24.4 C
Haapsalu
Neljapäev, 6. august 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Läänemaa

Silt: Läänemaa

Söögikohtades rikuti tuleohutusnõudeid

Evakuatsioonivalgustus. Foto: Juhan Hepner
Läänemaal ja Lääneranna vallas kontrollitud toitlustusasutustes leiti kõigis tuleohutuse seisukohalt puudusi. Juunis kontrollisid päästeameti Lääne päästekeskuse inspektorid Pärnu-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa toitlustusasutuste tuleohutust. Läänemaal kontrolliti nelja ja Lääneranna vallas kaht söögikohta. Kõigis leidsid inspektorid nõuete täitmisel puudusi. Päästeamet ei avaldanud, milliseid konkreetseid söögikohti kontrolliti. „Kõigis kuues toitlustusasutuses tuvastasid inspektorid puuduliku evakuatsioonivalgustuse. Samuti esines puudusi esmaste tulekustutusvahenditega,” ütles Lääne Elule Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli meeskonna peainspektor Henry Lai. Pu

245 hektarit maad on endiselt ripakil

Läänemaa suurima reformimata maatüki pindala on üle 118 hektari. Kuvatõmmis: maa- ja ruumiameti kaart
Üle 30 aasta kestnud maareformi järel on Haapsalu linnas ning Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna vallas maa- ja ruumiameti andmetel seni ligi 245 hektarit reformimata maad. Haapsalu territooriumil on seda ligi 19,8 hektarit, Lääne-Nigulas 192,7 hektarit, Läänerannas 29,1 hektarit ja Vormsil kolm hektarit. Suurim reformimata maatükk neis omavalitsustes on Lääne-Nigulas Saaremõisa lahe ja Riimi mere kandis paiknev üle 118 hektari suurune kinnistu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis nüüd kooskõlastusele maareformi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega plaanitakse lõpetada üle 30 aasta kestnud maareform. VKTs on märgitud, et maareform on valdavas osas lõpu

Ka Läänemaal algab jaht monumentaalkunstile

Nõukogude ajal Haapsalu kaubamajas olnud seinamaaling ei ole säilinud. Foto: Eesti arhitektuurimuuseum
27. juulist 31. juulini liiguvad Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli tudengid väikestes gruppides mööda Eestit, ka Läänemaal, et ühiskursuse „Monumentaaljaht” raames inventeerida nõukogudeaegset monumentaalkunsti. Uurimise all on kõik Eesti piirkonnad, välja arvatud Hiiumaa ja Ida-Virumaa. Kevadsemestri jooksul on üliõpilased kogunud alusandmeid ning kaardistanud monumentaalkunsti teadaolevaid ning võimalikke asukohti. Projekti kõneisiku Riina Lii Parve sõnul paikneb suurem osa sellist kunsti endistes kolhoosikeskustes, koolides, kultuurimajades, tootmishoonetes või teiste avalike asutuste juures. Sellised objektid võivad olla aja jooksul unustusse vajunud või siis raskesti ligi

Läänlase palk jääb Eesti keskmisele poole tuhande euroga alla

[caption id="attachment_475889" align="alignnone" width="1920"] Läänlase keskmise palga lõhe Eesti keskmisega on viimastel aastatel aina süvenenud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu esimeses kvartalis oli Läänemaa keskmine palk statistikaameti andmeil 1623 eurot, Eesti keskmine aga 2135 eurot. Nii suurt erinevust läänlaste ja Eesti keskmise palga vahel pole seni olnud. Viis aastat tagasi, 2021. aasta esimeses kvartalis oli Eesti ja Läänemaa keskmise palga vahe 282 eurot. Ehkki palgakasv on protsentides olnud sarnane, on lõhe läänlase ja Eesti keskmise vahel üha kasvanud. „Pikemas vaates käib Läänemaa Eesti keskmisega üsna ühte sammu: kui Eestis keskmiselt töötasud tõusevad,

Maakonnavahetuse petitsioon sai allkirjad kokku

[caption id="attachment_474928" align="alignnone" width="1335"] Pärnu maakonna silt Kasari jõel. Foto: Google Maps kuvatõmmis[/caption] Kuigi allkirju anda saab veel nädala lõpuni, piisab seni antutest, et volikogusse jõuaks arutelu, kas Lääneranna vald peaks kuuluma Pärnu või Lääne maakonda. Petitsiooni allkirjastajad taotlevad rahvaküsitluse korraldamist Lääneranna vallas, et selgitada välja, kumba maakonda kuuluda tahetakse. Eile pärastlõunaks oli petitsioonile allkirja andnud 65 inimest. Seda on rohkem kui üks protsent hääleõiguslikest elanikest, mis on nõutav, et volikogu asja arutaks. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, e

