Silt: Vormsi

Meremeeste streigi oht tõi esile kitsaskoha: väikesaare ja mandri vaheline laevaühendus ei ole Eesti seaduste järgi elutähtis teenus. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) ja Vormsi laevaliinil sõitva Kihnu Veeteede vaheline töötüli kollektiivlepingu ja palgatõusu teemal ei leidnud möödunud nädalal lahendust ka riikliku lepitaja vahendusel. EMSA esimees Jüri Lember ütles siis Lääne Elule, et nad jätkavad läbirääkimisi Kihnu Veeteedega omal käel, aga kui kokkuleppeni ei jõuta, siis pole välistatud pikem streik. Vormsi vallavanem Tanel Viks rääkis Lääne Elule, et vallavalitsus meremeeste ja laevafirma töötülisse ei sekku ega hakka poolt valima. „Ühest küljest mõistan töötajaid ja teisest küljest ka ettevõtet,” ütles ta. „Minu isiklik suhtumine ametiühingusse kui sellisesse ükskõik millises riigis on aga negatiivne, sest see ei lähe minu maailmavaatega kokku.” „Meie Vormsil oleme paraku need, kes tõenäoliselt võivad saada kannatada, aga me ei asu ei ühele ega teisele poolele,” rääkis Viks. Pole elutähtis teenus Vallavanem tõstatas küsimuse hoopis riigivõimu tegevusetusest. „Eesti riik peaks siin sekkuma. Teame, et näiteks sadam on elutähtsa teenuse osutaja ja

[gallery ids="481065,481066,481067,481068,481069,481070,481071,481072,481073,481074,481075,481076,481077,481078,481079,481080,481081,481082,481083,481084,481085,481086,481087,481088,481089,481090,481091,481092,481093"] Vormsil tähistati 29. juulil juba 37. korda olavipäeva. Olavipäeva tähistamise traditsioon sai alguse Püha Olavi kiriku taaspühitsemisest 1990. aastal. Vormsi kiriku, vallavalitsuse, Vormsi kodukandi ühingu ja vormsilaste koostöös sündiv tähtpäev on Vormsi jaoks endiselt märgiline. Päev algas rahvamajas vabas vormis hommikukohviga, kuhu igaüks sai tulla endale sobival ajal. Keskpäevasel jumalateenistusel Püha Olavi kirikus pidas muheda jutluse Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan, mille tõlkis rootsi keelde Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson.

Üle 30 aasta kestnud maareformi järel on Haapsalu linnas ning Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna vallas maa- ja ruumiameti andmetel seni ligi 245 hektarit reformimata maad. Haapsalu territooriumil on seda ligi 19,8 hektarit, Lääne-Nigulas 192,7 hektarit, Läänerannas 29,1 hektarit ja Vormsil kolm hektarit. Suurim reformimata maatükk neis omavalitsustes on Lääne-Nigulas Saaremõisa lahe ja Riimi mere kandis paiknev üle 118 hektari suurune kinnistu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis nüüd kooskõlastusele maareformi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega plaanitakse lõpetada üle 30 aasta kestnud maareform. VKTs on märgitud, et maareform on valdavas osas lõpu

[gallery ids="478557,478558"]   Piret Jaaksi uus romaan „Päikeseuskujad” viib lugeja Vormsi saarele seal paarsada aastat tagasi elanud rannarootslastest õdede Maria ja Ida juurde. Igatahes üks on nüüd selge – kuidas käis (naiste) elu Ussisaarel ühel 1812. aasta (pöördelisel) suvel. Jaaksi kolmest romaanist kaks – „Taeva tütred” (2023) ja „Päikeseuskujad” (2026) – on ajaloolised. Üks viib lugeja esimese maailmasõja aegsesse Osmanite riiki koos Haapsaluga seotud baltisakslasest misjonäri Hedvig Bülliga. Teine läheb ajas veel sadakond aastat tagasi ning lugeja veedab mõne kuu Maria ja Ida, kahe Ussisaarel elava rannarootslasest õe maailmas. Ei pea nägema vaeva, et üles luged

[caption id="attachment_331207" align="alignnone" width="1920"] Osmussaare tuletorn. Foto: Urmas Lauri[/caption] Transpordiamet teatas pressiteate vahendusel, et kolmapäeval, 1. juulil on rahvusvahelise navigatsioonimärkide päeva puhul 13 Eesti tuletorni, millest kümnesse pääseb tasuta. Läänemaa tuletornidest pääseb sellel päeval tasuta Vormsil asuvasse Saxby tuletorni, mis on avatud kella 11–16 ja Osmussaare tuletorni, mis on avatud sõltuvalt huvilistest. Lisaks pääseb Eestis kolmapäeval tasuta Narva-Jõesuu, Ruhnu, Kõpu, Tahkuna, Vilsandi, Kihnu, Naissaare ja Pakri tuletorni. Tallinna sihi ülemisse tuletorni, mille sissepääs Eestis avatud tuletornidest ainukesena lahendatud automatise

