Silt: Vormsi

[caption id="attachment_435253" align="alignnone" width="1137"] Vaidlus ehituskeeluvööndi üle on Vormsi volinikud põhjalikult tülli ajanud ja saarerahva kahte leeri löönud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavolikogu opositsiooni sõnul on volikogu esimees Kata Varblane oma volitusi ületanud, saates volikogu nimel ministeeriumile tagatoas koostatud seadusemuudatusettepanekud. „Selliselt volikogu nimel kõnelda oli… äärmisel jõhker,“ märkis Vormsi vallavolikogu liige Henry Timusk (valimisliit Avatud Vormsi). „See on nii oluline küsimus, et on saarerahva kaheks löönud.“ Kaks nädalat tagasi saatis Vormsi vallavolikogu esimees Kata Varblane vallavolikogu nimel kliimaministeeriumile ettepaneku muuta looduskaitseseaduse paragrahvi, mis sätestab ehituskeeluvööndi laiuse. Kõikidesse nüanssidesse süvenemata tähendab see, et ehituskeeluvööndit väikesaartel nagu Vormsi käsitletaks erandina, mis võimaldaks ehitada veepiirile lähemale kui mujal. Varblane arutas ministeeriumile saadetud ettepanekuid vaid kahe vallavolikogu liikmega seitsmest.

[caption id="attachment_418054" align="alignnone" width="1280"] Foto: Pixabay[/caption] Vormsi volikogu võttis reedesel istungil vastu esimese lisaeelarve, mille järgi on eelarveaasta tulem ligi 3600 eurot. „See on ohtlikult väike ja võib ka negatiivseks muutuda juhul, kui meie põhitegevuse tulud ei laeku sellises mahus, nagu oleme prognoosinud ja juhul, kui me kõik oma põhitegevuse kulud teeme ära sellises mahus, nagu me oleme planeerinud,” ütles volikogule lisaeelarvet tutvustades Vormsi valla finantsjuht-raamatupidaja Agle Romulus.

[caption id="attachment_435142" align="alignnone" width="1622"] Vormsi brändi meeskond Eesti disainiauhindade galal. Foto erakogu[/caption] Eesti Disainiauhindade konkursil võitis Vormsi bränd graafilise disaini identiteedi kategooria. Vormsi brändi esitas konkursile disainiagentuur AKU, kes oli koos Brand Manualiga töö teostaja.

[caption id="attachment_219624" align="alignnone" width="1024"] Tanel Viks. Foto: Arvo Tarmula[/caption]   Nädala eest vallavanema välja vahetanud Vormsi volinikud jäid täna uut vallavalitsust kinnitades eriarvamusele, mida vallavanemalt ja vallavalitsuselt oodata. Vormsi uue vallavalitsuse liige, ettevõtja Mikk Puurmann (valimisliit Avatud Vormsi) esitas istungil küsimuse, millised on volikogu ootused uuele vallavalitsusele. Vormsi vallavolikogu liige Jaak Kaabel märkis, et koostöö peaks olema sisuline. „Tuleks järgida otsuseid, mis volikogu vastu on võtnud. Rohkem ühte sammu käima,“ ütles Kaabel. Vormsi vallavolikogu liige Henry Timusk (valimisliit Avatud Vormsi) ütles, et tema arvates peaks vallavalitsus paigutama vallavalitsuse otsused õiguslikku ruumi ja neid ka hindama. „Kui volikogu otsustab, et ehitage leivast redel, siis on vallavalitsusel täielik õigus öelda, et selline tegevus ei ole mõistlik,“ märkis Timusk. „See on just see punkt, milles sa sada üks protsenti eksid,“ märkis Vormsi vallavolikogu liige, valimistel 11 häält saanud Tanel Viks (valimisliit Tasakaalus ja Arenev Vormsi). „Kui volikogu enamus ütleb, et ehitage leivast redel, siis ehitatakse leivast redel. Vallavalitsus ei tohi kunagi kahtluse alla seada volikogu otsuseid ka siis, kui need ei tundu mõistlikud. Täpselt niisama lihtne see ongi.“

  [caption id="attachment_433088" align="alignnone" width="1920"] Vallavanem Maris Jõgeva ametist vabastamise poolt hääletasid Vormsi volikogu liikmed Jaak Kaabel, Ivo Sarapuu, Arvo Allik ja volikogu esimees Kata Varblane. Ekraanitõmmis[/caption] Hoolimata senisele vallavanemale poolehoidu avaldama tulnud saareelanikest ja rohkem kui sajast toetusallkirjast võtsid volinikud neljakesi ta ametist maha. Kui neli kätt täna hommikul pärast tunniajast arutelu kerkis, tõusis Vormsi vallavanem Maris Jõgeva püsti, jättis ametiraha ja võtmed lauale ning lahkus, saatjaks volinikest ainsana Jõgevat toetanud Henry Timuski iroonilised sõnad: „Hästi tehtud, poisid!“ Jõgevale toetust avaldama tulnud saareelanike seast kostis lause: „Rahvas tahaks nüüd võibolla volikogu umbusaldada!“ Vormsi vallavolikogu esimees Kata Varblane märkis, et selline võimalus on olemas, ja läks istungiga edasi.

