto: Pixabay
Läänemaal registreeriti tänavu augustis kolme lapse sünd, teatas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Hiiumaal sündis samal ajal kaks, aga Raplamaal koguni 18 last. Mullu augustis sündis Läänemaal kümme, Hiiumaal neli ja Raplamaal 22 last. Üle Eesti sündis tänavu augustis 754 last: 360 tüdrukut ja 394 poissi. Mullu augustis oli sündide arv 798 – 5,8 protsenti suurem. Augustis registreeriti Eestis veel 1171 surma, neli protsenti mullusest vähem, ning sõlmiti 883 abielu, kaks protsenti mullusest rohkem.

Läänemaal on tänavu vähi sõeluuringutel osaletud 2600 korral

Mammograafiabuss. Foto: arhiiv
Tänavu on kolmel riiklikul vähi sõeluuringul osaletud Läänemaalt kokku 2 657 korral - soolevähi ja rinnavähi sõeluuringutele on jõudnud juba üle poole kutsututest. Tervise

Loomapidamine on viie aastaga vähenenud

Kits. Foto: Juhan Hepner
Statistikaameti andmete kohaselt peeti Läänemaal tänavu teises kvartalis vähem loomi kui viis aastat tagasi. Aastal 2021 oli teises kvartalis Läänemaal 8700 veist, sealhulgas 1200 piimalehma. Lambaid ja kitsi oli 4700. Tänavu samal ajal oli veiseid 7200, sealhulgas 900 piimalehma. Lammaste ja kitsede arv oli 2500 ehk see on kukkunud viie aastaga pea poole võrra. Võrreldes mulluste arvudega on loomade arv siiski suurenenud, sest mullu oli veiseid 6700 ning lambaid ja kitsi 2200.

46 Läänemaa taimekasvatajat küsis kahju tõttu toetust

Foto: Juhan Hepner
2025. aasta ebasoodsast ilmast põhjustatud kahju leevendamiseks mõeldud erakorralise toetuse taotluse esitas 46 Läänemaa taimekasvatajat. Eestis esitati kokku 1554 taotlust. Toetust küsiti Läänemaal veidi enam kui 2000 hektaril saadud kahju tõttu. Läänlastest vähem küsisid toetust vaid hiidlased ja Ida-Virumaa põllumehed, vastavalt 16 ja 40 korral. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet kontrollib taotlused üle ning toetus makstakse saajatele välja hiljemalt tänavu 30. septembril.

Turismihooaeg algas tänavu hiljem

Turismihooaeg sai Läänemaal hoo sisse juulis, esimesel poolaastal külastas Läänemaad vähem turiste kui mullu. Foto: Malle-Liisa Raigla
  Statistikaameti andmetel on esimesel poolaastal Läänemaal peatunud 10,6 protsenti vähem turiste kui mullu samal ajal. Seda, et esimesel poolaastal oli vähem turiste, kinnitavad nii hotellid, söögikohad kui ka Läänemaa muuseumid. Samas ütlevad nad, et tänavu algas hooaeg lihtsalt hiljem ja juulis oli tööd juba palju. Haapsalu Hestia hotelli juht Lauri Teorein ütles, et hotellis on klientide vähenemisega tänavu arvestatud, sest käib remont. Ühest küljest on remondi tõttu kasutusel kümme tuba vähem, teisest küljest võivad kliendid remondi tõttu valida mõne teise majutuskoha. „Selles mõttes on paremini läinud, kui eeldasime,” ütles Teorein. Ebakindlad turistid Samas ütles T

Läänemaa eksport kukkus

Foto: Malle-Liisa Raigla
Statistikaameti andmeil kasvas juunis Eestis eksport 15 protsenti, kuid Läänemaal vähenes see hoopis kaheksa protsenti. „Läänemaa ei eristu eriliselt teistest maakondadest. Lisaks Läänemaale vähenes eksport ka Hiiumaal, Saaremaal ja Järvamaal,” ütles statistikaameti meediasuhete partner Annaliisa Köss. Tema sõnul oli Läänemaal ekspordi suurim langus kokkupandavate puitehitiste, puidust tisleri- ja puusepatoodete ning traktorite osade ja tarvikute valdkonnas. Ehkki suurim langus oli Läänemaal puiduvaldkonnas, oli puit siiski suurim ekspordiartikkel. Peamiselt eksporditi Läänemaalt puidust tisleri- ja puusepatooteid ning kokkupandavaid puitehitisi. Samuti eksporditi kala. Kui eelmi