Kevadtorm tuleb ka Läänemaale

[caption id="attachment_472261" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigulas ja Lääneranna vallas on Kevadtormi intensiivsem periood 17.-22. maini.[/caption] 4. maist 1. juunini peetav kaitseväe suurõppus Kevadtorm toimub osaliselt ka Läänemaal. Lääne-Nigula valla kodulehel avaldatud teate kohaselt tegutseb kaitsevägi 17. maist 22. maini Kadarpiku, Hindaste, Nigula, Kirna ja Väike-Nõmmküla piirkonnas ning lisaks liiguvad paiknemisalade vahelistel teedel kaitseväe veokid. Teate kohaselt harjutatakse väljaõppel paiknemisalade hõivamist ja kaitsmist, tegevuste käigus tekib juhuslikku lahingumüra ja lennutatakse droone ning võimalikud on lühiajalised liiklusseisakud. Lääneranna vallas

Märtsis sündis Läänemaal kaks last

[caption id="attachment_436626" align="alignnone" width="1280"] Vastsündinu. Foto: Pixabay[/caption] Tänavu märtsis registreeriti Läänemaal kõigest kahe lapse sünd. Mullu märtsis sündis kuus korda rohkem ehk 12 last. Tänavu on kolme kuuga Läänemaal sündinud 18 last, kümme vähem kui mullu samal ajal ja 18 vähem kui tunamullu. Üle Eesti registreeriti märtsis 788 lapse sünd, kellest 404 olid tüdrukud ja 384 poisid. Üle Eesti on tänavu kahe esimese kuuga sündinud 38 last vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kokku on Eestis kolme kuuga sündinud 2148 last. Mullu sündis Eestis 9092 last, neist 119 Läänemaal. See oli kõigi aegade madalaim sündimus.

Veebruaris sündis Läänemaal üheksa last

[caption id="attachment_436626" align="alignnone" width="1280"] Vastsündinu. Foto: Pixabay[/caption] Veebruaris registreeriti Läänemaal üheksa lapse sünd, mida on ühe võrra rohkem kui mullu samas kuus ja viie võrra vähem kui tunamullu. Tänavu on kahe kuuga Läänemaal sündinud 16 last, sama palju kui aasta varem samal ajal. Üle Eesti registreeriti veebruaris 654 lapse sünd, neist 324 olid tüdrukud ja 330 poisid. Üle Eesti on tänavu kahe esimese kuuga sündinud 21 last vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Eelmisel aastal sündis Eestis 9092 last, neist 119 Läänemaal. See on kõigi aegade madalaim sündimus.

Vanim Läänemaa noorkotkas saadeti viimsele teekonnale

[caption id="attachment_466244" align="alignnone" width="1920"] Lembit Noore matus. Foto: Heiki Magnus[/caption] Möödunud nädalavahetusel saadeti Tallinnast Nõmme Rahu kirikust ära Lembit Noor, kes oli teadaolevalt viimane esimese iseseisvusperioodi aegne Läänemaa noorkotkas. „Väikest kasvu, aga väga suure südamega inimene,” iseloomustas 1. veebruaril 96aastaselt meie hulgast lahkunud Noort tema sõber Heiki Magnus. „Viimase vestluseni, mis meil telefonis oli, valutas ta südant Eesti käekäigu pärast ja selle üle, mis Eestist saab. Temaga kohtudes või telefoni teel rääkides läks ikka jutt Eestile. Et hoiaks jumal Eestit ja meie naaber siia ei tuleks. Ta ju teadis ja mäletas seda, mis

Jaanuaris sündis Läänemaal seitse last

[caption id="attachment_436626" align="alignnone" width="1280"] Vastsündinu. Foto: Pixabay[/caption] Jaanuaris registreeriti Läänemaal seitsme lapse sünd, mida on ühe võrra vähem kui mullu samas kuus ja nelja võrra vähem kui tunamullu. Üle Eesti registreeriti jaanuaris 706 lapse sünd, neist 338 olid tüdrukud ja 368 poisid. Möödunud aasta jaanuaris registreeriti 719 sündi. Kõige rohkem laste sünde registreeriti Tallinnas, 234. Läänemaast vähem sündis lapsi vaid Hiiumaal, kus jaanuaris registreeriti nelja lapse sünd. Eelmisel aastal sündis Eestis 9092 last, neist 119 Läänemaal. See on kõigi aegade madalaim sündimus.