Järgmisel reedel, 16. augustil peaks Vormsi volikogu suurendama vallavalitsuse liikmete arvu ning kinnitama ametisse uue koosseisu. „Vormsilt lahkub kahjuks perekondlikel põhjusel üks vallavalitsuse liige – Janika Viilma,” selgitas vallavanem Maris Jõgeva muudatuse tagamaid.

[caption id="attachment_431204" align="alignnone" width="1920"] Olavipäev Vormsis. Kata Varblane[/caption]   Vormsi suve suurim üritus olavipäev kestab tänavu neli päeva – pidustused algasid eile ja lõppevad esmaspäeval, kui on olavipäev. Olavipäev sai alguse juba eile Svibys, kui saare talumuuseumis avati Vormsi kirst. „Seekord on kohtumise teema „Meie lood”,” ütles Vormsi olavipäeva sündmusi koordineeriv kultuuri- ja kogukonnaspetsialist Ülle Juht. Külas oli kirjanik ja loovkirjutamise õpetaja Veronika Kivisilla, kes aitas leida viise, kuidas lugusid alles hoida. Lastele leiab sel ajal talumuuseumis tegevust Iloni Imedemaa oma programmiga. Põhisündmused toimuvad Vormsil täna. Keskpäevast alustab Rälby tuuleveski juures olavipäeva laat. Kell 13 alustab Hullo töökoja platsilt autoorienteerumine, mille finiš on kell neli Hosbys, seal, kus on päkapikumaja ja retrokohvik. Rälby tuuleveski juures saab kella kahest vaadata Mare Hirtentreu kirjutatud ja lavastatud näitemängu „Pink”. Vormsi rahvamajas avab samal ajal oma fotonäituse „Mune veelinnu pesast” Tõnu Seilenthal. Tegemist on keeleteadlase-fennougristi fotodega aastaist 1968–1971. Paljud neist on üles võetud Lennart Meri filmiekspositsioonidel sugulasrahvaste juurde. Näituse avamisel teeb MTÜ Fenno-Ugria projektijuht Janno Zõbin autoriga avaliku intervjuu.

[caption id="attachment_429050" align="alignnone" width="1536"] Kaisa Valm. Erakogu[/caption] Juulist töötab Vormsi vallavalitsuses poole kohaga infojuhina saarel sündinud, kasvanud ja koolis käinud Kaisa Valm, kes asendab emapuhkusele jäänud Karina Viksi. Vormsi vallavanem Maris Jõgeva ütles, et Valm oli neil talvel praktikal. „Sellesama koha peal ja sai nüüd asendajana selle koha,“ märkis Jõgeva.

[gallery ids="425572,425571,425570,425569,425568,425567,425566,425565"] Eesti muuseumide festivalil Rotilõksu tiitliga pärjatud Vormsi talumuuseum on selle auga välja teeninud, sest Vormsi lugusid kuulates võib kaotada ajataju. Just nii juhtus muuseumi aia taha jõudnud seljakotiränduritega, kes otsustasid – küll kerge eelarvamusega – praamini aega parajaks tehes muuseumisse sisse astuda. Poolteist tundi hiljem, olles muuseumi pidava Vormsi kodukandiühingu juhatuse liikme Egon Erkmanni räägitud lugusid kuulanud, leidsid nooremehed, et ehk läheks mandrile üldse järgmise praamiga. „Mis neile selle siin huvitavaks tegi? Me pakume lugu. Vedelesime ristseliti päikese käes muru peal ja rääkisime lihtsalt juttu,” ütles Erkmann päikselisel mai alguse pärastlõunal muuseumi lilledest sinetaval õuel. „Poisid tõdesid, et oleks pidanud oma Vormsi-seiklust alustama siit.” Tõepoolest, Sviby sadamast vaevalt kahe kilomeetri kaugusel asuvast muuseumist võiks Vormsi külastaja oma ringkäiku saarel alustada, sest, olles lood ära kuulnud, hakkab nägema ja märkama detaile, mis muidu jääks võibolla kahe silma vahele või mõistmatuks. Olgu nendeks siis Vormsi külanimed, mille puhul rootsi keelt oskamata on raske teada, et „by“ nime lõpus tähendab küla, või see, et Hullost Rälbyni on teel 22 kurvi või et Vormsil ei kohta Lääne-Eestile omaseid rehielamuid, sest Vormsil pole kunagi loomad ja inimesed ühe katuse all elanud. Tüüpiline talu Vormsi talumuuseum ehk Pearsgården on hoonete ja interjööri poolest ehe 20. sajandi alguse talukompleks, kus lisaks 1930. aastatel ehitatud elumajale on laut-tall, rehealune ja aidad, maakelder ja suitsusaun. Elumaja on Erkmanni sõnul tüüpiline Vormsi maja, selline, nagu neid hakati Vormsil ehitama 1930. aastatel pärast Sviby küla põlengut. See osa Sviby külast, kus asub Pearsgården, jäi õnneks tulekahjust puutumata, kuid tuleroaks langes kolmandik külast – 21 talu. 1932. aasta Sviby tulekahju ühtlustas Erkmanni sõnul Vormsi taluarhitektuuri. „Pärast tulekahju tekkis saarele maja tüüpprojekt – majad on nagu copy-paste, ainult et mõnel on maja otsa ehitatud veel midagi, näiteks sahver,” ütles ta.