Läänemaal on kütitud neli šaakalit, üks neist Vormsis

Hanilas rajakaamerasse jäänud šaakal. Foto arhiiv

Lõppenud jahihooajal kütiti Läänemaal neli šaakalit, kellest üks lasti jaanuari alguses maha Vormsi saarel.

Vormsis kütitud šaakal oli noor, umbes aastane isend, ütles keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil, kellele loom uurimiseks saadeti. Ta lisas, et noored šaakalid lähevad rändama ja uusi elupaiku otsima ning võisid selle tõttu saarele jõuda.

„Karta on, et nad on üle jää saarele tulnud,” ütles Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa. Ta pidas võimalikuks, et Vormsis võib olla veel üks šaakal, sest looma nägemisest on tulnud teateid.

Kütitud šaakali kohta ütles Veitmaa, et esialgne plaan oli sellest topis teha, aga et külmik untsu läks, polnud võimalik korjust säilitada.  

Ülejäänud kolmest šaakalist üks on kütitud Lõuna-Läänemaal, kaks Matsalu lahe põhjakaldal Puise ja Haeska kandis. Peep Männili sõnul oli Puise kandis kütitu šaakali kutsikas, mis annab tunnistust, et seal on üks pesakond.

Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul saab kütitud isendite järgi öelda, et šaakaleid ei leidu enam mitte üksnes Lõuna-Läänemaal, vaid nad on levinud ka Matsalu lahe põhjakaldale. „Praegu on neil uute alade otsimine,” lisas ta. 

Peep Männil ütles, et šaakaleid leidubki peamiselt Eesti rannikualal ja ka Saaremaal ning nad eelistavad elada roostike piirkonnas.

Läinud aasta lõpul vastu võetud jahieeskirja muudatusega võeti šaakalitelt võõrliigi staatus ja neid võib vabalt küttida. Et tegemist on hundiga sarnase loomaga, on šaakalijahil lubatud kasutada huntide küttimise viise ja vahendeid, ka jahiaeg on sama.

Peep Männili sõnul pole praegu šaakalijahile mingeid arvulisi piiranguid kehtestatud, sest loomade juurdekasv on suurem kui kütitakse.