[caption id="attachment_478030" align="alignnone" width="1690"] Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Narva on Eesti omavalitsemise tõeline häbiplekk. Augustis saab 35 aastat taasiseseisvumisest, selle aja peale on tekkinud pea kõikjal Eestis haldussuutlikkus, suuremal või vähemal määral. Aeg-ajalt on teisteski omavalitsustes tagasilööke, kuid suund tundub ikkagi olema aina asjatundlikuma ja seadusi järgivama asjaajamise suunas. Vaid Narvas läheb asi aina hullemaks. Tõesti, õigus näib olevat neil, kes ütlevad, et see linn tuleks võtta valitsuse kontroll

[caption id="attachment_461810" align="alignnone" width="1920"] Vormsi vallavanem Tanel Viks ei oleks pidanud pärast valimisi volikogu edasi juhtima. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Justiits- ja digiministeerium leidis, et Vormsi volikogu 26. mai istungil pidanuks vallavanemaks valitud esimees Tanel Viks (Isamaa) andma istungi edasise juhatamise üle aseesimehele, mitte jätkama ise. Ministeeriumi arvamust 26. mai Vormsi volikogu istungil vastu võetud otsuste õiguspärasuse kohta küsis opositsiooni kuuluv valimisliit Elujõuline Vormsi. Istungi kolmanda päevakorrapunktina valiti senine volikogu esimees Tanel Viks Vormsi uueks vallavanemaks ja järgmise punktina kinnitati uus vallavalitsus. Vallavanemaks valitud Viks jätkas siiski volikogu istungi juhatamist ja tegi seda ka pärast Ove Koska (Isamaa) valimist samal istungil uueks volikogu esimeheks.

[caption id="attachment_476554" align="alignnone" width="384"] Andi Liblikman. Vormsi vald[/caption] Sellest nädalast on Vormsi vallasekretärina ametis Andi Liblikman, kes varem on muuhulgas töötanud Kehtna vallavalitsuses nii juristi kui ka vallasekretärina. Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul kandideeris ametisse neli inimest. „Oli inimesi, kes nõuetele vastasid, aga neid, kel oleks juristi, vallasekretäri ja kohaliku omavalitsuse kogemus, rohkem ei olnud,” ütles ta. Küsimusele, kas varem Kehtna vallavanemana töötanud Viks kutsus Liblikmani Vormsisse, vastas Viks et nii see polnud. Küll aga lisas ta, et Kehtnas neil Liblikmaniga koostöö klappis. „Olen ennegi märganud, et kui töökohta vahetan, liiguvad endised töötajad mulle järele,” sõnas Viks. Liblikmaniga ei õnnestunud Lääne Elul suhelda, kuid Vormsi valla Facebooki lehel kirjutab ta, et elu on teda viinud eri saartele ja saareriikidesse, mis on talle väga omaseks saanud. „Meie suvekodu on Saaremaal, pere sidemed ja v

[gallery ids="476034,476033,476035"]   Kirjanik Piret Jaaksi trükisooja romaani „Päikeseuskujad” esitlus neljapäeva õhtul tõi kohviku Pagu Haapsalus rahvast puupüsti täis. Läänemaaga seotud teose esitlus algas talharpa’ga, mida sõrmitses pärimusmuusik Sänni Noormets. Oma kätega valmis tehtud pillil kõlas Vormsi leik – tantsulugu, mida mängiti Vormsis ka 19. sajandi alguses – ajal, kuhu Jaaks oma uues romaanis Ussisaarest lugeja viib. Jaaksi kolmest romaanist kaks – „Taeva tütred” (2023) ja „Päikeseuskujad” (2026) – on ajaloolised. „Taeva tütred” viib lugeja esimese maailmasõja aegsesse Osmanite riiki koos Haapsaluga seotud baltisakslasest misjonäri Hedvig Bülliga. „Päikeseus

[caption id="attachment_437400" align="alignnone" width="1920"] 1. septembri aktus Metsküla koolis. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Sügisel läheb Läänemaal esimesse klassi kümmekond last vähem kui mullu. Kui sel kevadel lõpetab esimese klassi 215 last, siis eilse seisuga peaks sügisel esimesse klassi minema napilt paarsada kooliuusikut. See arv pole lõplik – kuni 1. septembrini võib lapsi juurde tulla või vähemaks jääda. Enim lapsi läheb esimest korda kooli Haapsalus. Haapsalu haridus- ja noorsootöö spetsialisti Kristi Erkmanni sõnul on esitatud 129 avaldust. „Praegu on esimestes klassides 137 last,” ütles Erkmann. Haapsalu põhikoolis on Erkmanni sõnul kohad täis. „Kaks klassitä