Läänemaale linnurallil teine koht

Tarvo Valker ütles, et linnuralli kestis 14 tundi. Foto: Juhan Hepner
Möödunud laupäeval Saaremaal peetud linnurallil Estonian Open sai teise koha Läänemaa võistkond koosseisus Tarvo Valker, Leho Luigujõe ja Sten Lassmann. Valker ütles Lääne Elule, et nad said kirja 140 liiki ja võistluse võitnud lätlased kogusid kolm liiki rohkem. Läänemaa võistkond kogus ühtlasi kolm ässa ehk liiki, mida vaatles ainult üks võistkond. Nendeks olid peoleo, soo-roolind ja koldvint. Valkeri sõnul oli tulemus Saaremaa kohta keskmine või isegi hea. „Võrreldes Mandri-Eestiga on Saaremaal päris mitu metsalinnuliiki puudu. Isegi üldlevinud värvulised nagu puukoristaja ja tutt-tihane ning mitmed rähniliigid, mõned kanalised jne,” tõi ta näite. Linnuralli algas öösel kell kolm

Andres Ruubas: Läänemaa inimesed ootavad Tallinna–Haapsalu rongiühenduse taastamist

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas. Foto: regionaal- ja põllumajandusministeerium
Ühistranspordireformi koosloomeprotsessi käigus joonistus välja, et Läänemaa inimesed ootavad pikisilmi rongiühenduse taastamist, mis on nende jaoks mitte nostalgia, vaid piirkonna arengu küsimus. Seniks, kuni rongiliiklust oodatakse, saab olemasolevat Läänemaa bussiliinivõrku parandada. Haapsalu kõrval peab teiseks oluliseks transpordisõlmeks kujunema Turba, mis omab taktipõhist rongiühendust pealinnaga ning kust jõuab Balti jaama umbes tunniga. Nii on Turbal suur potentsiaal saada tõeliseks taktisõlmeks, võimaldaks sujuvaid ümberistumisi nii Haapsalu kui ka Lihula suunal. Praegu vaevab Läänemaa ühistransporti erinevate bussiliinide vähene seotus ning kehvad ühendused naabermaakondade

Söögikohtades rikuti tuleohutusnõudeid

Evakuatsioonivalgustus. Foto: Juhan Hepner
Läänemaal ja Lääneranna vallas kontrollitud toitlustusasutustes leiti kõigis tuleohutuse seisukohalt puudusi. Juunis kontrollisid päästeameti Lääne päästekeskuse inspektorid Pärnu-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa toitlustusasutuste tuleohutust. Läänemaal kontrolliti nelja ja Lääneranna vallas kaht söögikohta. Kõigis leidsid inspektorid nõuete täitmisel puudusi. Päästeamet ei avaldanud, milliseid konkreetseid söögikohti kontrolliti. „Kõigis kuues toitlustusasutuses tuvastasid inspektorid puuduliku evakuatsioonivalgustuse. Samuti esines puudusi esmaste tulekustutusvahenditega,” ütles Lääne Elule Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli meeskonna peainspektor Henry Lai. Pu

245 hektarit maad on endiselt ripakil

Läänemaa suurima reformimata maatüki pindala on üle 118 hektari. Kuvatõmmis: maa- ja ruumiameti kaart
Üle 30 aasta kestnud maareformi järel on Haapsalu linnas ning Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna vallas maa- ja ruumiameti andmetel seni ligi 245 hektarit reformimata maad. Haapsalu territooriumil on seda ligi 19,8 hektarit, Lääne-Nigulas 192,7 hektarit, Läänerannas 29,1 hektarit ja Vormsil kolm hektarit. Suurim reformimata maatükk neis omavalitsustes on Lääne-Nigulas Saaremõisa lahe ja Riimi mere kandis paiknev üle 118 hektari suurune kinnistu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis nüüd kooskõlastusele maareformi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega plaanitakse lõpetada üle 30 aasta kestnud maareform. VKTs on märgitud, et maareform on valdavas osas lõpu